Putukad on väga mitmekesine loomagrupp. Putukad on Arthropoda filumi suur ja mitmekesine klass; mõnikord kohtab ka ebatäpset nimetust sugukonna, kuid teaduslikult on tegemist klassiga. Nad on väikesed maismaal elavad organisme ja kuuluvad artriopoodide hulka — nad on selgrootud, kellel on kõva välisskelett (eksoskelett), liigendatud jalad ja keha jaguneb selgelt osadeks.

Anatoomia ja tunnused

Enamikul putukatel on kolm kehaosa: pea, rindkere (thorax) ja tagakeha (abdomen). Iseloomulik on kuus jalga (see eristab neid paljudest teistest artriopoodidest) ning tavaliselt kaks antenni ja liit- või lihtsilma tüüpi silmad. Paljudel liikidel on tiivad — tegelikult olid putukad esimesed lennuvõimelised loomad. Putukate keha katab kõvakest ehk eksoskelett, mis annab kaitset ja millest nad kasvades perioodiliselt vabaneda ehk lõõmivad (molt).

Eluring ja areng

Putukate areng võib olla väga erinev. Paljud läbivad metamorfoosi, mille käigus toimub märkimisväärne muutus kujus ja elustiilis: näiteks munast arenev larv võib olla väga erinev täiskasvanust. Metamorfoos võib olla täielik (holometaboolne: muna → larv → nukk/pupa → täiskasvanu) või mittetäielik (hemimetaboolne: muna → nümf → täiskasvanu). On ka putukaid, kelle areng on lihtne ega käsitle selget nö nukkefaasi (ametaboolne areng).

Mitmekesisus ja taksonoomia

Putukad on kaugelt suurim loomarühm maakeral. On kirjeldatud üle 926 400 erineva liigi, kuid teadlaste hinnangul võib tegelik liikide arv olla palju suurem — hinnangud ulatuvad mitmest miljonist kuni kümnete miljoniteni. Putukad moodustavad suure osa Maa elurikkusest: nad on enam kui pool kõigist teadaolevatest elustest liikidest ja võivad esindada üle 90% loomaliikide arvust mõnes loenduses.

Levik ja elupaigad

Putukad elavad peaaegu kogu planeedil. Suurem osa on tõepoolest maaalused või maismaal elavad (maismaal elavad), kuid leidub liike ka vee- ja rannikualadel. Harva esinevad putukad ookeanide sügavamates osades, kuid värskes vees (järvedes, jõgedes) on arvukalt liike. Ka väga külmades paigus, näiteks Antarktikas, elavad mõned kohastunud putukad. Kõige suurem liigirikkus on tavaliselt troopilistes piirkondades, kus kliima püsib soojem ja mitmekesine taimestik pakub palju elupaiku.

Roll ökosüsteemis ja inimtegevus

  • Põllumajanduse ja looduse jaoks on putukad üliolulised: paljud liigid on tolmeldajad (mesilased, liblikad jt), teised aitavad orgaanikat lagundada ja toitainete ringlust soodustada.
  • Mõned putukad on kasulikud looduslikud kahjuritõrjujad (näiteks rööv- ja parasitaarliigid), teised aga majanduslikult kahjulikud – taimekahjurid või haiguste levitajad (nt sääsed).
  • Inimene kasutab putukaid tööstuses ja toiduna (nt mesi, siid, putukapreparaadid), samas on putukate roll kultuuriliselt ja teaduslikult oluline.

Müüdid ja taksonoomilised segadused

Paljud inimesed kutsuvad kõiki väikeseid nelja- või mitmejalga selgrootuid laiemalt "putukateks", kuid see ei ole täpne. Ainult teatud rühm selgrootuid kuulub teadusliku mõiste järgi tõeliste putukate hulka — see on tõeliste putukate, ehk klassi klass Insecta määratlus. Näiteks ämblikud, vähid ja kärbsesugulased ei ole putukad, kuigi igapäevakeeles võidakse neid nii nimetada.

Inimeste uurimine ja kaitse

Isikud, kes uurivad putukaid, nimetatakse entomoloogideks. Putukate uurimine aitab mõista ökosüsteeme, arendada paremat põllumajandustava ning jälgida haiguste levikut. Samal ajal on paljud liigid ohustatud elupaikade kadumise, põllumajanduskemikaalide (nt pestitsiidid), kliimamuutuste ja invasiivsete liikide tõttu. Viimastel aastakümnetel on tähelepanu võrra tähelepanu pööratud putukapopulatsioonide vähenemisele — see on laialdane probleem, mis võib mõjutada tolmeldust, taimede paljunemist ja toiduahelaid.

Kokkuvõte

Putukad on planeedi kõige liigirikkam selgroogsete kõrvalne rühm, millega kaasneb suur eluline ja majanduslik tähtsus. Nende mitmekesisus väljendub anatoomias, elutsüklites, elupaikades ja käitumises. Putukate kaitse ja uurimine on oluline nii looduskaitse kui inimeste heaolu jaoks.