Horvaadi keel
Horvaatia keelt räägitakse peamiselt Horvaatias ja Bosnias ja Hertsegoviinas ning ümbritsevates Euroopa riikides. Horvaatia keele grammatika on horvaadi keele grammatika. Horvaadi keel koosneb kolmest rahvakeelest (kajakavi keel, tšakavi keel ja štokavi keel).
Horvaatia keele grammatikaraamatutest nähtub, et keele kodifitseerimine algas 17. sajandi alguses (esimese grammatika kirjutas Bartol Kašić 1604. aastal ladina keeles). See tähendab, et keele reeglid kirjutati üles. Aastatel 1604-1836 oli 17 grammatikat. Enamik neist kirjeldas Štokavi murret, kuid mõned olid ka kajkavi keele kohta. 19. sajandil kirjutati rohkem grammatikaid, mis põhinesid Štokavi keelel. Need olid "Nova ricsoslovnica illiricka", mille kirjutas Šime Starčević (1812), ja "Grammatik der illyrischen Sprache", mille kirjutas Ignjat Alojzije Brlić (1833),. Juba enne 19. sajandit olid kolm horvaadi keele murret peaaegu võrdselt kasutusel. Siiski oli iga murde üleskirjutamise viis Horvaatias erinev. Aadria mere ranniku lähedal sarnanes see rohkem itaalia keelega ja Ungari piiri lähedal rohkem ungari keelega. Kõik eespool nimetatud perioodi (1604-1836) grammatikad kasutasid kolme aktsenti: terav, tõsine ja ümbermõõdu, Starčevići grammatika on erandiks, sest selles kasutatakse nelja aktsendi süsteemi. 19. sajandil pakkus Ljudevit Gaj välja tšehhi keele uued tähed (č,ž,š,ľ,ň,ď ja ǧ). Aktsepteeritud olid č, ž ja š ning poola keelest ć. Muude foneemide (helide) puhul olid aktsepteeritud digraafid ie, lj, nj ja dž. Hiljem muudeti dj või gj đ-ks (Đuro Daničići ettepanekul).
Horvaatiakeelne Baska tahvel 1100.
Horvaatia palveraamat 1380-1400.
Ortograafia
Horvaatia keeles kasutatakse 30 tähest koosnevat ladina kirjaviisi ja ühte diftongi "ie" või "ije" ja "ŕ". Seda süsteemi nimetatakse horvaadi keeles gajica (ehk horvaadi gaj'i ladina tähestik). Nimi pärineb Ljudevit Gajilt. Tähtede järjekorda (ja kogu tähestikku) nimetatakse horvaadi keeles abeceda, sest esimesed 4 tähte kirjutatakse "a, be, ce, de". Võõrnimede ja sõnade kirjutamiseks ning mõnes kutsealas kasutatakse horvaadi keeles tähti, mis ei kuulu gajicasse, nagu "X, x (iks), Y,y (ipsilon)" jt.
Horvaatia tähestik (Gaica) 1830.c
· 
(a)
· 
(olla)
· 
(ce)
· 
(če)
· 
(će)
· 
(de)
· 
(dže)
· 
(đe)
· 
(e)
· 
(ef)
· 
(ge)
· 
(ha)
· 
(i)
· 
(je)
· 
(ka)
· 
(el)
· 
(elj)
· 
(em)
· 
(en)
· 
(enj)
· 
(o)
· 
(pe)
· 
(er)
· 
(es)
· 
(eš)
· 
(te)
· 
(u)
· 
(ve)
· 
(ze)
· 
(že)
Grammatilised juhud
Horvaadi keeles muudavad nimisõnad vormi sõltuvalt lause koosseisust. Seda nimetatakse deklinatsiooniks. Inimesed, kes õpivad horvaadi keelt, on deklinatsioon kõige raskemini omandatav keeleosa. Selle selgitamine on väga keeruline ja aeganõudev ning seetõttu kasutame lihtsamaid võtteid. Siiski on paljudes keeltes, sealhulgas inglise keeles, olemas nimisõnade ja pronoomenite deklinatsioon. Inglise keeles on aga praegu alles ainult pronoomeni deklinatsioon. Alustame kõigi seitsme horvaadi keele grammatilise astme selgitamisega. Tehnika, mida kõige sagedamini kasutatakse grammatiliste juhtude määramisel (sama tehnikat kasutatakse ka horvaadi koolides, kui seda lastele õpetatakse), seisneb selles, et kui te püüate välja selgitada, millises käändes peaks mingi nimisõna olema, esitate te endale küsimuse. Horvaadi keeles nimetatakse grammatilisi juhtumeid padeži (mitmuses) ja padež (ainsuses).
