Vastne
Paljud loomad arenevad eraldi etappidena. Nendel loomadel areneb munast vastne (mitmuses: vastsed). See on täiskasvanud sigimisstaadiumist eraldiseisev eluetapp. Vastsündinu ei näe välja nagu täiskasvanud loom ja muudab oma kuju (mida nimetatakse metamorfoosiks), kui ta kasvab. Enne täiskasvanud vormi võib esineda mitu vastsestaadiumit. Kaelkirjakud, vastsed ja roomikud on vastsed.
Vastsündinu staadiumiga mereorganismid lasevad sageli veesambasse suurel hulgal mune ja spermat. Pärast viljastumist arenevad munadest pisikesed vastsed. Vastsed arenevad ja kasvavad mõnda aega enne metamorfoosi täiskasvanud isenditeks. Enamikul mereselgrootutest ja paljudel kaladel on pelagiline vastsestaadium või pelagilised munad. Need elavad planktonis ja võivad kanduda kaugele.
Trokofooride vastsed
Ehhinoderm pluteus'e vastne
Roomikud
Evolutsiooniteooria
Tõenäoliselt on kõige laialdasemalt aktsepteeritud teooria, mis seletab vastsevormide evolutsiooni vajadust leviku järele. Sessiilsed organismid, nagu rannakarbid ja mantelloomad, ning merepõhja rühmad, nagu rannakarbid ja krabid, vajavad mingit viisi, kuidas oma noori uuele territooriumile viia, kuna nad ei saa täiskasvanuna liikuda pikki vahemaid. Paljudel liikidel on suhteliselt pikad pelagilised vastsestaadiumid (kui kaua vastsevorm on veesambas). Selle aja jooksul toituvad ja kasvavad vastsed ning paljud liigid läbivad mitu arengufaasi. Näiteks enamik merikarpidest moondub läbi kuue naupliumi vastse staadiumi, enne kui nad moonduvad cipriseks, kui nad näevad välja, et asuda elama. Vastsed söövad täiskasvanutest erinevat toitu ja hajuvad laiali.
Teine kaalutlus on munade väiksus. Kui loomad munevad palju väikeseid mune (ja enamik neist muneb), siis ei saa noored staadiumid elada nii, nagu täiskasvanud loomad elavad. Nad peavad elama eraldi elu, kuni nad on täiskasvanud isendi suuruse ja võimekusega. Seda teevadki vastsed.
Selgroogsete päritolu
Pikaajaline teooria on, et selgrootute päritolu peitub meresigelite (mantelloomade) muundunud vastsetes. Mantelloomad on sessiilsed, kuid nende vastsed on liikuvad ja neil on mõningaid varajaste selgroogsete tunnuseid. Pakutud mehhanismiks on pedomorfoosi protsess, mille puhul noorukite tunnused säilivad täiskasvanud isendil. Geenianalüüs näitab, et mantelloomad on selgroogsete lähimad elusad sugulased.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vastne?
A: Larv on täiskasvanud sigimisstaadiumist eraldiseisev elustaadium, mis areneb teatud loomadel munast.
K: Kas vastne näeb välja nagu täiskasvanud loom?
V: Ei, ei näe. Vastsündinu teeb läbi metamorfoosi ja muudab oma kuju, kui ta kasvab.
K: Millised on mõned näited loomadest, kellel on vastsestaadium?
V: Kaelkirjakud, vastsed ja roomikud on mõned näited loomadest, kellel on vastsestaadium.
K: Mitu vastsestaadiumi võib loom enne täiskasvanuks saamist läbida?
V: Loom võib enne täiskasvanuks saamist läbida mitu vastsestaadiumi.
K: Mis vahe on loomade vastsestaadiumil ja täiskasvanud sigimisstaadiumil?
V: Vastsündinu staadium on täiskasvanud paljunemisstaadiumist eraldi eluetapp ning need kaks etappi näevad välja erinevad ja neil on erinevad tunnused.
K: Mis tähendus on suure hulga munade ja spermatosoidide veesambasse laskmisel vastse staadiumiga mereorganismide puhul?
V: Vastsündinu staadiumiga mereorganismid võivad veesambasse vabastada suure hulga mune ja seemnerakkude, et suurendada nende viljastumisvõimalusi ja edukat arengut.
K: Mis on pelagiline vastsestaadium või pelagilised munad?
V: Pelagiline vastsestaadium või pelagilised munad viitavad vastsete arengule planktonis ja nende võimele liikuda pikkade vahemaade taha. See on enamiku mereselgrootute ja paljude kalade ühine omadus.
