Ladina või ladina kiri on kirjasüsteem, mida kasutatakse paljude tänapäeva keelte kirjutamiseks. See on tänapäeval maailmas enim kasutatav kirjasüsteem ja sageli peetakse seda latiinikeelse kirjaviisi standardiks. See on ametlik kirjaviis peaaegu kõigi Lääne-Euroopa keelte ja mõnede Ida-Euroopa keelte jaoks. Seda kasutavad ka mõned mitteeuroopalikud keeled, nagu türgi, vietnami, malai keel, somaali keel, suahiili ja tagalogi keel. Samuti on ladina kiri alternatiivne kirjasüsteem selliste keelte jaoks nagu hindi, urdu, serbia ja bosnia keel, eriti transliteratsiooni ja fonetilise kirja kontekstis.

Ajalugu

Tähestik arenes välja kreeka tähestiku läänepoolsest variandist. Esimesena arendasid selle välja etruskid, kes laenasid kreeka tähestiku ja kohandasid seda oma vajadustele. Roomlased arendasid seda edasi, lihtsustades mõningaid tähemärke ja määratledes kirjareegleid, mis viisid ladina tähestiku laiemasse levikusse kogu Rooma impeeriumi aladel.

Aja jooksul muutusid mõnede tähtede helid, mõned tähed kadusid ja mõned tähed lisandusid. Samuti kujunesid välja erinevad kirjastiilid ehk nii‑öelda „käed“ (script styles), näiteks antiikne kapitaalkiri, untsiaalkiri ja minuskulaarid. Keskaegne käsikirjade traditsioon ning hilisem trükkimine mõjutasid suurtähtede ja väiketähtede kasutuselevõttu: kaks erinevat stiili ühendati üheks kirjaviisiks, mis sisaldab nii suurtähti kui ka väiketähti.

Tähestik ja tähtede areng

Tänapäevane ladina tähestik on mitmete muutuste tulemus. Algne rooma kiri oli peamiselt suurtähtedest koosnev; tänapäevased suurtähed erinevad sellest vaid vähe. Väiketähtede süsteem (minuskulaar) kujunes hilisemalt ja võimaldas kiiremat ja sujuvamat kirjutamist käsitsi. Piirkondlikke erinevusi ladina tähestikus eksisteerib, kuid need on üldiselt väikesed ja puudutavad eelkõige täiendavaid tähemärke ja diakriitilisi märke.

Kohandused ja variandid

  • Paljud keeled lisavad ladina tähestikule täpimärke (näiteks ä, ö, ü, š, ž) või kombinatsioone (sh digraafe), et tähistada oma keele häälikuid.
  • Mõned keeled kasutavad modifitseeritud ladina kirja koos aktsentide või täpitähtedega (nt prantsuse, saksa, poola, tšehhi keeles).
  • Tehnoloogiaajastul on kujunenud standardid ja transliteratsiooniskeemid, mis võimaldavad ladina kirja abil esindada sõnu teistest kirjasüsteemidest.

Ladina kirja roll maailmas ja levik

Ladina kiri on maailmas levinud eelkõige tänu ajaloolisele rooma mõjuvööndile, koloniaalsele ajaloole ja kaasaegsele rahvusvahelisele suhtlusele. See on valitud kirjasüsteem paljudes riikides ametlikes õigekeelsusreeglites, hariduses, meedias ja rahvusvahelises kaubanduses. Ladina kirja eelised on selle suhteline lihtsus, lai digitaalne tugi ja olemasolevad standardid, mis hõlbustavad rahvusvahelist suhtlust.

Digitaalne tugi ja standardid

Unicode ja teised märgistikud on taganud, et ladina kirja kõik variandid ja diakriitilised tähemärgid on arvutis kasutatavad. See võimaldab korrektset andmevahetust, otsingut ja esitust üle erinevate platvormide. Samuti on tehnoloogia toel lihtsam luua transliteratsiooniskeeme ning toetada mitmekeelseid kasutajaliideseid.

Mõju keeleteadusele ja kultuurile

Ladina kiri on olnud aluseks paljude tähestike kujunemisele ja keeleteaduslikule dokumenteerimisele. See on võimaldanud raamatute, teadustööde ja seaduste laialdast levikut. Samal ajal on ladina kirja levik mõjutanud ka kohalikku kirjakeelt ja ortograafiat ning mõnel juhul asendanud varasemaid traditsioonilisi kirjasüsteeme.

Põhimõtteliselt on ladina kiri elujõuline ja lõimuv kirjasüsteem, mida kohandatakse pidevalt uute keelte ja tehnoloogiliste vajadustega.