Lasteprostitutsioon: määratlus, seadused ja rahvusvahelised konventsioonid
Lasteprostitutsioon tähendab olukorda, kus lapsed osalevad prostitutsioonis — nad annavad seksi eest raha või muid hüvesid. Mõnikord ei ole tehing rahaline: last võidakse “tasustada” näiteks kingituste, narkootikumide või lubadustega. Mõiste „lasteprostituut“ varieerub õiguslikes tekstides, kuid paljudes riikides loetakse lapseks iga alla 18-aastast isikut. Lasteprostitutsiooni puhul ei teeni tavaliselt laps ise kasu, vaid tulu saaja on sageli kolmas osapool: sutenöör, kuritarvitaja või muu vahendaja, kes lapsi ekspluateerib. Sageli sõlmitakse lapsega tehinguid, et saada seksuaalset rahuldust, ja vahel vahetatakse või müüakse lapsi selle eesmärgi saavutamiseks.
Õiguslik raamistik ja rahvusvahelised konventsioonid
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1999. aasta laste töö halvimate vormide konventsioonis (konventsioon nr 182) on selgelt sätestatud, et lapse kasutamine, vahendamine või pakkumine prostitutsiooniks on üks laste töö halvimaid vorme. See konventsioon kohustab riike võtma kiiresti ja jõuliselt meetmeid lasteprostitutsiooni vastu võitlemiseks ning on ILO ajaloos kiiresti ratifitseeritud.
Lisaks ILO konventsioonile on lasteprostitutsioon vastavalt rahvusvahelisele õigusele laiemalt käsitletud kui laste äriline seksuaalne ekspluateerimine (CSEC). See on sageli seotud muude kuritegevuse vormidega, nagu inimkaubandus laste seksuaalseks ekspluateerimiseks ja lastepornograafia. Laste seksiturism loetakse samuti lasteprostitutsiooni ilminguks. Rahvusvahelised instrumendid, mis reguleerivad selliseid nõudeid, hõlmavad ka ÜRO Laste õiguste konventsiooni ning selle lisaprotokolle ning Konventsiooni inimkaubanduse vastu (Palermo protokoll), mis nõuavad riikidelt kaitse- ja õiguskaitsemeetmeid.
Mõisted, vanus ja nõusolek
Oluline on rõhutada, et lapse osalemine seksuaalsetes tegevustes ei ole kunagi täielikult vabatahtlik selles mõttes, kuidas seda nõusolek täiskasvanute vahel tähendaks. Enamikes riikides on seadusega määratud vanusepiir 18 aastat — alla selle peetakse isikut lapsena ning igasugune seksuaalne ekspluateerimine seda vanusegruppi kuuluva isikuga on kuritegu. Seetõttu on lasteprostitutsioon peaaegu kõikides õigussüsteemides kriminaalkorras karistatav sõltumata väidetavast „nõusolekust“.
Vormid ja mehhanismid
- Otse müük või vahendamine prostitutsiooni eesmärgil (sutenöörlus, vahendamine).
- Laste vahetamine või „müük“ teistele isikutele seksuaalseteks tehinguteks.
- Inimkaubandus, kus lapsed transporditakse või sunnitakse üle riigipiiride või riigisiseselt seksuaalseks ekspluateerimiseks.
- Online- ja digitaalne ekspluateerimine: grooming, alaealiste seksuaalsete piltide jagamine või nõudmine, virtuaalsed seksuaaltegevused raha eest.
Mõju lastele
Lasteprostitutsioonil on sügavad ja pikaajalised mõjud nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Võimalikud tagajärjed on:
- füüsilised vigastused ja suguhaigused;
- traumajärgne stressihäire, depressioon ja eneseväärikuse langus;
- hariduse katkestamine ja sotsiaalne isolatsioon;
- sõltuvused või edasine kuritegevusse sattumine.
