Tai (Tai Kuningriik) — Kagu-Aasia riik: ajalugu, geograafia, kultuur

Avasta Tai Kuningriik: rikkalik ajalugu, elav kultuur, mitmekesine geograafia ja religioonid Kagu-Aasias — praktiline juhend reisimiseks, kultuuriks ja taustateabeks.

Tai (/ˈtaɪlænd/ TY-land või /ˈtaɪlənd/ TY-lənd; Tai: ประเทศไทย, RTGS: Prathet Thai), ametlikult Tai Kuningriik (Tai: ราชอาณาจักรไทย, RTGS: Ratcha Anachak Thai; IPA: [râːt.tɕʰā ʔāːnāːtɕàk tʰāj] ( kuulata)), asub Kagu-Aasias. Selle naabrid on Laos, Kambodža, Malaisia ja Myanmar. Riiki on varem nimetatud Siamiks; nimi muutus ametlikult 1939. aasta juuniks (1939. aasta juunini) ning nimekasutus muutus taas lühiajaliselt 1945.–11. mai 1949. aastal (11. maini 1949). Sõna Tai (ไทย) tuleneb Tai keelt kõnelevatest etnilistest rühmadest, kes on ajaloos regioonis olulisel kohal olnud.

Tai on põhiseaduslik monarhia, kus riigipea on kuningas. Praegune monarh on Vajiralongkorn. Riigi poliitiline süsteem on läbi ajaloo olnud mitmete muutuste ja siseriiklike konfliktide objektiks — eriti 20. sajandi algusest alates on toimunud nii revolutsioone, sõjalisi riigipöördeid kui ka mitmeid valitsuse vahetusi.

Religiooni poolest on Tai tugevalt budismi mõjutatud: umbes 95% elanikkonnast järgib theravada-budismi (budism). Lõunapoolsetes provintsides elab märkimisväärne moslemite vähemus (ligikaudu 4,4%), kes on seotud ka piirkondliku poliitilise pinge ja separatistlike liikumistega. Lisaks on Tais olemas ka kristluse, hinduismi ja sikhismi järgijaid. Mõned moslemivägastused lõunaosas on põhjustanud püsiva julgeoleku- ja poliitilise mure, kuna osa elanikkonnast nõuab suuremat autonoomiat või eneseotsustust (iseseisvamad).

Geograafia ja kliima

Tai pindala on umbes 513 000 km², territoorium ulatub Lõuna-Hiina mere rannikust kuni mägiste piirialadeni loodes ja kirdes. Riik jaguneb suuremateks maastikutüüpideks: tasandikud (sh Kesk-Thai tasandik, mis on riigi põllumajanduse süda), mäestikud põhjas ja kagu ning troopilised rannikualad ja saarestik lõunas. Pealinn Bangkok on riigi suurim linn ja oluline majandus- ning kultuurikeskus.

Tai kliima on peamiselt troopiline monsuniklima: märg hooaeg (keskmiselt mai–oktoober), kuiv hooaeg ja jahedam periood (november–veebruar). Erinevused maakondade vahel on suured — põhja- ja mägipiirkondades võivad talvised temperatuurid olla palju jahedamad kui lõunaranniku troopilistes aladel.

Ajalugu lühidalt

Alates keskajast kujunesid Tai alal mitmed tähtsad kuningriigid, näiteks Sukhothai ja hiljem Ayutthaya, mis olid regiooni poliitilise ja kultuurilise arengu keskused. Ayutthaya valitsuslõpetus 18. sajandi keskel ning 19. ja 20. sajandil kohanes Tai välisturismi ja Euroopa impeeriumide survega, jäädes samal ajal ametlikult iseseisvaks (erinedes paljudest naaberriikidest, mis sattusid koloniaalvõimu alla). 1932. aastal toimus Tais riigipööre, millest algas üleminek absoluutkuningriigist põhiseadusliku monarhiani. 20. ja 21. sajandil on riigis olnud mitu sõjalist riigipööret, poliitilisi pingelisi proteste ja perioode, mil tsiviil- ja sõjavõim on vaheldunud.

Poliitika ja haldus

Tai on jagatud administratiivselt provintsideks (mõnikord nimetatakse kubernaatideks). Riigivõim jaguneb seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel, kuid sõjaväe roll poliitikas on olnud ajalooliselt tugev. Viimastel aastakümnetel on poliitiline stabiilsus sageli kõikunud seoses protestide, kohtuasjade ja sõjaväeliste sekkumistega.

Majandus

Tai on üheks Lõuna-Aasia tähtsamaks majanduslikuks keskuseks. Majandus on mitmekesine: põllumajandus (eriti riisi tootmine), turism, elektroonikatööstus, autotööstus ja tekstiilitööstus on olulised sektorid. Turism toob igal aastal miljoneid külastajaid tänu randadele, kultuuripärandile ja linnaturismile. Rahvusvaluuta on Tai baht (THB).

Rahvastik, keel ja kultuur

Rahvaarv on ligikaudu 69–70 miljonit inimest (ligi täpsustuv sõltuvalt allikast). Riigis elab suur hulk etnilisi ja keelelisi gruppe: peamine on taietniline enamus, kuid olulised on ka lao-iskeenid (Isan), hiina-taustaga kogukonnad, erinevad mägirahvad ja muslimiühiskonnad lõunas. Oficiaalne keel on thai (tai keel). Kohalikud murded ja keelerühmadesed variatsioonid on laialt levinud.

