Laps — definitsioon, areng, õigused ja perekondlik staatus

Laps (mitmuses lapsed) on tavapäraselt isik, kes ei ole veel täiskasvanud. Õiguslikult ja sotsiaalselt võib lapse mõiste varieeruda: paljudes riikides loetakse lapseks igaüht, kes on alla 18. eluaasta; ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi on laps isik, kes on alla 18-aastane, kui seadus ei määra täiskasvanuikka jõudmist varem. Bioloogiliselt eristatakse lapseea ja puberteediea piire — inimene, kes ei ole jõudnud puberteedieas olekusse, loetakse sageli lapseks; puberteet algab tavaliselt noorukieas. Mõnikord kasutatakse sõna "laps" ka teismelise puhul ning mõnikord ka sündimata lapse kohta — sageli nimetatakse lapseks ka last, kes ei ole veel sündinud. Inimest võib nimetada kellegi lapseks sõltumata vanusest, kui tal on sellel inimesel vanemlik suhe. Mõned sõna "laps" sünonüümid on kid, toddler, bairn, youngster, boy või girl, lad või lass ja youth.

Lapse arenguetapid

• Imikuea (0–1 a): kiire füüsiline kasv, esmased motoorilised oskused, enamik keeleõppe priimeid tekib see aeg.
• Väikelapseiga (1–3 a): kõndimine, jooksmine, algeline kõne, iseseisvuse ja tahtmiste väljendumine.
• Eelkooliealine (3–6 a): mänguline õppimine, peenmotoorika areng, sotsiaalsed oskused ja kujutlusvõime kasv.
• Kooliiga (6–12 a): akadeemilised oskused, sõprussuhted, reeglite ja töövõime omandamine.
• Teismeline (12–18 a): puberteet, identiteediotsing, suurem iseseisvus ja vastutuse võtmine.

Mängimine, eriti väikeste mänguasjadega mängimine ja kujutlusvõime kasutamine, on lapse arengu seisukohalt äärmiselt oluline — see toetab nii keele-, motoorika- kui ka sotsiaalsete oskuste arengut. Lisaks mängule mõjutavad tervisekaitse (immuniseerimine, regulaarne arstlik jälgimine), toitaineterikas toitumine ja turvaline keskkond lapse heaolu ja arengut.

Haridus ja töö

Paljudes riikides on kooliharidus kohustuslik: rikastes riikides käivad lapsed koolis, kus omandatakse põhi- ja keskharidus. Väikesed lapsed võivad käia lasteaias või lasteaias (erinevad ametlikud ja kohalikud terminid ning teenused). Kahjuks esineb maailmas ka olukordi, kus lapsed töötavad — tihti on see seotud vaesuse ja piiratud võimalustega: sageli töötavad lapsed arengumaades, mõnikord koos oma vanemate või hooldajatega tehastes või põllul. Lapse töö ei tohi ohustada tema tervist, haridust ega arengut; paljudes riikides on selleks kehtestatud piirangud ja rahvusvahelised normid.

Lapse õigused ja kaitse

Lastel on õigus kaitsele, tervisele ja haridusele. Rahvusvahelised lepingud, eriti ÜRO lapse õiguste konventsioon, sätestavad liigsed põhimõtted: õigus elule ja arendamisele, õigus perekonnale ja hooldusele, õigus haridusele ning õigus kaitsele väärkohtlemise ja ärakasutamise eest. Riiklikud institutsioonid ning lastekaitseteenused tegelevad sellega, et lapsi kaitstaks vägivalda, hooletust ja ärakasutamist eest ning et nad saaksid vajaliku abi ja toetuse.

Perekondlik staatus ja hooldus

Perekondlik staatus mõjutab sageli lapse elutingimusi. Kui kaks inimest abielluvad ja ühel või mõlemal on eelmisest suhtest lapsed, nimetatakse seda tüüpi peresuhteid mitmekesiseks: lapse, kelle vanem pole bioloogiline ehk abikaasa poolt võetud, suhtes kasutatakse mõistet mitte-sünnivanema poolt kasulaps. Kui mõlemal osapoolel on olnud lapsed, saavad nad sageli üksteise kasuvennad või -õed.

Laps, kelle vanem sureb, on orvuks jäänud laps. Selliste laste eest võivad vastutada vanavanemad või teised sugulased; kui perekond ei suuda hooldust tagada, võivad nad minna elama lastekodusse või paigutatakse hooldusperre. Neid võib ka lapsendada mõni teine täiskasvanu või last sooviv paar — lapsendamine annab sageli püsiva hooldus- ja õigusliku suhte uute vanemate ning lapse vahel.

Lisaks adoptioonile on olemas ka muud hooldusvormid nagu häda- või ajutine eestkost (tuntud ka kui hoolduspere), hooldusperekonnad ja ametlikud eestkostjad. Kohtud ja laste hooldust korraldavad asutused otsustavad vahel vanemaõiguste piiranguid, kasvatuse jagamist (elukohana ja kohtukulud) ning laste huvide kaitset. Lapsele ejtatakse sageli ka rahaline tugi (toetus, elatise nõue) juhul, kui vanemad ei suuda ise lapse vajadusi katta.

Mõned olulisemad teemad seoses lastega

• Tervis ja immuniseerimine: regulaarne tervisekontroll ja vaktsineerimine aitavad ennetada haigusi.
• Haridusvõrdsus: ligipääs kvaliteetsele haridusele on lapse pikaajalise heaolu aluseks.
• Laste töö ja ekspluateerimine: seadus ja ühiskond peaksid tagama, et töö ei sega haridust ega kahjusta tervist.
• Vägivald ja kuritarvitamine: õigeaegne sekkumine ning kaitsemehhanismid on hädavajalikud.
• Psühholoogiline heaolu: emotsionaalne tugi, turvaline kodune keskkond ja vajadusel professionaalne abi on olulised.

Kokkuvõttes võib öelda, et lapse mõiste hõlmab nii bioloogilisi, õiguslikke kui ka sotsiaalseid aspekte. Lapse heaolu toetamiseks on olulised perekondlik stabiilsus, juurdepääs tervishoiule ja haridusele ning ühiskondlikud tugisüsteemid, mis kaitsevad lapsi ning soodustavad nende arengut.

Küsimused ja vastused

K: Mis on lapse mõiste?

K: Millised on mõned tegevused, mis on laste arengu jaoks olulised?

K: Mis on kasulaps?

K: Kuidas saab orvuks jäänud last kasvatada?

K: Mida teevad lapsed rikastes riikides tavaliselt?

K: Mida teevad lapsed arengumaades sageli?

K: Kuidas annab lapsendamine orbudele võimaluse?

Otsing