Ennetus, kaitse ja vastutus
Riikide ja kogukondade vastutus lasteprostitutsiooni tõkestamisel hõlmab mitmeid samme:
- kriminaalõiguslike normide rakendamine — karistada vahendajaid, sutenööre ja kliente;
- laste kaitsemeetmed — ohvrite varjupaigad, nõustamine, tervishoiuteenused ja hariduslik tugi;
- internatsionaalne koostöö — infot jagamine, piirideülesed uurimised ja tagasisaatmise mehhanismid;
- teavitustöö ja haridus riskigruppide toetamiseks ning avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks;
- majanduslike ja sotsiaaltoetuste pakkumine peredele, et vähendada haavatavust ja ära hoida ekspluateerimist.
Tuvastamine ja abi
Täiskasvanute, ametnike ja spetsialistide roll on märgata ohumärke ja reageerida viivitamata. Tuvastamise tunnused võivad olla käitumuslikud (muutused kooliskäimises, varjupaigataotlused), füüsilised või materiaalsed (uued kallid asjad, ravivajadus). Kui on kahtlus lasteprostitutsioonist, peab teavitama kohalikke ametiasutusi, lastekaitsespetsialiste või organisatsioone, mis tegelevad laste abistamisega — ohvrite kaitsmine ja turvaline välja toomine on esmatähtis.
Väljakutsed ja edasised sammud
Probleemi lahendamisel takistavad sageli varjatud iseloom, tugevad organiseeritud kuritegevuse võrgustikud, stigma ning piiratud ressursside ja andmete kättesaadavus. Tõhus võitlus lasteprostitutsiooniga nõuab jätkuvat rahvusvahelist koostööd, täiendavat sotsiaalset tuge riskirühmadele ja järjekindlaid ennetusmeetmeid, mis keskenduvad nii õiguskaitsele kui ka ohvrite taastusravile.
Märkus: Lasteprostitutsioon on inimõiguste rikkumine ja kuritegu. Kui te kahtlustate, et laps on ohus, pöörduge koheselt kohalike lastekaitse- või õiguskaitseorganite poole või otsige abi usaldusväärsest abiorganisatsioonist.
Anonüümne foto lasteprostituudist, aastast 1871. Foto tagaküljel on järgmine tekst: "Mary Simpson, 10 või 11-aastane. Ta on tuntud proua Berry nime all juba vähemalt kaks aastat. Ta on neljal kuul rase."
Kui palju neid on
1992. aastal hindas teadlane ja ekspert Ron O'Grady lasteprostituutide arvu 1 miljoniks.
2001. aastal hindasid dr Richard Estes ja dr Neil Alan Weiner, et Ameerika Ühendriikides on 162 000 kodutut noort kaubandusliku seksuaalse ekspluateerimise (CVE) ohvriks ja et 57 800 last kodudes (sealhulgas avalikes elamutes) on hinnanguliselt CVE ohvriks. Samuti on nende hinnangul 30% varjupaikades elavatest noortest ja 70% kodututest noortest Ameerika Ühendriikides CVE ohvrid.
Üks kolmandik USA tänavaprostituutidest on alla 18-aastased, samas kui viiskümmend protsenti tänavaprostituutidest on alla 18-aastased. Tänavavälise prostitutsiooni alla kuuluvad massaažisalongid, striptiisiklubid ja eskortteenused. Estesi ja Weineri andmetel on alla 17aastaste tüdrukute keskmine vanus prostitutsiooni sisenemisel Ameerika Ühendriikides 12-14 aastat, samas kui keskmine vanus prostitutsiooni sisenemisel on 11-13 aastat.
Ukrainas 2001-2003 rühmituse "La Strada-Ukraina" poolt läbi viidud uuringus, mis põhines 106 Ukrainast "välja veetud" naise valimil, leiti, et 3% neist olid alla 18-aastased, ning USA välisministeerium teatas 2004. aastal, et alaealiste inimkaubanduse juhtumid on kasvamas.
Tais on valitsusväliste organisatsioonide hinnangul kuni kolmandik prostituutidest alla 18-aastased lapsed. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni uuringus lasteprostitutsiooni kohta Vietnamis teatati, et laste osakaal prostitutsioonis kasvab pidevalt ja alla 18aastased lapsed moodustavad sõltuvalt geograafilisest piirkonnast 5-20 protsenti prostitutsioonist.