- Näide:
- Selles näites näidatakse teile, kuidas määrata substantiivi grammatiline käände, kasutades selleks allolevat tabelit.
- Krešimir läheb kooli. (Krešimir ide u školu.)
Küsimus, mille te siinkohal endale esitate, on järgmine: "Kuhu Krešimir läheb?". Ja vastus on, et ta läheb kooli. Vaadates allolevat tabelit, näete, et küsimust "kuhu" kasutatakse lokaatiivis.
| Grammatiline juhtum | Küsimus, mida te endalt küsite | Näide |
| Nominatiiv (nominatiiv) | Tko? Što? (Kes või mis?) | Jabuka je fina. (Õun on maitsev.) |
| Genitiv (Genitiiv) | Koga? Čega? Čiji? (Kes või mis on kadunud? Kes on?) | Ovo radim zbog jabuke. (Ma teen seda õuna tõttu.) |
| Dativ (Dative) | Komu? Čemu? (Kelle või mille poole ma lähen?) | Idem prema jabuci. (Ma lähen õuna poole.) |
| Akuzativ (akusatiiv) | Koga? Što? (Kes või mis?) | Ne vidim jabuku. (Ma ei näe õuna.) |
| Vokativ (Vocative) | Oj! Ej! (Oi! Hei!) | Oj, jabuko! (Oi, õun!) |
| Lokativ (Locative) | Gdje? U komu? U čemu? (Kus? Milles? Milles? Kelles?) | Živim u jabuci. (Ma elan õunas.) |
| Instrumentaalne | S kime? S čime? (Kellega või millega?) | Trčim s jabukom. (Ma jooksen koos õunaga.) |
Sugu
Horvaadi nimisõnad jagunevad kolme sugu: maskuliinne, feminiinne ja neutraalne sugu. Nomeni soo teadmine on väga oluline, sest see mõjutab kõiki sõnu lauses, mis on seotud substantiiviga, näiteks omadussõnu. Sugu määratakse (mõningate eranditega) substantiivi lõpu järgi. Nii on lihtsam öelda, millise sooga on nimisõna, ilma et peaks iga sõna sugu meelde jätma. Vt alljärgnevat tabelit. Mitmuses säilitavad nimisõnad oma soo. Näiteks, kuigi nimisõna "žene" (naised) lõpeb -e, on see siiski naissoost.
| Lõpetamine | -a | -e, -o | -k, -l, -r, -d... (ja kõik teised tähed) |
| Sugu | Feminiinne | Kastreeritud | Maskuliinne |
| Näide | žena (naine) | sunce (päike) | metak (kuul) |
Grammatilised aspektid
Horvaatia verbidel on kaks grammatilist aspekti: perfektiiv ja imperfektiiv. Perfektiivne aspekt kujutab tegevust, mis on juba lõpetatud. Imperfektiivne aspekt kujutab tegevust, mis on veel pooleli. Seega võib iga verbi infinitiivivormi kirjutada 2 viisil: perfektiivses ja imperfektiivses aspektis. Alljärgnevas tabelis on esitatud 5 verbi nii perfektiivses kui ka imperfektiivses aspektis.
| Imperfektiivne aspekt infinitiivis | Perfektiivne aspekt infinitiivis |
| Trčati. (jooksmine. lõpmatu tegevus) | Odtrčati. (Kindel tegevus, jooksmine on lõpetatud.) |
| Sjediti. (Istuda. lõpmatu tegevus) | Sjesti. |
| Plivati. (Ujuda. lõputu tegevus) | Odplivati. |
| Graditi. (Ehitada. lõpmatu tegevus) | Izgraditi. |
| Popravljati. (Parandada/parandada/parandada. lõpmatu tegevus) | Popraviti. |
Grammatilised ajad
Horvaatia keeles on seitse grammatilist aega. Neid võib jagada kahel viisil: aja järgi ja keerukuse järgi. Lihtsad ajad koosnevad ainult ühest sõnast (lihtsad ajad on aorist, imperfekt ja olevik), keerulised ajad aga kahest või isegi kolmest sõnast (keerulised ajad on pluperfekt, perfekt, esimene tulevik, teine tulevik), sest need koosnevad ka abiverbidest. Samuti ei saa mõnda grammatilist aega moodustada mõlema grammatilise aspekti abil, need toimivad ainult ühe aspektiga.
