Malaisia
Malaisia on riik Kagu-Aasias. See on föderatsioon, kuhu kuulub 13 riiki. See on jagatud kaheks osaks Lõuna-Hiina mere ääres. Mandriosa asub Malaisia poolsaarel. Selle läänerannikul on Malaka väin ja idarannikul Lõuna-Hiina meri. Teine osa sellest riigist, mida mõnikord nimetatakse Ida-Malaisiaks, asub Lõuna-Hiina meres asuva Borneo saare põhjaosas. Malaisia poolsaarel asuv Kuala Lumpur on selle pealinn. Föderaalne pealinn viidi hiljuti Putrajaya'sse, mis on äsja loodud linn, mis on mõeldud ainult haldamiseks.
Riik on paljurahvuseline ja -kultuuriline, enamik inimesi on malaid, kuid seal on ka hiinlasi ja indialasi. Ametlik keel on ladina tähestikus kirjutatud malai keel. Inglise keel on tunnustatud keel ja Sarawaki osariigis koos malai keelega ka ametlik keel. Sageli kasutatakse ka tamili ja hiina keelt. Malaisias räägitakse veel üle 130 keele, neist 94 Borneo Malaisias ja 40 poolsaarel. Islam on ametlik religioon, kuid mitte-maalaidlastel on vabadus järgida teisi religioone.
Ajalugu
Hiina ja India vahel oli Malaisia iidne kauplemiskoht. Kui eurooplased tulid sellesse piirkonda, sai Malakast oluline kaubandussadam.
Malaisia osariikidest sai Briti impeeriumi koloonia, alustades Penangist 1786. aastal. Poolsaare osa sai iseseisvaks 31. augustil 1957 Malaisia Föderatsioonina. Septembris 1963 ühinesid Malaisia, Singapur ja Borneo osa Malaisiaks. Aastal 1965 heideti Singapur föderatsioonist välja ja kuulutas end iseseisvaks.
Poliitika ja majandus
Malaisias on 13 osariiki: Johor, Kedah, Kelantan, Melaka, Negeri Sembilan, Pahang, Perak, Perlis, Penang, Sabah, Sarawak, Selangor ja Terengganu ning kolm föderaalset territooriumi: Kuala Lumpur, Putrajaya ja Labuan. Tähe punktide arv lipul tähistab Malaisia osariikide arvu, kuid see on 14, sest Singapur oli üks Malaisia osariikidest selle loomise ajal. Nüüd tähistab 14. punkt föderaalterritooriume, mida nimetatakse Wilayah Persekutuaniks. Malaisia riigipea on tuntud kui Yang di-Pertuan Agong, mida nimetatakse ka Malaisia kuningaks. Seda tiitlit kannab praegu Pahangi sultan Abdullah. Malaisia valitsusjuht on peaminister. Selle praegune peaminister on Mahathir Mohamad, kui ta valiti 2018. aasta mais 92-aastasena. Samuti on tal parlament ja kohtusüsteem. Ta on ASEANi asutajaliige. Selle majandus kasvab pidevalt ja see on Kagu-Aasias suhteliselt rikas riik.
Linnad
Järgnevalt on esitatud loetelu Malaisia kohtadest. Need on järjestatud selle järgi, millal neile anti linna staatus.
- George Town (1. jaanuar 1957)
- Kuala Lumpur (1. veebruar 1972)
- Ipoh (27. mai 1988)
- Kuching (1. august 1988)
- Johor Bahru (1. jaanuar 1994)
- Kota Kinabalu (2. veebruar 2000)
- Shah Alam (10. oktoober 2000)
- Melaka City (15. aprill 2003)
- Alor Setar (21. detsember 2003)
- Miri (20. mai 2005)
- Petaling Jaya (20. juuni 2006)
- Kuala Terengganu (1. jaanuar 2008)
- Iskandar Puteri (22. november 2017)
Religioon
Malaisia on multireligioosne ühiskond ja islam on suurim religioon.
Kultuur
Malaisia on paljurahvuseline, mitmekultuuriline ja mitmekeelne ühiskond, mis koosneb 65% ulatuses malaiidest ja teistest põlisrahvastest, 25% ulatuses hiinlastest ja 7% ulatuses indiaanlastest. Suurima kogukonna moodustavad malaid, kes on kõik moslemid, sest Malaisia seaduste kohaselt peab inimene olema moslem, et olla seaduslikult malai. Malaididel on poliitiliselt domineeriv roll ja nad kuuluvad rühmitusse, mida nimetatakse bumiputera.
