Pidevkehalised (Symphyta): saagikärbsed, bioloogia ja liigirohkuse ülevaade

Saagikärbes on putukas, mis kuulub Hymenoptera-sugukonna alamseltsi Symphyta (eesti keeles sageli nimetatud ka pidevkehalisteks või saagikärbesteks). Need putukad on peamiselt taimesööjad (taimtoidulised) ning erinevad eluviisilt ja anatoomialt paljudest teistest võimalikult tuntud herilaste- ja mesilasrühmadest. Symphyta on üldiselt vähem spetsialiseerunud kui sipelgad, mesilased ja herilased.

Peamised tunnused ja välimus

Saagikärblaste eripära on lai, mõõdukalt ühendunud kõhu- ja rindkereosa — neil puudub selgelt eristuv kitsas vöö nagu paljudel sipelgatel, mesilastel ja herilastel. Emastel on iseloomulik munajuhi (ovipositor) saagitaoline kuju: see võimaldab neil taimekoesse lõigata ja sinna mune paigutada. Vastsed on roomikutaolised ja sageli väliselt sarnased liblikate või röövikutega, kuid neid eristavad pro- ja lehemestatistika ning eri arv prootsetel jalgadel.

Elukäik ja bioloogia

Saagikärblaste eluviis on üldjoontes järgmine:

• Munad paigutab emane tavaliselt taimekoesse või taime pinnale, kasutades saagitaolist munajuhet.
• Vastsed (larvaatiline staadium) on peamiselt lehesööjad — nad toituvad lehtedest, õitest, okstest või juurtest sõltuvalt liigist. Vastsete keha ja söömine võivad välimuselt meenutada liblikavastseid.
• Paljud liigid läbivad mitut nümfistaadiumit, lõpuks nukkumatakse maapinnal või taime pinnal, kust hiljem koorub täiskasvanud kärbes.
• Täiskasvanud isendid elavad sageli lühikest aega; mõned toituvad õietolmust ja nektarist, teised ei söö üldse ning on pühendunud vaid paljunemisele.

Erinevused teiste Hymenoptera liikidega

Symphyta erineb enamikust teistest Hymenoptera liikidest järgmiste tunnuste poolest:

• Puudub kitsas "talje" ehk selgelt eristatav ühendus kõhu ja rindkere vahel.
• Emase munajuhi kuju on saagitaoline — sellest ka eestikeelne nimetus.
• Vastsed on väliselt roomikutaolised ja taimtoidulised, mitte kiskjad.
• Paljud saagikärblased on tõrjutud kui "primitiivsemad" hümenopterad ning filogeneetiliselt jäävad nad sageli aluseks Apocrita rühmale (mesilased, herilased ja sipelgad).

Mitmekesisus ja taksonoomia

2013. aasta seisuga käsitletakse Symphyta't üheksa ülemperekonnana (üks neist on väljasurev) ja umbes 25 perekonnana. Suur osa tuntud liikidest kuulub superperekonda Tenthredinoidea, kuhu on koondunud ligikaudu 7000 liiki üle maailma. Selle grupi suurim perekond on Tenthredinidae, mille liikide arv on hinnanguliselt umbes 5500 — seega moodustab see perekond saagikärblaste liigirohkusest suure osa. Liike leidub kõikjal maailmas, kuid liigirikkus on suurem parasvöötmes ja mitmetes troopilistes piirkondades.

Majanduslik tähtsus ja mõju loodusele

Teatud saagikärbse liigid võivad massipopulatsioonide tekkides põhjustada märkimisväärset kahju metsadele, haljasaladele ja põllukultuuridele. Noored vastsed võivad ühelt taimeosalt kiiresti lehed ära süüa, mis kahjustab taime kasvuvõimet ja tootlikkust. Samas on paljud saagikärblased looduses olulised, sest nad on osa toiduahelast — vastsed on toiduks lindudele, ämblikele ja parasitoidsetele putukatele ning täiskasvanud võivad osaleda tolmeldamises.

Kaitse ja tõrje

Kahjurirolli mängivate saagikärbeste puhul kasutatakse erinevaid tõrjevõtteid:

• Bioloogiline tõrje: looduslike vaenlaste (näiteks parasitoidid ja kiskjad) toetamine või kasutamine.
• Keemiline tõrje: vajadusel piiratud ja sihitud insektitsiide vastsete vastu — eelistatakse integraalse kahjuritõrje (IPM) põhimõtteid.
• Looduslikud meetodid: mehaaniline kogumine, kahjustunud okste eemaldamine, pöörlemine põllumajanduses jm ennetavad meetmed.

Identifitseerimine ja uurimine

Saagikärblaste liigitamine tugineb nii täiskasvanute kui ka vastsete morfoloogiale, munajuhi kujule ja elupaiga eripäradele. Uuringud hõlmavad taksonoomiat, bioloogiat, liikumist ja majanduslikku mõju. Kuna Symphyta sisaldab suurt ja bioloogiliselt mitmekesist rühma, on paljud liigid teaduslikus uurimises tähelepanu all nii ökoloogia- kui ka metsandusuuringutes.

Kuigi mõned saagikärblased on kahjurid, on enamik neist osa tasakaalustatud ökosüsteemist ning nende tundmine aitab paremini mõista taimtoiduliste putukate rolli looduses ja majanduses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on saekärbes?

K: Mille poolest erinevad saekärbsed teistest Hymenoptera liikidest?

K: Miks nimetatakse neid saekärbseid?

K: Milline on Tenthredinoidea superperekond?

K: Kas saekärbsed võivad kahjustada metsi ja taimi?

K: Mitut Symphyta superperekonda praegu käsitletakse?

K: Milline perekond Tenthredinoidea on suurim?

Otsing