Dalmaatsia koer – päritolu, omadused ja kasutusvaldkonnad

Dalmaatsia (horvaadi keeles: Dalmatinac) on koeratõug. See on saanud oma nime Aadria mere ranniku Dalmaatsia järgi Horvaatias, mis on selle esimene kodu. Tõu päritolu on teadmata. Dalmaatsia on olnud kasutusel sõjakoerana, tuletõrjeüksuse maskotina ja lambakarjana. Kõige paremini on ta siiski tuntud kui vankri- või vagunikoer, olles hobusega veetavate sõidukite valvur. Samuti kasutati dalmaatsiaani tsirkuseartistina, kahjurijahtijana, tuletõrjeautode jälgijana, jahikoerana ja valvekoerana.

Päritolu ja ajalugu

Dalmaatsia täpne päritolu ei ole lõplikult selge; tõu kujunemisele aitasid ilmselt kaasa erinevad keskaegsed ja vanemad rüütli- ning karjasülemite koeratüübid. Ajaloos on dalmaatsiaid sageli nähtud Euroopa rannikualadel ja linnades, kus neid kasutati vankrite ja hobuvankrite saatmiseks ning karja valvamiseks. 19. sajandil tõug jõudis Suurbritanniasse ja Ameerikasse, kus hakkas nii aretuses kui ka etendustes populaarsust koguma.

Välimus ja tunnusjooned

• Suurus: isased tavaliselt ~56–61 cm, emased ~54–59 cm kõrged; kaal ligikaudu 24–32 kg.
• Karv: lühike, tihe ja sile kasukas; alusvalge põhitoon koos selgete laikudega.
• Laigud: tavapäraselt mustad või maksakarva (liver) laigud; koerad sünnivad enamasti täiesti valgetena ja täpid ilmuvad mõne nädala kuni mõne kuu jooksul.
• Silmad ja kõrvad: silmad pruunid, sinised või segavärvilised; kõrvad keskmise suurusega, langevad selja poole.
• Iseloomulikud jooned: elegantne ja lihaseline kehaehitus, pikk samm ning isikupärane „täpiline“ välimus.

Iseloom ja koolitus

• Dalmaatsiad on aktiivsed, sõbralikud ja enesekindlad koerad. Nad on tavaliselt lojaalsed oma pere suhtes ning võivad olla väga mängulised ja rõõmsameelsed.
• Nad on intelligentsed, kuid mõnikord iseseisva iseloomuga — seetõttu on vajalik järjekindel ja kannatlik koolitus. Positiivsed ja motiveerivad treeningumeetodid toimivad kõige paremini.
• Varajane sotsialiseerimine on oluline: tutvustada kutsikat erinevate inimeste, koerte ja olukordadega, et vältida liigset eraldumisärevust või liigset umbusku.
• Dalmaatsiad vajavad palju liikumist ja vaimset stimulatsiooni — sobivad aktiivsetele peredele, kellel on aega igapäevaseks jooksuks, mänguks ja koolituseks.

Tervis ja hooldus

• Eluea pikkus: tavaliselt 10–13 aastat.
• Tervisurohked probleemid:
  • Kuulmisprobleemid: dalmaatsiatel esineb pärilikku kurtust (sageli seotud laigulisuse geneetikaga). Soovitatav on kutsikatel teha BAER-kuulmistest, et avastada ühekülgne või kahekülgne kurtus.
  • Urolitiaas: dalmaatsiad on vastuvõtlikud uraatkivide tekkimisele seoses puriinide ainevahetusega — veterinaar võib soovitada spetsiaalset dieeti ja rohket veetarbimist.
  • Nahk ja allergiad: mõnel isendil võivad esineda nahaprobleemid või toidu- ja keskkonnaallergiad.
• Hooldus: lühikarvalise kasuka tõttu on hooldus suhteliselt lihtne — regulaarne harjamine (näiteks nädala paar korda) aitab eemaldada lahtist karva ja hoiab naha tervena. Vannitada ainult vajadusel, lõikama küüsi, puhastama hambaid ja kontrollima kõrvu.
• Veterinaar- ja aretusnõuanded: vastutustundlikud kasvatajad testivad pärilike haiguste (sh kurtuse) suhtes ja hoolitsevad kutsikate tervise eest enne neid koju andmist. Omadustes, nagu geneetika ja tervisekontroll, on oluline valida healt tõult pärit koer.

Kasutusvaldkonnad tänapäeval

Kuigi dalmaatsia oli ajalooliselt vankrikoer, valvur ja tsirkuseartist, kasutatakse teda tänapäeval peamiselt peresõbrana ja seltsikoerana. Tänu oma liikumisvajadusele sobib ta aktiivsetesse peredesse ja koeraspordiga tegelemiseks (agility, jooksud, kuulekuskoolitus). Mõned dalmaatsiad töötavad ka teraapia- ja näitusekoertena. Ajalooliselt tuntud roll tuletõrje maskotina on tänaseks enamasti sümboolne, kuid tõu seos tuletõrje traditsiooniga on jätkuvalt tugev.

Kas dalmaatsia sobib minule?

Dalmaatsia sobib inimesele või perele, kes on valmis panustama igapäevasesse liikumisse, koolitusse ja sotsialiseerimisse. Ta ei ole sobiv valik väga vaiksele või passiivsele elustiilile; kinnisvarast sõltuvalt on eelistatud maja või korter koos võimalusega regulaarseks jooksuks ja vabaekslemiseks. Kui soovid aktiivset, truu ja isikupärast kaaslast ning oled nõus eest hoolitsema tervise- ja toitmisnõuete eest (sh tähelepanu uraatkivide ennetamisele ja kuulmiskontrollile), võib dalmaatsia olla suurepärane valik.

Peamised soovitused tulevastele omanikule:

• Uuri kasvataja tervise- ja testiandmeid (sh BAER-testid).
• Planeeri igapäevane aktiivsus ja koolitus.
• Jälgi toitumist ja vee tarbimist, et vähendada kivistumise riski.
• Ole valmis pühenduma regulaarsele hooldusele ja veterinaarkontrollile.

Kirjeldus

Dalmaatsia on keskmine, tugev koer. Tema kolju on ülaosas lame. Lõug on peaaegu sama pikk kui kolju ülaosa. Tema nina võib olla kas must, pruun (maksa), sinine või tumehall, mis näeb välja nagu must. Tema ümmargused silmad on kas pruunid või sinised või mõnikord mõlemad koos.

Tema varbaküüned on valged või mustad musta laiguga koertel ja pruunid või valged maksavärviliste laikudega koertel. Kutsikad sünnivad tavaliselt täiesti valgena ja laigud tekivad paar nädalat pärast sündi.

Dalmaatsia on 19-23 tolli (48-58 cm) pikkune.

Umbes 8% dalmaatidest sünnib kurtidena ja mõned võivad mõne aja pärast muutuda osaliselt kurtideks, mis muudab nende ravi kalliks.

Dalmaatsia

Küsimused ja vastused

K: Mis on dalmaatsia?

K: Miks kutsutakse dalmaatsia?

K: Mis on dalmaatsia tõu päritolu?

K: Millistel töödel on dalmaatlasi kasutatud?

K: Mille poolest on dalmaatsia kõige tuntum?

K: Kas dalmaatsia koeri võib kasutada karjatamiseks?

K: Mis teeb dalmaatidest head valvekoerad?

Otsing