Lapstööjõud

Child working in a mine, early 19th century England. Laws on child labour, the Factory Acts, were passed in Britain in the 19th century. Children younger than nine were not allowed to work, those aged 9–16 could work 16 hours per day: Cotton Mills Act. In 1856, the law permitted child labour past age 9, for 60 hours per week, night or day. In 1901, the child labour age was raised to 12.[3][4]

Lapstöö tähendab, et lapsed on sunnitud töötama nagu täiskasvanud ja osalema majandustegevuses. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO kohaselt kasutatakse seda terminit kuni kolmeteistkümneaastaste või ohtliku töö puhul seitsmeteistkümneaastaste inimeste puhul. Vaid umbes neljandik ILO liikmetest on vastava konventsiooni ratifitseerinud, kuid vanusepiirangud on üldiselt aktsepteeritud.

Kui lapsed töötavad nagu täiskasvanud, võtab see neilt lapsepõlve: Väga sageli ei saa nad ka tavakoolis käia. Selline töö on vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt või moraalselt ohtlik ja kahjulik.

Lastetöö erineb põhimõtteliselt laste juhuslikust tööst, nagu näiteks teiste laste valvamine või abistamine siin ja seal. Enamikus riikides on lapstööjõu kasutamine keelatud. Mõnes kohas töötavad alaealised poisid ja tüdrukud teekohvikutes, restoranides, hotellides ja muudes väikestes poodides. Mõned töötavad suurtes tehastes, näiteks tellisetehastes. Peamine põhjus, miks lapstööjõu kasutamine toimub, on vaesus.

Alaealised võivad teha kahte liiki tööd:

Mõned tööd, mida nad teevad, on vastuvõetavad, sest need on ainult kerged või lihtsad. Lapsed võivad seda teha ka siis, kui nad on perre hästi integreeritud. Sellist tööd võib teha lisaks haridusele, mida lapsed saavad.
Teist liiki tööd on raske teha või see on füüsiliselt kurnav. See võib olla ohtlik, lapsed peavad töötama pikki tunde ja alandavas riietuses.

Üldiselt nimetatakse teist liiki tööd tavaliselt lapstööjõuks. Hinnanguliselt on lapstööjõu all kuni 350 miljonit last. Kaheksa miljonit neist on mõjutatud lapstööjõu halvimatest vormidest: nad on lapssõdurid, neid sunnitakse lasteprostitutsiooni, neid kasutatakse lastepornograafias, nad on laste orjad, võlaorjad või nad on mõjutatud inimkaubandusest.

Sageli on sellised juhtumid tuntud skandaalide kaudu massimeedias. Nii nähakse töötavat last sageli orjana, kes töötab mõnes kolmanda maailma riigis tekstiili tootvas higipoes või Lõuna-Ameerikas tänavalapsena. Tegelikkus on aga teistsugune: Selliseid poode on kogu maailmas, ka sellistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid või Itaalia. Asjaolu, et tegemist on lapstööjõuga, on sageli varjatud: Üle kolme neljandiku sellest tööst tehakse põllumajandussektoris või on see seotud kodus, perekonna kontekstis tehtava tegevusega. Kui lapsorjad on olemas, siis on nad vaid vähemuses. Selline laste poolt tehtav töö oli olemas ka enne industrialiseerimist ja globaliseerumist, need kaks nähtust on selle nähtavamaks muutnud. A

Noored tüdrukud töötavad tellisetehases

See kaart näitab, kui levinud oli lapstööjõu kasutamine maailmas 2003. aastal. Maailmapanga aruanne käsitleb 10-14-aastaseid lapsi. Andmed on mittetäielikud, sest paljud riigid ei kogu ega esita andmeid laste töö kohta (värvitud halliks). Värvikood on järgmine: kollane (<10% töötavatest lastest), roheline (10-20%), oranž (20-30%), punane (30-40%) ja must (>40%). Mõnes riigis, nagu Guinea-Bissau, Mali ja Etioopia, töötab üle poole kõigist 5-14-aastastest lastest, sest pere ei teeni piisavalt raha.

Küsimused ja vastused

K: Mis on lastetöö?

V: Lapstööjõud on see, kui lapsi sunnitakse töötama nagu täiskasvanuid ja osalema majandustegevuses.

K: Kui vanad peavad inimesed olema, et mõiste "lapstööjõud" oleks kohaldatav?

V: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO andmetel kehtib see mõiste kuni kolmeteistkümneaastaste inimeste kohta või ohtliku töö puhul seitsmeteistkümneaastaste inimeste kohta.

K: Millist tööd võib pidada lapstööjõuks?

V: Lapstööjõuks võib pidada tööd, mis on vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt või moraalselt ohtlik ja kahjulik. Siia kuuluvad sellised tegevused nagu töötamine teekioskides, restoranides, hotellides ja muudes väikestes poodides või töötamine suurtes tehastes, näiteks tellisetehastes.

K: Miks toimub lapstööjõu kasutamine?

V: Peamine põhjus, miks lapstööjõu kasutamine toimub, on vaesus. Lapsed võivad oma perekonna rahalise olukorra tõttu olla sunnitud töötama kaua ja alandavas riietuses.

K: Kui palju lapsi mõjutab lapstööjõu kasutamine?

V: Hinnangute kohaselt mõjutab lapstööjõu kasutamine kuni 350 miljonit last kogu maailmas. Neist kaheksa miljonit on mõjutatud selle kõige hullematest vormidest, nagu inimkaubandus või võlaorjus.

K: Kus toimub enamik sellist tööd?

V: Rohkem kui kolm neljandikku sellistest töödest toimub põllumajandussektoris või on seotud koduse tegevusega perekondlikus kontekstis.

K: Kas selline ekspluateerimise vorm eksisteeris ka enne industrialiseerimist ja globaliseerumist?

V: Jah, selline ekspluateerimise vorm eksisteeris ka enne industrialiseerimist ja globaliseerumist, kuid need on selle nähtavamaks muutnud.