Krabid kuuluvad alamhõimkonda Crustacea. Nad on kümnejalgsed (neil on kaheksa kõndivat jalga ja kaks haardeküüsi), nagu ka homaarid, vähid ja krevetid. Krabid moodustavad kümnejalgsete piires omaette klassi, mida nimetatakse Brachyura. Nende lühikest keha katab paks väliskest.

Omadused ja anatoomia

Krabide keha koosneb peamiselt kahest osast: pea-rindkerest (cephalothorax), mida katab kõva kilp (karapass), ja lühemast kõhust, mis on sageli kehapõhja alla volditud. Iseloomulik on kümme jalga: kaks esimest on haardeküüsi (chelae), mida kasutatakse toidu püüdmiseks, kaitseks ja mõnel juhul paaritumiseks; ülejäänud neli paari on kõndivad jalad.

  • Väliskest: kitiinist ja mõnikord kaltsiumiga kõvastunud kaitsekestad, mis ei kasva koos loomaga — kasvamiseks tuleb aeg-ajalt läbi viia koorikvahetus (mõõtkasvanemine, ecdysis).
  • Sugu- ja iseloomulikud tunnused: paljudel liikidel on sugulised erinevused (suurus, käppade kuju). Mõned isased kannavad ühte küünist erakordselt suurena signaaliks ja kaitseks.
  • Tundlikkus: krabid tunnevad lõhna ja maitse kaudu, neil on ka silmad varre otsas, mis annavad laia vaatevälja.

Elupaigad ja elustiil

Krabid on väga kohastunud ja elavad peaaegu kõikjal maailmas: meredes ja ookeanides, rannikualadel, mageveekogudes ja ka maismaal.

  • Mereelupaigad: inter-tidaalsed alad, kivised rannad, liivapõhjad, mangroovid ja ookeani süvamerekolded.
  • Magevesi: jõesuudmed, järved ja vooluveed — seal elavad spetsiaalsed magevee-krabid.
  • Maismaa: mõned liigid (nt maa- või saar-krabid) elavad suure osa ajast maismaal, tulnud vette vaid paljunema.

Toitumiselt on krabid peamiselt oportunistlikud segatoidulised — nad on nii röövlejad kui ka korjajad, tarbides vetikaid, pehmekesi, surnud orgaanikat ja mõnel liigil ka planktonit või filtreerides peenemat toitu.

Liigid ja mitmekesisus

Teada on umbes 7000 liiki krabisid, kes jagunevad paljudeks perekondadeks ja vormideks. Väikseimad on hernesuurused; suurim teadaolev krabi on Jaapani ämblikkrabi, mille jalgade siruulatus võib ulatuda mitme meetrini — arvatakse, et selle keha võib ulatuda kuni umbes 4 meetrini. Krabide hulka kuuluvad nii väikesed rannakrabid kui ka suured ookeani- ja süvamereliigid.

Mõned rühmad on eriliselt tuntud: nt rannakrabid, mangroovi- ja mudakrabid, maismaa-krabid ja süvamere ämblikukrabid. Samuti on olemas sarnase välimusega, kuid mitte päris krabiks peetavad liigid (nt hermitcrabid kuuluvad teise rühma, Anomura).

Paljunemine ja areng

Krabid paljunevad seksuaalselt; paljud emased hoiavad viljastatud mune spetsiaalses kõhu all oleva pesa all kuni koorumiseni (ovigerous ehk munitavad emased). Munadest kooruvad tavaliselt mitmeastmelised larvaalsed vormid, peamised tunnuslikud etapid on zoea ja seejärel megalopa, mis lõpuks kõikuvate mitmete mähkmete ja arenguetappide kaudu kasvab täiskasvanuks. Paljud larvaalsed etapid on planktoonilised ja võivad levida tuulte ja voolude abil.

Roll ökosüsteemis ja käitumine

  • Krabid on olulised korjajad ja hävitajad, aidates puhastada vetes surnud orgaanikat ning reguleerida teiste lõksunud organismide populatsioone.
  • Mõned liigid osalevad sümbiootilistes suhetes — näiteks elavad väikesed krabid teatud molluskite või organismide kaitses või puhastavad teiste loomade pinda.
  • Käitumiselt näitavad paljud liigid ründavaid ja kaitsevastuseid, mõned on agressiivsed territooriumi suhtes, teised peidavad end või kamufleeruvad.

Suhted inimestega ja kaitse

Krabid on inimestele tähtsad nii majanduslikult kui toidulaual — paljud liigid on kalapüügi objektiks ja mereandide tööstuse osaks. Samas on ohud:

  • ülepüük ja jätkusuutmatu korje, mis võib vähendada kohalikke populatsioone;
  • elupaikade hävitamine (mangroovid, ranniku ökosüsteemid);
  • invasiooniohud — mõned liigid levivad inimesega kaasa ja võivad kahjustada kohalikke ökosüsteeme;
  • keskkonnamuutused nagu kliimasoojenemine ja ookeani happesuse suurenemine mõjutavad koorikute moodustumist ja noor-arengut.

Kaitseks on vajalikud säästlikud kalandustavad, kaitsealad, mangroovide ja rannikualade taastamine ning teadlikkus invasiivsetest liikidest. Samuti aitab teadusuuringute jätk elusolevate liikide ja nende elupaikade paremal mõistmisel ning kaitsetöö planeerimisel.

Kokkuvõte

Krabid (Brachyura) on mitmekesine, laialt levinud ja ökoloogiliselt tähtis vähirühm, kellel on iseloomulik kühmjas kehaehitus, väliskest ja kümme jalga. Nad täidavad ökosüsteemides mitmeid rolle ning on ka inimestele olulised majanduslikult ja kultuuriliselt. Väga erinevad elupaigad ja kohastumused teevad neist ühe edukamaid mereelu rühmi planeedil.