Lasteprostitutsioon: määratlus, seadused ja rahvusvahelised konventsioonid

Uuri põhjalikku ülevaadet lasteprostitutsioonist: määratlus, Eesti ja rahvusvahelised seadused, konventsioonid ning abinõud laste kaitseks — loe lähemalt.

Lasteprostitutsioon tähendab olukorda, kus lapsed osalevad prostitutsioonis — nad annavad seksi eest raha või muid hüvesid. Mõnikord ei ole tehing rahaline: last võidakse “tasustada” näiteks kingituste, narkootikumide või lubadustega. Mõiste „lasteprostituut“ varieerub õiguslikes tekstides, kuid paljudes riikides loetakse lapseks iga alla 18-aastast isikut. Lasteprostitutsiooni puhul ei teeni tavaliselt laps ise kasu, vaid tulu saaja on sageli kolmas osapool: sutenöör, kuritarvitaja või muu vahendaja, kes lapsi ekspluateerib. Sageli sõlmitakse lapsega tehinguid, et saada seksuaalset rahuldust, ja vahel vahetatakse või müüakse lapsi selle eesmärgi saavutamiseks.

Õiguslik raamistik ja rahvusvahelised konventsioonid

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1999. aasta laste töö halvimate vormide konventsioonis (konventsioon nr 182) on selgelt sätestatud, et lapse kasutamine, vahendamine või pakkumine prostitutsiooniks on üks laste töö halvimaid vorme. See konventsioon kohustab riike võtma kiiresti ja jõuliselt meetmeid lasteprostitutsiooni vastu võitlemiseks ning on ILO ajaloos kiiresti ratifitseeritud.

Lisaks ILO konventsioonile on lasteprostitutsioon vastavalt rahvusvahelisele õigusele laiemalt käsitletud kui laste äriline seksuaalne ekspluateerimine (CSEC). See on sageli seotud muude kuritegevuse vormidega, nagu inimkaubandus laste seksuaalseks ekspluateerimiseks ja lastepornograafia. Laste seksiturism loetakse samuti lasteprostitutsiooni ilminguks. Rahvusvahelised instrumendid, mis reguleerivad selliseid nõudeid, hõlmavad ka ÜRO Laste õiguste konventsiooni ning selle lisaprotokolle ning Konventsiooni inimkaubanduse vastu (Palermo protokoll), mis nõuavad riikidelt kaitse- ja õiguskaitsemeetmeid.

Mõisted, vanus ja nõusolek

Oluline on rõhutada, et lapse osalemine seksuaalsetes tegevustes ei ole kunagi täielikult vabatahtlik selles mõttes, kuidas seda nõusolek täiskasvanute vahel tähendaks. Enamikes riikides on seadusega määratud vanusepiir 18 aastat — alla selle peetakse isikut lapsena ning igasugune seksuaalne ekspluateerimine seda vanusegruppi kuuluva isikuga on kuritegu. Seetõttu on lasteprostitutsioon peaaegu kõikides õigussüsteemides kriminaalkorras karistatav sõltumata väidetavast „nõusolekust“.

Vormid ja mehhanismid

• Otse müük või vahendamine prostitutsiooni eesmärgil (sutenöörlus, vahendamine).
• Laste vahetamine või „müük“ teistele isikutele seksuaalseteks tehinguteks.
• Inimkaubandus, kus lapsed transporditakse või sunnitakse üle riigipiiride või riigisiseselt seksuaalseks ekspluateerimiseks.
• Online- ja digitaalne ekspluateerimine: grooming, alaealiste seksuaalsete piltide jagamine või nõudmine, virtuaalsed seksuaaltegevused raha eest.

Mõju lastele

Lasteprostitutsioonil on sügavad ja pikaajalised mõjud nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Võimalikud tagajärjed on:

• füüsilised vigastused ja suguhaigused;
• traumajärgne stressihäire, depressioon ja eneseväärikuse langus;
• hariduse katkestamine ja sotsiaalne isolatsioon;
• sõltuvused või edasine kuritegevusse sattumine.

Ennetus, kaitse ja vastutus

Riikide ja kogukondade vastutus lasteprostitutsiooni tõkestamisel hõlmab mitmeid samme:

• kriminaalõiguslike normide rakendamine — karistada vahendajaid, sutenööre ja kliente;
• laste kaitsemeetmed — ohvrite varjupaigad, nõustamine, tervishoiuteenused ja hariduslik tugi;
• internatsionaalne koostöö — infot jagamine, piirideülesed uurimised ja tagasisaatmise mehhanismid;
• teavitustöö ja haridus riskigruppide toetamiseks ning avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks;
• majanduslike ja sotsiaaltoetuste pakkumine peredele, et vähendada haavatavust ja ära hoida ekspluateerimist.

Tuvastamine ja abi

Täiskasvanute, ametnike ja spetsialistide roll on märgata ohumärke ja reageerida viivitamata. Tuvastamise tunnused võivad olla käitumuslikud (muutused kooliskäimises, varjupaigataotlused), füüsilised või materiaalsed (uued kallid asjad, ravivajadus). Kui on kahtlus lasteprostitutsioonist, peab teavitama kohalikke ametiasutusi, lastekaitsespetsialiste või organisatsioone, mis tegelevad laste abistamisega — ohvrite kaitsmine ja turvaline välja toomine on esmatähtis.

Väljakutsed ja edasised sammud

Probleemi lahendamisel takistavad sageli varjatud iseloom, tugevad organiseeritud kuritegevuse võrgustikud, stigma ning piiratud ressursside ja andmete kättesaadavus. Tõhus võitlus lasteprostitutsiooniga nõuab jätkuvat rahvusvahelist koostööd, täiendavat sotsiaalset tuge riskirühmadele ja järjekindlaid ennetusmeetmeid, mis keskenduvad nii õiguskaitsele kui ka ohvrite taastusravile.

Märkus: Lasteprostitutsioon on inimõiguste rikkumine ja kuritegu. Kui te kahtlustate, et laps on ohus, pöörduge koheselt kohalike lastekaitse- või õiguskaitseorganite poole või otsige abi usaldusväärsest abiorganisatsioonist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on lasteprostitutsioon?

K: Kes teenib lasteprostitutsioonist raha?

K: Mida ütleb lapstööjõu halvimate vormide konventsioon lapsprostitutsiooni kohta?

K: Kuidas on see konventsioon vastu võetud?

K: Kas CSEC ja seksuaalsel eesmärgil toimuv lastekaubandus on omavahel seotud?

K: Kas ka lasteseksiturism kuulub sellesse kategooriasse?

Otsing