Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mis kuulub uurali keelte perekonda. Selle keele ungari nimetus on magyar.
Soome-ugri keelte hulka kuuluvad ka soome, eesti, saami ja mõned teised Venemaal kõneldavad keeled: Hantid ja mansi on kõige lähedasemad ungari keelega. Ungarikeelne nimetus on ungari keel.
Kuigi ungari keel ei ole indoeuroopa keel, erinevalt enamikust teistest Euroopa keeltest, on selle sõnavaras palju sõnu slaavi ja turgi keeltest ning ka saksa keelest.
Kõnelejad ja murded
Ungari keelt räägib umbes 13 miljonit inimest. Enamik neist elab Ungaris (umbes 10 miljonit) ja Rumeenias (umbes 1,5 miljonit), kuid kõnelejaid on ka Slovakkias, Serbia põhjaosas (Vojvodina), Ukrainas ja teistes riikides. Ungari keel on Ungari ametlik keel ja üks Euroopa Liidu (EL) ametlikest keeltest. See on ka Vojvodina autonoomse Vabariigi (Serbia) ja Sloveenia Vabariigi mõnede kohtade ametlik keel.
Ungari keeles on mitu murret, kuid inimesed saavad üksteisest kergesti aru. Rumeenia Csángó murre on aga arhailine ja muutunud vähem kui teised murded.
Ungari kirjanduskeel põhineb kirde murdel.
Kuigi ungari keel ei ole indoeuroopa keel, on selle sõnavaras palju sõnu slaavi ja turgi keeltest ning ka saksa keelest.
Grammatika
Ungari keele grammatika on väga erinev indoeuroopa keelte, näiteks inglise keele grammatikast.
Ungari keeles puudub grammatiline sugu. Näiteks puuduvad eraldi sõnad "ta" ja "naine", kuid on olemas üks pronoomen (ő). Prepositsioonide (nagu "alates" või "koos") asemel kasutatakse ungari keeles sufiksid (partiklid põhisõnade lõpus). Näiteks "Budapestist" saab Budapestről ja "koos Aleksandraga" saab Alexandrával.
Teine ungari keele eripära on häälikuharmoonia: sufiksid muutuvad vastavalt põhisõna häälikule (harmoneeruvad sellega). Kui sõnas on a, siis on tavaliselt ka sufiksis a (fa "puu" ja fával "puuga"), ja kui neis on e, siis muutub sufiks ka e'ga' (teve "kaamel" ja tevével "kaameliga").
Kirjutamine
Ungari tähestik põhineb ladina tähestikul. Mõnedel tähtedel on diakriitilised tähed (täpid või komad nende kohal) ja seega on ungari keeles 44 tähte, mis on rohkem kui inglise keele 26 tähte.
Kuna ungari kirjaviis on enamasti foneetiline, on lihtne kirjutada sõnu, teades nende hääldust.
Ajalugu
Varaseimad teadaolevad kirjalikud ungari sõnad on ladinakeelses dokumendis, Tihany kloostri asutamisharta (1054). Matuseoratsioon ja palve (1192-95) ja vana ungari keele leinavorm (13. sajand) on varaseimad teadaolevad järjepidevad ungari tekstid.
16. sajandil avaldati esimesed trükitud ungari tekstid. Kaasaegne kirjakeel tekkis 18. ja 19. sajandil.
Ungari keel asendas ladina keele Ungari ametliku keelena aastatel 1844-1849 ja seejärel uuesti 1867.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ungari keel?
V: Ungari keel on uurali keel.
K: Kuidas tuntakse ungari keelt oma keeles?
V: Ungari keelt tuntakse oma emakeeles kui Magyar.
K: Millised teised keeled kuuluvad soome-ugri keelte perekonda?
V: Teised soome-ugri keelte perekonda kuuluvad keeled on soome keel, eesti keel, lapi keel (saami keel) ja mõned teised Venemaal kõneldavad keeled, nagu hantid ja mansi keel.
K: Millised keeled on ungari keelega kõige lähemalt seotud?
V: Hantid ja mansi on ungari keelega kõige lähemalt seotud keeled.
K: Kas ungari keel on indoeuroopa keel?
V: Ei, ungari keel ei ole indoeuroopa keel.
K: Millist sõnavara võib ungari keeles leida?
V: Ungari keele sõnavaras on sõnu slaavi, türgi ja saksa keeltest.
K: Kuidas nimetatakse ungari keelt?
V: Ungari keele nimetus oma keelele on magyar.
