Ungari keel on soome-ugri keel, mis kuulub uurali keelte perekonda. Selle keele ungari nimetus on magyar.

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad ka soome, eesti, saami ja mõned teised Venemaal kõneldavad keeled: Hantid ja mansi on kõige lähedasemad ungari keelega. Ungarikeelne nimetus on ungari keel.

Kuigi ungari keel ei ole indoeuroopa keel, erinevalt enamikust teistest Euroopa keeltest, on selle sõnavaras palju sõnu slaavi ja turgi keeltest ning ka saksa keelest.

Päritolu ja levik

Ungari keele algupära kuulub uurali keelte põhiharusse (soome-ugri rühm), kuid ungari arenes eraldiseisvaks hargnuks — ofta nimetatakse seda ugrikeele haruks, mille lähimateks sugulaskeelteks on hantid ja mansi. Tänapäeval on ungari peamine leviala Ungaris; tähendav huvigrupp elab ka Rumeenias (peamiselt Transilvaanias), Slovakkias, Serbias (Vojvodina), Ukrainas ja Austrias ning väljarände tõttu Ameerikas, Kanadas, Austraalias jt paigus. Umbes 13 miljonit inimest räägib ungari keelt, ning see on Ungari ametlik keel ja Euroopa Liidu ametlik keel.

Hääldus ja tähestik

Ungari keele hääldus põhineb ladina tähestikul, kuid sisaldab tähti ja diakriitikat, mis väljendavad pikkust ja ümardust: a, á, e, é, i, í, o, ó, ö, ő, u, ú, ü, ű. Pikkus on foneemiliselt tähendust eristav (näiteks kor vs kór muutuvad tähenduselt). Suurt tähelepanu nõuavad ka digraafid ja trigraphid, mida ungari kirjapildis loetakse sageli eraldi tähemärkidena: cs, dz, dzs, gy, ly, ny, sz, ty, zs — seeläbi arvestatakse ungari tähestikulises järjestuses ligikaudu 44 "kirja". Häälduses on iseloomulik ka rõhu paigutumine alati esimesele silbile.

Grammatilised omadused

Ungari keel on tugevalt agglutinatiivne — grammatilised tähendused avalduvad liit- ja järjestussufiksitega järgus, mis on enam-vähem fikseeritud (juur + mitmus/omandus + käänesufiks jms). Näide: ház (maja) → házainkban (meie majades, sees) = ház + -aink (meie mitmuse omastav vorm) + -ban (sees). Sõna- ja morfeemijärjestus on seega väga produktiivne ja süsteemne.

Ungari puhul puudub grammatilise soo (sugu) süsteem — asesõnad ega nimisõnad ei muutu soo järgi. Iseloomulik on rikkalik käändesüsteem: kokku loetakse tavaliselt umbkaudu 18–21 käänet (sõltuvalt käänetesüsteemi ümberkirjeldusest ja terminoloogiast), mis väljendavad paiknemist, liikumist, omandit jm. Näited: ház (maja), házban (majas), házhoz (maja juurde), házként (majana).

Tuntud eripära on tegusõnade kahekordne konjugatsioon: erinev vorm sõltuvalt sellest, kas objekti tähistatakse määratuna või määramata. Võrdlus lihtsustatult:

  • Látok egy házat. — "Ma näen üht maja." (objekt määramata)
  • Látom a házat. — "Ma näen seda maja." (objekt määratud)

Samuti on omapärane omastav-sufikside süsteem: házam = "minu majani/maja (minu)", házad = "sinu maja" jne. Mitmuse markeerimiseks kasutatakse peamiselt -k lõppu (házak), mis võib olla kombineeritud omastava vormi ja käänetega.

Hääliku- ja vokaalisüsteem: häälikute harmoonia

Ungari keele üks silmapaistvamaid omadusi on vokaalide harmoonia: sufiksid kohanduvad sõna vokaalide tüübiga (tagavokaalid vs eesvokaalid, samuti ümardatud eesvokaalid). Näiteks sõna ház (tagavokaaliga) võtab sufiksi -ban → házban, samas kui sõna tükör (eesvokaaliga) võtab -ben → tükörben. See reegel aitab sufiksite variatsioonidel sõnas loomulikult ühtlustuda.

Sõnavara ja keelekontaktid

Kuigi ungari aluspõhja moodustavad uurali päritolu sõnad, on ajalooliste kontaktide tõttu tugevad laensõnad ennekõike slaavi ja turgi keeltest (sh türgi/otomani mõjud keskaja ja varasemate kontaktide kaudu), samuti palju laene saksa, ladina ning hilisemal ajal inglise keelest. Sellised laenud puudutavad eriti tehnilist, religioosset ja kultuurilist sõnavara.

Kirjakeel, dialektid ja standardisatsioon

Ungari kirjakeel kujunes 18.–19. sajandi keeleuuenduse ja standardiseerimise käigus; tänapäevane standariseeritud keel põhineb peamiselt Budapestist ja selle ümbrusest pärinevatel murreomadustel. Samas on palju murdeid: nt Transilvaania, Székely (Szekler) ja Lõuna-Ungari murded, mis sisaldavad eripäraseid hääldus- ja sõnavaraelemente. Kirjutamisel kasutatakse mugavalt laiatarbeks kohandatud ladina tähestikku koos diakriitikutega.

Iseloomulikud tunnused — kokkuvõte

  • Uurali (soome-ugri) keeleperekond, lähedasemad sugulased hantid ja mansi.
  • Tugev agglutinatiivsus: grammatika väljendub peamiselt järjestatud sufiksites.
  • Vokaalide harmoonia — sufiksid kohanduvad sõna vokaalide järgi.
  • Rohke käändesüsteem (umbes 18–21 käänet) ja omastavad sufiksid.
  • Erinevus määratud ja määramatu objekti järgi tegusõna konjugatsioonis.
  • Tähestikus eripärased tähemärgid ja digraafid; pikkus kontrastne (lühike vs pikk vokaal).
  • Puudub grammatilise soo kategooria; sõnajärjekord suhteliselt paindlik ja sõltub teemast ja fookusest.

Ungari keel on seega keeleliselt huvitav segu uurali päritolust ja sajanditepikkustest kontaktidest teiste keelegruppidega, mis väljendub nii grammatikas, häälduses kui ka sõnavaras.