| Pingeline | Kirjeldus | Näide |
| Pluperfekt | Tegevus, mis on toimunud enne teist tegevust (sama nagu inglise past perfect). | Mladen je bio ručao. (Mladen oli lõunatanud.) |
| Ebatäiuslik | Minevikuvorm, mis moodustub ainult imperfektiivsete verbidega. Lõpetamata minevikuvorm. | Mladen trčaše. (Mladen jooksis.) |
| Aorist | Minevikuvorm (mida tänapäeval ei kasutata eriti palju). See on sama mis Perfekt. Saab moodustada ainult perfektiivsetes seisundites olevate verbidega. | Mladen odtrčaše. (Mladen jooksis, kuid ta lõpetas kunagi varem.) |
| Täiuslik | Peamine minevik. Võib moodustada nii imperfektiivseid kui ka perfektiivseid verbe. | Mladen je trčao. (Mladen jooksis). |
| Praegune | Praegune aeg. | Mladen ruča. (Mladen sööb lõunat.) |
| Esimene tulevik | Tulevikus. | Mladen će ručati. (Mladen sööb lõunat.) |
| Teine tulevik Enne-möödunud ajajärk. | Kasutatakse tulevase tegevuse väljendamiseks, mis toimub enne teist tulevast tegevust. | Ako bude kiša uskoro pala, suša će prestati. (Kui varsti sajab vihma, lõpeb põud.) |
Üldised fraasid
- Põhilised ja üldkasutatavad väljendid:
| Horvaatia | Inglise keeles |
| Da | Jah |
| Ne | Ei |
| Što | Mis |
| I | Ja |
| Ili | Või |
| Bok | Tere, tere tulemast. |
| Zbogom | Hüvasti |
| Dobar dan | Tere päevast |
| Dobro jutro | Tere hommikust. |
| Dobra večer | Tere õhtust. |
| Laku noć | Head ööd. |
| Možda | Võib-olla |
| Kada | Kui |
| Gdje | Kus |
| Kako | Kuidas |
| Hvala | Tänu |
| Dođi | Tule |
- Värvid:
| Horvaatia | Inglise keeles |
| Zlatna | Kuldne |
| Zelena | Roheline |
| Crvena | Punane |
| Žuta | Kollane |
| Smeđa | Pruun |
| Narančasta | Oranž |
| Crna | Must |
| Plava | Sinine |
| Ružičasta | Roosa |
| Ljubičasta | Lilla |
| Siva | Hall |
| Bijela | Valge |
| Tirkizna | Türkiissinine |
| Srebrna | Silver |
- Päevad, kuud ja aastaajad
Horvaatia nädal algab esmaspäevaga ja lõpeb pühapäevaga, erinevalt mõnede teiste riikide nädalatest, kus pühapäev on esimene päev ja laupäev viimane.
- Päevad:
| Horvaatia | Inglise keeles |
| Ponedjeljak | Esmaspäev |
| Utorak | Teisipäev |
| Srijeda | Kolmapäev |
| Četvrtak | Neljapäev |
| Petak | Reede |
| Subota | Laupäeval |
| Nedjelja | Pühapäev |
- kuud:
| Horvaatia | Inglise keeles |
| Siječanj | Jaanuar |
| Veljača | Veebruar |
| Ožujak | Märts |
| Travanj | Aprill |
| Svibanj | Mai |
| Lipanj | juuni |
| Srpanj | juuli |
| Kolovoz | August |
| Rujan | September |
| Listopad | Oktoober |
| Studeni | November |
| Prosinac | Detsember |
| Horvaatia | Inglise keeles |
| Sjever | Põhja |
| Kannu | Lõuna |
| Istok | Ida |
| Zapad | Lääne |
| Gore | Üles |
| Dolje | Alla |
| Lijevo | Vasakpoolne |
| Desno | Õigus |
- Prepositsioonid
| Horvaatia | Inglise keeles |
| Na | Veebilehel |
| Uz | Autor |
| Ispod/pod | All, allpool |
| Iznad/nad/ober | Üleval |
| U | Veebilehel |
| Ispred | Ees |
| Iza | taga |
- Numbrid
| 0 - Nula |
| 1 - Jedan |
| 2 - Dva |
| 3 - Tri |
| 4 - Četiri |
| 5 - Lemmikloomad |
| 6 - Šest |
| 7 - Sedam |