Toit ja jook
Kööki on mõjutanud paljud kultuurid nii riigisiseselt kui ka ümbritsevatest piirkondadest. Suur osa mõjutustest pärineb Malai, Hiina, India, Tai, Java ja Sumatra kultuuridest, peamiselt seetõttu, et riik oli osa iidsest vürtsiteest.
Ühe kultuuri toitu valmistatakse mõnikord ka teisest kultuurist võetud viiside abil, näiteks krevetipasta (belacan) ja sambal on hiina restoranides toiduvalmistamisel levinud. See tähendab, et kuigi suur osa Malaisia toidust on seostatav teatud kultuuriga, on neil siiski oma identiteet. Riis on populaarne paljudes roogades. Tšilli on kohalikus köögis tavaliselt olemas, kuigi see ei tee neid tingimata vürtsikaks. Näiteks laksa, mis on Malaisias levinud vürtsikas nuudliroog, ja teh tarik, mis on populaarne jook.
Sport
Malaisia riiklik spordikeskus on Bukit Jalili spordikompleks. Nicol David (squash) ja Lee Chong Wei (sulgpall) on Malaisia märkimisväärsed sportlased. Malaisia võitis 2010. aasta Rahvaste Ühenduse mängudel Indias 12 kuldmedalit ja ületas oma Rahvaste Ühenduse mängude eesmärgi.
Transport
Malaisia teedevõrgustik hõlmab 98 721 kilomeetrit (61 342 mi) ja sisaldab 1 821 kilomeetrit kiirteid. Riigi pikim kiirtee, Põhja-Lõuna kiirtee, ulatub üle 800 kilomeetri Tai piiri ja Singapuri vahel. Sabahi ja Sarawaki teedevõrgud on vähem arenenud ja madalama kvaliteediga kui poolsaare Malaisias. Malaisias on 118 lennujaama, millest 38 on asfalteeritud. Malaisia ametlik lennufirma on Malaysia Airlines, mis pakub rahvusvahelise ja riigisiseseid lennuteenuseid koos kahe teise lennuettevõtjaga. Raudteesüsteem on riiklik ja hõlmab kokku 1849 kilomeetrit. Kuala Lumpuris on ka kergliiklusteed.
Seotud leheküljed
- Malaisia osariigid
- Malaisia jõgede loetelu
- Malaisia olümpiamängudel
- Malaisia jalgpallikoondis
Küsimused ja vastused
K: Mis on Malaisia?
V: Malaisia on Kagu-Aasias asuv föderaalne konstitutsiooniline monarhia. Koosneb kolmeteistkümnest osariigist ja kolmest föderaalsest territooriumist, mis on Lõuna-Hiina mere ääres jagatud kaheks piirkonnaks, Malaisia poolsaareks ja Borneo Ida-Malaisiaks.
K: Millised on Malaisia kaks peamist piirkonda?
V: Malaisia kaks peamist piirkonda on poolsaareline Malaisia ja Borneo Ida-Malaisia.
K: Milline on Malaisia pealinn?
V: Malaisia pealinn on Kuala Lumpur.
K: Kus asub seadusandliku võimu asukoht?
V: Seadusandliku võimu asukoht asub Kuala Lumpuris, mis on ühtlasi riigi pealinn ja suurim linn.
K: Kus asub halduspealinn?
V: Halduspealinn, mis esindab nii täidesaatvat kui ka kohtuvõimu, asub Putrajayas.
K: Kui palju inimesi elab Malaisias?
V: Malaisias elab üle 110 miljoni inimese, mis teeb sellest ühe maailma 43. suurima rahvaarvuga riigi.
K: Milliseid keeli räägitakse Malaisia Borneol ja selle poolsaarel?
A Ladina tähestikuga kirjutatud malai keel on ametlik keel; inglise keel on koos malai keelega ametlikuks keeleks tunnistatud ainult Sarawaki osariigis; sageli kasutatakse ka tamili ja hiina keelt; Malaisia Borneos (94) ja selle poolsaarel (40) räägitakse veel üle 130 keele.
