Vähilaadsed
Vähilaadsed on lülijalgsete alamhõimkond, millel on 67 000 kirjeldatud liiki. Nad kuuluvad liigikaelaliste sugukonda Arthropoda. Vähilaadsete hulka kuuluvad krabid, homaarid, vähid, krevetid, krillid ja rannakarbid. Nad on putukate sugulased. Kui lülijalgsete hulka lugeda superhõimkonda, siis oleksid putukad ja vähilaadsed hõimkonnad. (vt loomade hõimkondade loetelu). Sellel rühmal on ulatuslikud fossiilsed leiud, mis ulatuvad tagasi kambriumi ajastusse.
Enamik koorikloomi on vee-elustik, enamasti mereelustik. Mõned neist on püsivalt maismaale kolinud. Maismaal elavate vähilaadsete hulka kuuluvad mõned vähid ja puukärbsed. Vähkide suurus varieerub 0,1 mm pikkusest parasiidist kuni Jaapani ämblikukrabini, mille jalgade siruulatus on kuni 4,3 m ja mass kuni 20 kg. Põhja-Atlandi homaar võib kaaluda üle 40 naela.
Enamik koorikloomi on liikuvad, kuid mõned neist muutuvad pärast vastsestaadiumi liikumatuks. Koorikloomad kinnituvad merekalda kivide külge. Mõned neist on parasiitlikud, nagu kalatäid ja keeleussid. Vähkidel on tavaliselt eraldi sugu, kuid mõned on hermafrodiitilised (võivad olla nii isased kui ka emased). Nende munadest kooruvad lõpuks vastsed.
Vähilaadsed on lülijalgsete (Arthropoda) alamtüve ja seega on neil nagu teistelgi lülijalgsetel kõva välisskelett, rida liigendatud lisandeid ja segmenteeritud keha. Vähilaadsetel on kolm peamist kehaosa. Need on: pea, rindkere ja kõht. Üldiselt on neil kaks paari antenne, kaks silma. Suul on kaks mandiblit. Enamik neist hingab lõpuste abil, kuigi mõnedel maismaakrabidel on välja arenenud kopsud. Homaaridel ja krabidel on kõva välisskelett (eksoskelett) ja nad on fossiilidena hästi säilinud. Täiskasvanuna kooruvad nad oma suuruse kasvades.
Enamik koorikloomi roomab mööda ojade, jõgede ja ookeani põhja, mõnikord ka maismaale. Kuna nad liiguvad mööda maapinda vee all, nimetatakse neid benthoseiks. Kuigi homaarid ja krevetid võivad veidi ujuda, kõnnivad nad tavaliselt mööda veekogu põhja, kus nad elavad.
Üle 10 miljoni tonni koorikloomi toodetakse kalanduse või kasvatamise teel inimtoiduks, millest enamiku moodustavad krevetid ja krevetid. Krilli ja kopropoode ei püüta nii laialdaselt, kuid nad võivad olla suurima biomassiga loomad planeedil ja moodustavad olulise osa toiduahelast.
Kasv ja areng
Kõik lülijalgsed peavad kasvamiseks asendama oma eksoskeletid uutega. See kehtib ka vähilaadsete alamliigi Crustacea kohta. Nad vahetavad oma eksoskeletid välja moltatsiooni teel. Nahastumist kontrollivad nende kehas olevad hormoonid. Seejärel eraldub uus eksoskelett, mis asendab vana. Kuni nad ootavad, kuni nende uus väliskelett kõveneb, võib see olla ohtlik, sest suuremad kiskjad võivad neid kurnata ja nad ei suuda end kaitsta. Enamik koorikloomi moondub koorumise ja täiskasvanuks saamise vahel mitu korda. Enamikul juhtudel hõlmab kasv ja areng metamorfoosi. Metamorfoos on nende füüsilise vormi järsk muutus.
Krevettide naupliuse vastsed
Söödavad krevetid
Ameerika homaar
Larvae
Vähilaadsetel on mitmeid vastsevorme. Kõige varasem ja iseloomulikum on nauplius. Enamikus rühmades on veel teisigi vastsestaadiume, sealhulgas zoea (pl. zoeæ või zoeas). See nimetus anti talle siis, kui loodusteadlased uskusid, et ta on eraldi liik. Ta järgneb naupliuse staadiumile ja tal on tihtipeale karapaks. Need võivad aidata neil väikestel organismidel säilitada ujumise suunda. Paljude dekapoodide puhul on zoea nende kiirendatud arengu tõttu esimene vastsestaadium. Mõnel juhul järgneb zoea staadiumile mysise staadium ja mõnel juhul megalopa staadium, sõltuvalt vähirühmast.
Küsimused ja vastused
K: Mis on koorikloomad?
V: Crustacea on lülijalgsete alamhõimkond, millel on 67 000 kirjeldatud liiki. Nad kuuluvad liigikaelaliste sugukonda Arthropoda ja nende hulka kuuluvad krabid, homaarid, vähid, krevetid, krillid ja rannakarbid.
K: Kui palju on Crustacea liike?
V: Vähilaadsete liike on kirjeldatud 67 000.
K: Kas kõik koorikloomad on veekeskkonnaga seotud?
V: Enamik koorikloomi on vee-elustik ja enamasti mereelustik, kuid mõned neist on püsivalt maismaale kolinud, sealhulgas mõned vähid ja puukärbsed.
K: Millised kehaosad on enamikul koorikloomadel?
V: Enamikul koorikloomadel on kolm peamist kehaosa, milleks on pea, rindkere ja kõht. Neil on ka kaks paari antenne ja kaks silma ning suu, millel on kaks mandiblit.
K: Kuidas hingavad enamik koorikloomi?
V: Enamik koorikloomi hingab lõpuste abil, kuigi mõnel maismaakrabil on välja arenenud kopsud.
K: Kas kõik täiskasvanud vähilaadsed koorivad oma kesta, kui nad kasvavad?
V: Jah, enamik täiskasvanud koorikloomi koorib oma kesta, kui nad kasvavad.
K: Kui palju loomset biomassi moodustavad krillid ja koprapoodid planeedil? V: Krillid ja koprapoodid moodustavad suurima loomse biomassi planeedil ja on toiduahela oluline osa.