Tai kultuur on tuntud oma toitluse, tantsu- ja muusikatraditsioonide, käsitöö ning religioossete rituaalide poolest. Kuulsad pidustused on näiteks Songkran (tai uus aasta, veefestival) ja Loy Krathong (laternate/rituaalupaari festival), mis tõmbavad nii kohalikke kui ka turiste.

Köök ja elulaad

Tai köök on maailma tuntumaid: maitsetes kombineeruvad magus, soolane, vürtsikas ja hapukas. Tuntud road on pad thai, tom yum, green curry jt. Tänavatoit on osa igapäevaelust ja regionaalsed erinõuded annavad erinevatele piirkondadele iseloomu.

Keskkond ja loodus

Tais leidub rikkaid ökosüsteeme: troopilised vihmametsad, mangroovimetsad, korallrahud ja savannid. Riigis on mitmeid kaitsealasid ja rahvusparke, kus elab ohtralt liike, sh Aasia elevant, tiiger (vähenenud arvukusega) ja rohkelt linnuliike. Ühiskonnas on kasvav teadlikkus looduse kaitsmise ja jätkusuutliku arengu tähtsusest, kuid metsade raadamine ja saaste on jätkuvalt probleemid.

Transport ja turism

Tai on oluliste lennujaamade ja meretranspordi sõlm — rahvusvaheline reisiliiklus keskendub pealinnale Bangkoki suurematele lennujaamadele, samuti lõunaranniku ja saarte sadamatele. Siseühendused toimuvad maanteede, raudteede ja siseveeteedega. Turism on majanduses oluline — rannikualad, saared (nt Phuket, Koh Samui), ajaloolised templid ja linnad nagu Chiang Mai meelitavad külastajaid aastaringselt.

Lõpetuseks

Tai on mitmekesine riik, kus ajalugu, religioon ja kaasaegne arengu dünaamika segunevad. See pakub nii rikkalikku kultuuripärandit kui ka kaasaegseid mugavusi, ent seisab ka silmitsi sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega, mis kujundavad riigi tulevikku.

Provints

Tai koosneb 76 provintsist (จังหวัด, changwat), mis on jaotatud 5 gruppi. On 2 spetsiaalselt reguleeritud piirkonda: pealinn Bangkok ja Pattaya. 76 provintsi koos Bangkokiga on järgmised:

Keskne

1. Ang Thong
2. Bangkok (Krung Thep Maha Nakhon), erihalduspiirkond Bangkok (Krung Thep Maha Nakhon)
3. Chai Nat
4. Kanchanaburi
5. Lopburi
6. Nakhon Nayok
7. Nakhon Pathom
8. Nonthaburi
9. Pathum Thani
10. Phetchaburi
11. Phra Nakhon Si Ayutthaya
12. Prachuap Khiri Khan
13. Ratchaburi
14. Samut Prakan
15. Samut Sakhon
16. Samut Songkhram
17. Saraburi
18. Sing Buri
19. Suphan Buri

Ida

1. Chachoengsao
2. Chanthaburi
3. Chonburi
4. Prachinburi
5. Rayong
6. Sa Kaeo
7. Trat

Põhja

1. Chiang Mai
2. Chiang Rai
3. Kamphaeng Phet
4. Lampang
5. Lamphun
6. Mae Hong Son
7. Nakhon Sawan
8. Nan
9. Phayao
10. Phetchabun
11. Phichit
12. Phitsanulok
13. Phrae
14. Sukhothai
15. Tak
16. Uthai Thani
17. Uttaradit

Kirde (Isan)

1. Amnat Charoen
2. Bueng Kan
3. Buri Ram
4. Chaiyaphum
5. Kalasin
6. Khon Kaen
7. Loei
8. Maha Sarakham
9. Mukdahan
10. Nakhon Phanom
11. Nakhon Ratchasima
12. Nong Bua Lamphu
13. Nong Khai
14. Roi Et
15. Sakon Nakhon
16. Si Sa Ket
17. Surin
18. Ubon Ratchathani
19. Udon Thani
20. Yasothon

Lõuna

1. Chumphon
2. Krabi
3. Nakhon Si Thammarat
4. Narathiwat
5. Pattani
6. Phang Nga
7. Phatthalung
8. Phuket
9. Ranong
10. Satun
11. Songkhla
12. Surat Thani
13. Trang
14. Yala

MÄRKUS: Kursiivis [1] on see provintsi kohta Suur-Bangkoki allpiirkond; kursiivis [2] on see provintsi kohta Lääne allpiirkond.

Phra Borommathat Nakhon Si Thammarat Tai


Wat Phra Sing, Chiang Mai provintsi


Tai kaart


Tai provintsid

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse Tai praegust riigipead?

K: Millised on Tai naaberriigid?

K: Mis oli Tai endine nimi?

K: Mis on peamine Tais harrastatav religioon?

K: Kas lisaks budismile on Tais ka teisi usundeid, mida praktiseeritakse?

K: Miks on mõned moslemid lõunas hakanud valitsuse vastu võitlema?

K: Milline on 2019. aasta koguproduktiivsusmäär Tais?

Otsing