UNICEFi hinnangul on Filipiinidel 60 000 lasteprostituuti ja paljud 200 bordellist kurikuulsas Angeles City's pakuvad lapsi seksiks.
ECPAT Uus-Meremaa ja Stop Demand Foundation on oma aruandes "The Nature and Extent of the Sex Industry in New Zealand" (Uus-Meremaa seksitööstuse olemus ja ulatus) viidanud politseiuuringule, mille kohaselt 210 alla 18-aastast last on tuvastatud seksimüüjana, kusjuures kolm neljandikku neist on koondunud ühte politseipiirkonda.
ÜRO laste müügi, lasteprostitutsiooni ja lastepornograafia eriraportööri 1996. aasta aruande kohaselt on ainuüksi Aasias umbes miljon last seksikaubanduse ohvriks. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel on probleem eriti murettekitav Koreas, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal, Vietnamis, Kambodžas ja Nepalis.
Kanada valitsuse rahastatud ja kuue ÜRO agentuuri ning Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni toetatud 2006. aasta aruandes, mille koostas World Vision Middle East/Eastern Europe, teatati, et laste seksuaalne ärakasutamine, lastekaubandus ja alaealiste vastu suunatud seksuaalne vägivald on kasvamas ning et Venemaast on saamas uus lasteseksiturismi sihtkoht. Aruandes lisatakse, et mõned uuringud väidavad, et umbes 20-25 protsenti Moskva seksitöötajatest on alaealised. []
Aafrikas ja Lõuna-Aasias seisavad paljud riigid silmitsi kasvava lasteprostitutsiooniga ning seos turismiga on ilmne. Lasteprostitutsioon ja laste seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuv inimkaubandus kasvab ka Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias.
Rio de Janeiros on sotsiaalabi sekretäri hinnangul 223 lasteprostituuti, nii poisse kui ka tüdrukuid. Mõned neist on transvestiidid. Tehinguid vahendavad sutenöörid. Nad võtavad tasu 2 reaalist kuni 30 reaalini, mis on umbes 1 USA dollarist kuni 15 USA dollarini. Lapsed on 10-17-aastased. Mõnel juhul on prostitutsiooniga seotud ka perekonnad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on lasteprostitutsioon?
V: Lasteprostitutsioon on laste tasustamine seksuaalakti eest või muude asjade, näiteks mänguasjade vahetamine seksi eest. Mõnel juhul ei pruugi lapsele üldse maksta ja teda sunnib prostitutsioonile kuritarvitaja.
K: Kes teenib lasteprostitutsioonist raha?
V: Tavaliselt ei teeni prostitutsioonist raha mitte laps ise, vaid mõni teine isik, näiteks sutenöör või keegi, kes last otseselt kuritarvitab. See isik sõlmib lapsega otse tehingu, et saada seksuaalset rahuldust.
K: Mida ütleb lapstööjõu halvimate vormide konventsioon lapsprostitutsiooni kohta?
V: Laste töö halvimate vormide konventsioonis on sätestatud, et riigid, kes on selle allkirjastanud, peavad võimalikult kiiresti vabanema lasteprostitutsioonist. Samuti on selles öeldud, et lapse kasutamine, vahendamine või pakkumine prostitutsiooniks on üks lapstööjõu halvimaid vorme.
K: Kuidas on see konventsioon vastu võetud?
V: Konventsioon on ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ajaloos üks kiiremini kui ükski teine konventsioon alates 1919. aastast.
K: Kas CSEC ja seksuaalsel eesmärgil toimuv lastekaubandus on omavahel seotud?
V: Jah, laste ärilisel eesmärgil toimuva seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalsel eesmärgil toimuva lastekaubanduse vahel võib olla seos.
K: Kas ka lasteseksiturism kuulub sellesse kategooriasse?
V: Jah, ka lasteseksiturism kuulub sellesse kategooriasse.
