Kägu-mesilased: kleptoparasiidid, bioloogia ja käitumine

Kägu mesilased munevad oma munad teiste mesilaste pesadesse, pigem nagu kägu linnud. Nad on kleptoparasiidid, mis tähendab varguse teel toimuvat parasiitlust. Antud juhul varastatakse peremeesemesilaste täiskasvanud isendite ja vastsete jaoks varutud toitu.

Kägu mesilaste emastel puuduvad spetsiaalsed pikad karvad, mis koguvad õietolmu. Samuti ei tee nad ise pesi. Neil on sageli vähendatud kehakarvad, paks eksoskelett ja saba moodi mandiblid.

Nad sisenevad õietolmu koguvate liikide pesadesse ja munevad peremeesmesilase tehtud rakkudesse. Kui kägu mesilase vastne koorub, sööb ta peremehe vastse õietolmupalli ja, kui emaslind ei ole seda juba teinud, tapab ja sööb peremehe vastse. Mõnel juhul jääb sissetungiv emasmesilane peremeespesasse ja muneb palju mune. Mõnikord tapab ta peremeesnaise ja asendab selle. Selliseid liike nimetatakse sageli "sotsiaalseteks parasiitideks". Mõnda neist nimetatakse "pesaparasiitideks". On olemas terve mesilaste alamperekond, kes seda teevad, nomadinae (rändmesilased).

See käitumine on mesilastel palju kordi edasi arenenud. 16 korda on arenenud sotsiaalsete liikide parasiitlus (enamasti perekonnas Apidae) ja on 31 sugukonda, mis parasiiteerivad üksikuid mesilasi. Kokku on kleptoparasiitide liike mitu tuhat, mis moodustab suure osa mesilaste üldisest mitmekesisusest.

Morfoloogia ja kohastumused

Kägu-mesilaste väljanägemine peegeldab nende parasitaarset eluviisi: paljudel liikidel on tugevam ja tihedam eksoskelett, vähendatud karvkattega keha ning spetsialiseerunud või saba moodi mandiblid, mis aitavad tungida peremeespessa ja kaitsta ennast rünnakute eest. Emastel puuduvad sageli õietolmu kogumiseks vajalikud karvad (õietolmu koguvad struktuurid), sest munad asetatakse pesadesse, kus toit on juba olemas.

Elukäik ja bioloogia

Käitumine algab tihti sellega, et isend otsib sobiva peremeesliigi pesa, tungib sinna ja muneb raku sisse. Mõnel liigil koondub paljude munade munemine ühte pesasse, teistel piisab ühest munast. Vastne koorub varem ja sööb peremehe varu — mõnikord (ja väga sageli) tapab või kõrvaldab ta peremehe vastse täielikult, mõnel juhul sööb lihtsalt toidu ära, jättes peremehe vastse nälga surema.

Sotsiaalsete peremeeste (nt mõnede kimalaste) puhul võib sissetungiv emasmesilane peremeeskoloonias võimule asuda: ta võib tappa või alistada peremeesemaslase (queeni) ja sundida töölisi kasvatama oma järglasi. Selline käitumine on tuntud sotsiaalse parasiitlusena.

Tüübid ja näited

• Nomadinae (rändmesilased) — suur rühm kleptoparasiite Apidae perekonnas.
• Sphecodes (Halictidae) — tihtietud kleptoparasiidid, kes munevad palkmesilaste pesadesse.
• Epeolus ja Coelioxys — näited perekondadest, mis parasiiteerivad vastavalt Colletes’i ja Megachilidae liikide pesi.
• Psithyrus (Bombus alamrühm) — kimalaste hulgas tuntud “kägu-kimalased”, kes asendavad peremeeskimalaste emast.

Levila ja elupaigad

Kägu-mesilased esinevad laialdaselt üle maailma, kus leidub nende peremeesliike. Nad elavad koos nende peremeestega samades elupaikades — niitudel, rohumaadel, metsaservadel ja linnakeskkonnas, kus on õitsvaid taimi ja sobivaid pesitsemiskohti.

Ökoloogiline roll ja mõju peremeestele

Kleptoparasiidid mõjutavad peremeespopulatsioone, mõnikord piirates nende arvukust, kuid nad on ka osa normaalsest ökosüsteemist ja suurendavad üldist liigirikkust. Kuna paljud kägu-mesilased on väga spetsiifilised oma peremeestele, on nende olemasolu tihedalt seotud peremeeste seisundiga — peremeeste vähenemine toob kaasa ka parasitaarliikide vähenemise.

Uurimis- ja tuvastusmeetodid

Uurijad kasutavad pesade jälgimist, välimuse morfoloogiat, käitumisvaatlust ja kaasaegseid molekulaarseid meetodeid (nt DNA barcoding), et määrata ja uurida kägu-mesilaste seoseid peremeestega. Välitööd, kus uuritakse pesade sisse- ja väljavoolu ning registreeritakse munemist ja vastsete käitumist, annavad väärtuslikku infot nende elukäigu kohta.

Kaitse ja tähtsus

Kuna kleptoparasiidid sõltuvad otseselt oma peremeestest, on nende kaitse tihedalt seotud peremeeste elupaikade ja toiduküllusega. Oluline on säilitada mitmekesist õitsemisajalist taimestikku ja sobivaid pesitsemispaiku, et toetada nii paljunemisperioodil peremeesiinast kui ka nende parasiite. Bioloogiline mitmekesisus sisaldab ka neid “varastajaid” ning nad annavad olulist informatsiooni ökosüsteemi tervise kohta.

Huvitavad faktid

• Mõned kleptoparasiidid on nii hästi kohastunud, et nende vastne koorub väga kiiresti ja jõuab peremehe varudele enne, kui peremehe vastne on saanud võimaluse toituda.
• Sotsiaalsete parasiitide puhul võivad peremeeskolooniates tekkida keerulised käitumuslikud reaktsioonid, sh agressioon või tööjaotuse muutumine, mis mõjutab kogu koloonia elu.

Lisateavet ja spetsifilisi kirjeldusi leiate teadusartiklitest ning mesilaste taksonoomiat ja ökoloogiat käsitlevatest väljaannetest. Kägu-mesilased on huvitav ja mitmekesine rühm, mille uurimine aitab paremini mõista parasiitlust, coevolutsiooni ja mesilaste ökosüsteeme üldiselt.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on kubistlik mesilane?

K: Mis on kleptoparasiitlus?

K: Miks puuduvad emastel kägu mesilastel spetsiaalsed pikad karvad, mis koguvad õietolmu?

K: Kuidas pääsevad kägimemesilased õietolmu koguvate liikide pesadesse?

K: Mida sööb kägu mesilase vastne, kui ta koorub?

K: Mis juhtub siis, kui emane kägu mesilane ei ole peremehe vastset juba tapnud?

K: Millised on veel mõned sotsiaalsete või haudeparasiitide mesilaste nimed?

Otsing