Lapstöö ehk laste töö: definitsioon, põhjused ja ohtlikud vormid

Lapstöö ehk laste töö: selgitus, põhjused ja ohtlikud vormid — kuidas vaesus, sunnitöö ja inimkaubandus mõjutavad miljoneid lapsi ning mida teha nende kaitseks.

Autor: Leandro Alegsa

Child working in a mine, early 19th century England. Laws on child labour, the Factory Acts, were passed in Britain in the 19th century. Children younger than nine were not allowed to work, those aged 9–16 could work 16 hours per day: Cotton Mills Act. In 1856, the law permitted child labour past age 9, for 60 hours per week, night or day. In 1901, the child labour age was raised to 12.[3][4]

Lapstöö tähendab, et lapsed on sunnitud töötama nagu täiskasvanud ja osalema majandustegevuses. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO kohaselt kasutatakse seda terminit kuni kolmeteistkümneaastaste või ohtliku töö puhul seitsmeteistkümneaastaste inimeste puhul. Lapstöö võtab lastelt lapsepõlve, piirab juurdepääsu haridusele ja toob sageli kaasa kahjustusi lapse füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele arengule.

Mida tähendab lapstöö ja kuidas seda eristada kergest tööpanusest

Lapstöö erineb juhuslikust ja sobivast lasteabist. Paljudes peredes aitavad lapsed koduste tegemistega, valvavad nooremaid õdesid-vendi või teevad kergeid töid kooli kõrvalt — need tegevused võivad olla lapse arengule sobivad, kui need ei takista haridust ega kahjusta tervist. Alaealised võivad teha kahte peamist tüüpi tööd:

  1. Kerged või lihtsad tööd, mis on ühildatavad kooliga ja peres osalemisega. Selline töö võib olla õppetöö või peretöö vormis ning sageli aitab see lapse kasvatamisel ja sotsiaalses arengus. haridusele, midagi, mida lapsed ei peaks ohverdama.
  2. Rasked, füüsiliselt kurnavad või ohtlikud tööd: pikad tööpäevad, ohtlikud masinaosad, mürgised ained, kiskumine või vägivald. Need tööd võivad olla ekspluateerivad ja alandavad.

Üldiselt loetakse teist liiki tööd lapstööks. Värskemad rahvusvahelised hinnangud näitavad, et maailmas on kümneid kuni sadu miljoneid lapsi, kes osalevad tööjõus — 2020. aasta ILO/UNICEF-i hindamiste järgi oli ligikaudu 160 miljonit last lapstöös ja neist suur osa tegeles ohtliku tööga.

Põhjused

Lapstöö tekkepõhjused on mitmekesised ja sageli seotud struktuursete probleemidega:

  • Puutumus ja vaesus — perekond ei suuda endale piisavalt sissetulekut tagada, mistõttu vajatakse laste panust.
  • Puutumine haridusele — puudub ligipääs tasuta, kvaliteetsele kooliharidusele või koolikulud sunnivad lapsi tööle.
  • Sotsiaalsed ja kultuurilised normid — mõnes kogukonnas on laste töö aktsepteeritud või isegi oodatud.
  • Nõudlus odava tööjõu järele tootmises, põllumajanduses ja teenustes.
  • Konfliktid, inimkaubandus ja laastatud elatus — lapsed värvatakse sõduriteks või transporditakse tööks teistesse piirkondadesse.
  • Perede võlad ja võlaorjus — lapsed sunnitakse tööd tegema, et teenida raha laenu tagasimakseks.

Ohtlikud ja ekspluateerivad vormid

Mõned lapstöö vormid on eriti tõsised ja klassifitseeritakse sageli kui „halvimaid” või kurjemaid lapstöö vorme. Nende hulka kuuluvad:

  • Lapssõdurid — lapsed relvastatud konfliktides, kes osalevad lahingutes või on muul viisil relvastatud jõudude kontrolli all.
  • Lasteseksuaalne ekspluateerimine ja lasteprostitutsioon.
  • lastepornograafias, nad kasutatavad lapsed seksuaalseks ärakasutamiseks digikanalites ja meedias.
  • Laste orjad — kaasa arvatud kodune orjandus, sunnitöö ja muud orjastamise vormid.
  • Võlaorjad, kus pered annavad lapsi tööle võla katteks või kohustusena.
  • Inimkaubandus ja sundtöö — lapsed on tõstetud üle riigipiiride või piirkondadesse, kus neid ekspluateeritakse.

Need vormid mõjutavad hinnanguliselt miljoneid lapsi ja nõuavad kiiret sekkumist. Meedias esile tõstetud skandaalid mõjuvad sageli kui näited, aga tegelikkus on laiem ja väga mitmetasandiline: palju lapstööd toimub varjatult perekondlike tööde või põllumajandussektori sees — üle kolme neljandiku lapstööst on seotud põllumajandusega või toimub koduses kontekstis.

Kus ja kuidas lapsed töötavad

Alaealised töötavad väga erinevates kohtades: tänaval, väikestes kauplustes, toitlustus- ja majutussektoris, tööstustes (nt tellisetehased), teksatitöökojades, kaevandustes ja kodutööna. Sageli on lapstöö nähtav ka rikaste riikide allhangete ja tarneahelate kaudu — mitte ainult kolmanda maailma riikides: töö võib esineda ka sellistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid või Itaalia.

Mõjud lastele

Lapstöö tagajärjed võivad olla pikaajalised:

  • Tervislik kahjustus — vigastused, kroonilised haigused, mürgitused ja kehv toitumine.
  • Hariduse katkestamine — koolist lahkumine vähendab tulevasi töövõimalusi ja jätab püsiva sissetulekute puudujäägi.
  • Psüühilised tagajärjed — stress, depressioon, traumajärgne stress ja sotsiaalne eraldatus.
  • Sotsiaalne ja majanduslik kordamine — lapse töö hoiab peret vaesuses ja suurendab tõenäosust, et järgmine põlvkond kogeb sama.

