Malaisia on riik Kagu-Aasias. See on föderatsioon, kuhu kuulub 13 riiki. See on jagatud kaheks osaks Lõuna-Hiina mere ääres. Mandriosa asub Malaisia poolsaarel. Selle läänerannikul on Malaka väin ja idarannikul Lõuna-Hiina meri. Teine osa sellest riigist, mida mõnikord nimetatakse Ida-Malaisiaks, asub Lõuna-Hiina meres asuva Borneo saare põhjaosas. Malaisia poolsaarel asuv Kuala Lumpur on selle pealinn. Föderaalne pealinn viidi hiljuti Putrajaya'sse, mis on äsja loodud linn, mis on mõeldud ainult haldamiseks.

Riik on paljurahvuseline ja -kultuuriline, enamik inimesi on malaid, kuid seal on ka hiinlasi ja indialasi. Ametlik keel on ladina tähestikus kirjutatud malai keel. Inglise keel on tunnustatud keel ja Sarawaki osariigis koos malai keelega ka ametlik keel. Sageli kasutatakse ka tamili ja hiina keelt. Malaisias räägitakse veel üle 130 keele, neist 94 Borneo Malaisias ja 40 poolsaarel. Islam on ametlik religioon, kuid mitte-maalaidlastel on vabadus järgida teisi religioone.

Geograafia ja loodus

Malaisia koosneb kahest suuremast maapiirkonnast: Malaisia poolsaarest (peninsulaalne osa) ja Borneo saarel paiknevast idapoolsest osast. Riik ulatub troopilisse kliimavöötmesse ning on enamasti kuum ja niiske, kus esinevad nii vihmametsad, mäeahelikud kui ka rannikualad ja paljud saared. Kõrgeim mäetipp Malaisias on Mount Kinabalu (põhja-Borneol, Sabah), mis tõuseb üle 4000 meetri.

Malaisial on mitmekesine taimestik ja loomastik ning olulised bioloogilised kaitsealad. Riigi rannikuvesi ja korallrahud on tähtsad nii kohaliku elatise kui ka turismi jaoks. Samas on metsade raadamine ja põllumajanduse laienemine tekitanud keskkonnaprobleeme, mida valitsus ja keskkonnaorganisatsioonid püüavad lahendada.

Halduse ja pealinnad

Föderatsioon koosneb 13 osariigist ja mitmest föderaalsest territooriumist. Lisaks traditsioonilisele pealinnale Kuala Lumpur toimib Putrajaya riigi peamise halduse keskuse ehk föderaalse administratsiooni asukohana. Malaisial on ka teine tuntud territoorium Labuan ja idapoolses osas asuvad suured osariigid Sabah ja Sarawak.

Rahvused, keeled ja kultuur

Malaisial on rikas etniline kooslus. Enimlevinud rahvusgrupp on malaid, millele järgnevad hiina päritolu ja India päritolu kogukonnad. Lisaks elab riigis arvukalt kohalikku põliskogukonda (näiteks poolsaarel Orang Asli ning Borneol Dayakite ja teiste rühmade esindajad), kellel on oma keeled ja traditsioonid.

Ametlik riigikeel on malai keel (Bahasa Malaysia), mida kasutatakse riigi ametlikes toimingutes ja hariduses. Inglise keel on laialdaselt kasutusel äri- ja haridusvaldkonnas ning tal on eriline tunnustatud roll. Sarawaki osariigis on malai keelega paralleelselt tunnustatud ka kohalikke keeli. Lisaks on levinud tamili ja mitmed hiina keelevärvid ning üle saja kohalikku keelt ja murret.

Usk ja ühiskond

Islam on Malaisia põhiseaduse järgi riigi ametlik religioon ning suur osa malaidest on moslemid. Samas on riigis suur religioosne mitmekesisus: kristlased, budistid, hinduistid ja muud usurühmad elavad kõrval ning nende usuvabadus on üldiselt tagatud. Erinevad religioossed pühad ja kultuuritavad — näiteks Hari Raya, Hiina uus aasta ja Deepavali — on osa riigi rikkalikust mitmekultuurilisest elust.

Majandus ja eluase

Malaisia majandus on mitmekesine: olulised on tööstus (eriti elektroonika ja autotööstus), nafta- ja gaasitööstus, palmõli tootmine, põllumajandus ning turism. Riigi infrastruktuur on arenenud – suurlinnades on moodne transport, ärikeskused ja haridusasutused. Samas esinevad piirkondlikud erinevused sissetulekutes ja elutingimustes, eriti võrreldes poolsaare ja Borneo osade vahel.

Kokkuvõttes on Malaisia mitmekesine riik nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt: see ühendab traditsioonid ja kaasaegse arengu, erinevad rahvused ja keeled, ning omanäolise looduse, mis meelitab nii turiste kui ka teadlasi.