Aktsent: tähendus, päritolu ja tüübid
Aktsent: avasta selle tähendus, päritolu ja erinevad tüübid — kuidas aktsendid tekivad, eristuvad ja mõjutavad kõne ning identiteeti.
Aktsent on viis, kuidas inimene sõnu hääldab ja lauseid rütmistab — see hõlmab häälikute (täishäälikute ja kaashäälikute) kõla, rõhu asetust, intonatsiooni ja tempo. Aktsendi põhijoon on, et kuigi aktsendi põhjal võib inimene sõnadest aru saada, kõlab tema kõne teiste omast eriliselt või „välisena“.
Mis mõjutab aktsenti?
Aktsent kujuneb peamiselt selle järgi, kus inimene kasvas lapsepõlves üles ja kellega ta oli igapäevaselt seotud. Lapsed õpivad rääkima, matkides ümbruskonna kõneviisi, seega jääb enamikul inimestel talle iseloomulik aktsent ka täiskasvanueas. Samuti mõjutavad aktsenti sotsiaalne keskkond, haridus, meedia ja keeletasandilised kokkupuuted.
Aktsendi tunnused
- Häälikute hääldus: teatud täishäälikute või kaashäälikute erinev kõla (näiteks New Yorgi näite puhul „bwoll“ vs „ball“).
- Rõhk: milline sõna- või silbirõhk on tüüpiline.
- Intonatsioon: lause „muusika“ — kuidas küsimused ja väited kõlavad.
- Tempo ja voolavus: kas räägitakse kiiresti või aeglaselt, kas esineb lühenemisi või liitsõnade eristamist.
Aktsendist ja dialektist
On oluline eristada aktsenti ja dialekti. Aktsent puudutab peamiselt hääldust, kuid dialekt hõlmab ka sõnavara ja grammatikat. Sama keelt rääkijatel võib olla erinev aktsent; samas võivad samas piirkonnas kasutusel olla ka eraldiseisvad dialektid.
Näited ja äratuntavus
Mõned aktsendid on tugevalt sidestatud kindla kohaga. Näiteks New Yorgi aktsent võib hääldada sõna „pall“ kui "bwoll" (/ˌbwɔːl/) või „hot dogi“ kui "hwot dwog" (/ˌhwɔːt dwɔːɡ/). Kuigi need kõlavad teisiti, mõistavad kuulajad tihti ikkagi, mida öeldakse.
Uue keele õppimine ja „vana“ aktsent
Kui inimene õpib esimest korda uue keele, kandub tema esimesest keelest sageli üle hääldusmuster — seda nimetatakse sageli „vanaks aktsendiks“. See võib anda teistele vihjeid selle kohta, millisest riigist või piirkonnast inimene pärit on. Kui keeleõppija aga praktiseerib piisavalt kaua ja intensiivselt, võib tema kõne läheneda sihtkeele aktsendile või kujuneda hoopis uue piirkondliku aktsendi sarnaseks. Näiteks kui keegi õppis Austrias saksa keelt, võivad inimesed Saksamaal arvata, et see inimene on Austria.
Mitmekesine aktsendikeskkond
Mitte kõik õpilased ei puutu uue keele õppimisel kokku vaid ühe aktsendiga. Koolis, meedias ja internetis võib kuulda näiteks briti aktsendi, Ameerika, Kanada, Austraalia, Singapuri ja India kõnevariante — see segu võib alguses segadust tekitada. Mõned inimesed eelistavad õppida ühest allikast (näiteks ühest riigist) pärit standardaktsenti, et vähendada segadust. Kui keeleoskus areneb, suudetakse tavaliselt hakata eristama ja mõistma eri aktsente.
Sotsiaalne tähendus ja hoiakud
Aktsendil on tihti ka sotsiaalne ja kultuuriline tähendus: see võib näidata päritolu, haridustaset, sotsiaalset tausta või identiteeti. Mõned aktsendid võivad olla populaarsed või ihaldusväärsed, teised aga alluda stereotüüpidele ja eelarvamustele. Sellised hoiakud mõjutavad tööotsinguid, sotsiaalseid suhteid ja enesehinnangut.
Kuidas aktsendi kallal töötada?
- Kuula palju emakeelena kõnelejaid (filmide, podcastide ja vestluste kaudu).
- Harjuta häälduse ja intonatsiooni kordamist (shadowing ehk kõnekäsitlus emakeelsete järel).
- Töötle konkreetsete häälikute ja rõhumustritega koos keeleõpetajaga.
- Salvesta oma kõnet ja võrdle seda emakeelsete kõnega, et märgata erinevusi.
Kokkuvõte
Aktsent on kõne häälduslik ja rütmiline iseloom, mis peegeldab inimese keelelist ja geograafilist tausta. See ei takista tavaliselt arusaamist, kuid aitab tuvastada rääkija päritolu ja kuulub tihti inimese identiteedi juurde. Aktsente on palju ning need võivad aja jooksul muutuda, eriti kui inimene õpib uusi keeli või liigub teistesse keskkondadesse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on aktsent?
V: Aktsent on viis, kuidas inimene räägib, mis võib erineda teistest inimestest. Tavaliselt tuleneb see sellest, kus inimene oli laps ja teiste inimeste läheduses elavate inimeste poolt.
K: Kuidas erineb aktsent riigiti?
V: Sama keelt kõnelevad inimesed eri riikides võivad sõnu erinevalt hääldada. Tavaliselt saavad nad üksteisest aru, kuid nad märkavad, et nad kõlavad veidi erinevalt.
K: Kas sa saad aktsendi järgi öelda, millises linnas keegi elas?
V: Jah, mõnikord saab lapsepõlves elanud inimese kõnelemise järgi öelda, millises linnas ta elas. Näiteks võib keegi, kellel on New Yorgi aktsent, öelda "bwoll" (/ˌbwɔːl/), mitte ball (tavaliselt /ˌbɑːl/ Ameerikas).
K: Kas on võimalik õppida teist keelt ilma vana aktsendita?
V: Jah, kui keegi suudab teise keele piisavalt hästi ära õppida, siis ei pruugi tal enam vana aktsent olla ja ta võib uues keeles omandada uue aktsendi.
K: Kas mitme aktsendi õppimine võib uue keele õppijaid segadusse ajada?
V: Jah, keeleõppijatele võib olla segadust tekitav, kui on rohkem kui üks ühine aktsent. Kui õpid inglise keelt, kuid kuuled sageli briti, ameerika, kanada ja austraalia keelt, näiteks koolis või internetis, võib see sind segadusse ajada, kui kuuled neid samu hääli või sõnu erinevalt ütlemas.
K: Kas uue keele õppimisel on parem õppida ühte kindlat aktsenti?
V: Mõnikord arvavad inimesed, et parem on õppida keelt ühe kindla aktsendiga, et olla vähem segaduses ja kui sa oled piisavalt hea keeles ja hakkad siis eristama erinevate riikide aktsente.
Otsige