Õigusraamistik ja tegutsemine

Rahvusvahelisel tasandil reguleerivad lapstööd mitmed konventsioonid ja dokumendid, näiteks ILO konventsioonid (noorte töö ja halvimate töövormide keeld) ning ÜRO lapse õiguste konventsioon. Kuigi need raamistikud on olulised, ei ole nende täitmine automaatne — riiklikud seadused, järelevalve, sotsiaalkaitse ja haridusinvesteeringud on samuti võtmetähtsusega. Paljud riigid on keelanud lapstöö seadusega, kuid praktikas esineb õõnestamist, korruptsiooni ja nõrka jõustamist.

Kuidas lapstööd ennetada ja vähendada

Efektiivsed meetmed hõlmavad:

  • Sotsiaalkaitse ja rahaabi peredele, et vähendada survet lapsi tööle saata.
  • Investeeringuid tasuta ja kvaliteetsesse haridusse ning koolitoitu, mis motiveerib lapsi koolis püsima.
  • Tugevamat seadusandlust ja järelevalvet koos tõhusate sanktsioonidega tööandjatele, kes kasutavad lapstööd.
  • Tarneahelade läbipaistvus ja ettevõtete vastutus — tarbijad ja ostjad saavad mõjutada praktikaid nõudes eetilisi tootmisviise.
  • Kogukonnapõhised programmid, mis muudavad sotsiaalseid norme ja pakuvad alternatiive lapse tööle saatmisele.
  • Rahvusvaheline koostöö inimkaubanduse ja konfliktide mõjude vähendamiseks.

Lapstöö ei ole vaid üksiku riigi või kogukonna probleem — see on globaalne väljakutse, mis nõuab laiapõhjalist sekkumist: poliitikat, ressursse, haridust ja teadlikkust. Igaüks saab panustada: tarbijana, kodanikuühiskonna liikmena või otsuste tegijana, toetades meetmeid, mis kaitsevad laste õigusi ja võimaldavad neil mängida, õppida ja areneda turvalises keskkonnas.

Noored tüdrukud töötavad tellisetehasesZoom
Noored tüdrukud töötavad tellisetehases

See kaart näitab, kui levinud oli lapstööjõu kasutamine maailmas 2003. aastal. Maailmapanga aruanne käsitleb 10-14-aastaseid lapsi. Andmed on mittetäielikud, sest paljud riigid ei kogu ega esita andmeid laste töö kohta (värvitud halliks). Värvikood on järgmine: kollane (<10% töötavatest lastest), roheline (10-20%), oranž (20-30%), punane (30-40%) ja must (>40%). Mõnes riigis, nagu Guinea-Bissau, Mali ja Etioopia, töötab üle poole kõigist 5-14-aastastest lastest, sest pere ei teeni piisavalt raha.Zoom
See kaart näitab, kui levinud oli lapstööjõu kasutamine maailmas 2003. aastal. Maailmapanga aruanne käsitleb 10-14-aastaseid lapsi. Andmed on mittetäielikud, sest paljud riigid ei kogu ega esita andmeid laste töö kohta (värvitud halliks). Värvikood on järgmine: kollane (<10% töötavatest lastest), roheline (10-20%), oranž (20-30%), punane (30-40%) ja must (>40%). Mõnes riigis, nagu Guinea-Bissau, Mali ja Etioopia, töötab üle poole kõigist 5-14-aastastest lastest, sest pere ei teeni piisavalt raha.

Küsimused ja vastused

K: Mis on lastetöö?


V: Lapstööjõud on see, kui lapsi sunnitakse töötama nagu täiskasvanuid ja osalema majandustegevuses.

K: Kui vanad peavad inimesed olema, et mõiste "lapstööjõud" oleks kohaldatav?


V: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO andmetel kehtib see mõiste kuni kolmeteistkümneaastaste inimeste kohta või ohtliku töö puhul seitsmeteistkümneaastaste inimeste kohta.

K: Millist tööd võib pidada lapstööjõuks?


V: Lapstööjõuks võib pidada tööd, mis on vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt või moraalselt ohtlik ja kahjulik. Siia kuuluvad sellised tegevused nagu töötamine teekioskides, restoranides, hotellides ja muudes väikestes poodides või töötamine suurtes tehastes, näiteks tellisetehastes.

K: Miks toimub lapstööjõu kasutamine?


V: Peamine põhjus, miks lapstööjõu kasutamine toimub, on vaesus. Lapsed võivad oma perekonna rahalise olukorra tõttu olla sunnitud töötama kaua ja alandavas riietuses.

K: Kui palju lapsi mõjutab lapstööjõu kasutamine?


V: Hinnangute kohaselt mõjutab lapstööjõu kasutamine kuni 350 miljonit last kogu maailmas. Neist kaheksa miljonit on mõjutatud selle kõige hullematest vormidest, nagu inimkaubandus või võlaorjus.

K: Kus toimub enamik sellist tööd?


V: Rohkem kui kolm neljandikku sellistest töödest toimub põllumajandussektoris või on seotud koduse tegevusega perekondlikus kontekstis.

K: Kas selline ekspluateerimise vorm eksisteeris ka enne industrialiseerimist ja globaliseerumist?


V: Jah, selline ekspluateerimise vorm eksisteeris ka enne industrialiseerimist ja globaliseerumist, kuid need on selle nähtavamaks muutnud.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3