| 8 - Osam |
| 9 - Devet |
| 10 - Deset |
| 11 - Jedanaest |
| 12 - Dvanaest |
| 13 - Trinaest |
| 14 - Četrnaest |
| 15 - Petnaest |
| 16 - Šesnaest |
| 17 - Sedamnaest |
| 18 - Osamnaest |
| 19 - Devetnaest |
| 20 - Dvadeset |
| 30 - Trideset |
| 40 - Četrdeset |
| 50 - Pedeset |
| 60 - Šezdeset |
| 70 - Sedamdeset |
| 80 - Osamdeset |
| 90 - Devedeset |
| 100 - Sto |
| 1,000 - Tisuću |
| 1,000,000 - Milijun |
| 1,000,000,000 - Milijarda |
Kesk-Lõunaslaavi düsisteemide horvaadi keele kõnelemispiirkonnad (2006. aasta seisuga)
Erinevad keeled
| Horvaatia | Serbia | |
| Võrdle | Usporedba | Поређење (Poređenje) |
| Euroopa | Europa | Европа (Evropa) |
| Madalmaad | Nizozemska | Холандија (Holandija) |
| Itaallased | Talijani | Италијани (Italijani) |
| Universum | Svemir | Васиона (Vasiona) |
| Selgroog | Kralježnica | Кичма (Kičma) |
| Air | Zrak | Ваздух (Vazduh) |
| Haridus | Odgoj | Васпитање (Vaspitanje) |
| Nädal | Tjedan | Седмица (Sedmica) |
| Ajalugu | Povijest | Историја (Istorija) |
| Pantaloons | Hlače | Панталоне (Pantalone) |
| Belly | Trbuh | Стомак (Stomak) |
| Teadus | Znanost | Наука (Nauka) |
| Isiklikult | Osobno | Лично (Lično) |
| Persona | Osoba | Лице (täid) |
| Ühinenud Rahvaste Organisatsioon | Ujedinjeni Narodi | Уједињене Нације (Ujedinjene Nacije) |
| Leib | Kruh | Хлеб (Hleb) |
| Kunstlik | Umjetno | Вештачки (Veštački) |
| Cross | Križ | Крст (Krst) |
| Demokraatia | Demokracija | Демократија (Demokratija) |
| Avastamine | Spoznaja | Сазнање (Saznanje) |
| Saar | Otok | Острво (Ostrvo) |
| Ohvitser | Časnik | Официр (Oficir) |
| Maanteeliiklus | Cestovni promet | Друмски саобраћај (Drumski saobraćaj) |
| Autobahn | Autocesta | Аутопут (Autoput) |
| Pikkus | Duljina | Дужина (Dužina) |
| Assotsiatsioon | Udruga | Удружење (Udruženje) |
| Tehas | Tvornica | Фабрика (Fabrika) |
| Üldine | Opće | Опште (Opšte) |
| Kristus | Krist | Христoс (Hristos) |
| Vabandan. | Oprosti | Извини (Izvini) |
| Emakeele standard | Materinski jezićni standard | Матерњи језички standardд |
Küsimused ja vastused
K: Millistes riikides räägitakse horvaadi keelt?
V: Horvaatiakeelt räägitakse peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas, aga ka ümbritsevates Euroopa riikides.
K: Millal algas horvaadi keele kodifitseerimine?
V: Horvaatia keele kodifitseerimine algas 17. sajandi alguses Bartol Kašići 1604. aastal ladina keeles kirjutatud esimese grammatikaga.
K: Mitu grammatikat kirjutati ajavahemikus 1604-1836?
V: Aastatel 1604-1836 kirjutati kokku 17 grammatikat.
K: Millised murded kuuluvad horvaadi keele hulka?
V: Horvaadi keele kolm murret on kaikavikeelne, tšakavikeelne ja štokavikeelne.
K: Kes tegi ettepaneku kasutada horvaadi keele kirjutamiseks uusi tähti?
V: Ljudevit Gaj pakkus välja uued tähed tšehhi (č,ž,š,ľ,ň,ď ja ǧ) ja poola (ć).
K: Milliseid teisi foneeme aktsepteeriti 19. sajandi Horvaatias kirjutamisel?
V: Digraafid nagu ie, lj, nj ja dž olid samuti aktsepteeritud teatud foneemide kirjutamiseks.
