Ladina kiri

Tähestiku tähed

Algne ladina tähestik

Ladina tähestik, mida kasutasid roomlased:

Sümbol

A

B

C

D

E

F

G

H

I

K

L

M

N

O

P

Q

R

S

T

V

X

Z

Kirja ladinakeelne nimi:

ā

bē

kē

dē

ē

ef

gē

hā

ī

kā

el

em

et

ō

pē

qū

er

es

tē

ū

ex

zēta

Ladinakeelne nimi (IPA):

[aː]

[beː]

[keː]

[deː]

[eː]

[ɛf]

[geː]

[haː]

[iː]

[kaː]

[ɛl]

[ɛm]

[ɛn]

[oː]

[peː]

[kuː]

[ɛr]

[ɛs]

[teː]

[uː]

[ɛks]

['zeːta]

Uus tähestik

Tähestiku tänapäevast versiooni kasutatakse paljude keelte kirjutamiseks. Indoeuroopa keeli, eriti Lääne-Euroopa keeli, kirjutatakse enamasti ladina tähestikuga. Nende keelte hulka kuuluvad germaani keeled (mille hulka kuuluvad inglise, saksa, rootsi ja teised) ja romaani keeled (mille hulka kuuluvad prantsuse, hispaania, itaalia, portugali ja teised). Loomulikult on olemas indoeuroopa keeled, mis ei kasuta ladina tähestikku, nagu kreeka ja vene keel, ning ka mitte-indoeuroopa keeled, mis kasutavad seda, nagu vietnami keel.

Peaaegu kõigis ladina tähestikku kasutavates keeltes on diakriitilised sümbolid, mis asuvad tähtede kohal või all. Neid kasutatakse näiteks toonide ja häälduse tähistamiseks. Inglise keel on ainus suur Euroopa keel, kus neid märke ei ole, vähemalt mitte emakeelsete sõnade puhul. Teistest keeltest võetud sõnades kasutatakse mõnikord diakriitilisi tähti, et teha selgeks õige hääldus.

Põhiline tähestik kasutab järgmisi tähti:

Suurtähtedega

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

K

L

M

N

O

P

Q

R

S

T

U

V

W

X

Y

Z

Väikeste tähtedega

a

b

c

d

e

f

g

h

i

j

k

l

m

n

o

p

q

r

s

t

u

v

w

x

y

z

Muud versioonid

Rooma kirjas on vähem tähti kui mõnes seda kasutavas keeles. Mõnedes keeltes kompenseeritakse tähtede puudumist diakriitiliste märkidega, näiteks ă, â, á, é, í, î, ó, ẹ, ị, ọ, ụ, ã, ả, ẻ, ỉ, ỏ, ủ, ñ, č, ď, ě, í, ň, ř, š, ș, ť, ț, ú, ů, ž ja đ. Tegelikult suurendab see nende tähestiku tähtede arvu. Keeled, mis kasutavad mõnda neist tähtedest, on prantsuse, tšehhi, poola, ungari, rumeenia, hispaania, tagalogi, vietnami, esperanto ja igbo.

Paljud keeled muutsid oma kirjasüsteemid ladina kirjale. Mõnes riigis sundisid eurooplased põliselanikke seda kasutama. Vietnami keelt kirjutati hiina tähtedega ja on olemas hiinapõhine vietnami kirjasüsteem nimega chunom. Hiina kirjaviisi probleemiks on suur hulk tähemärke, mis tuleb ära õppida, enne kui inimene on tõeliselt kirjaoskaja. Vietnami valitsus läks 20. sajandi alguses üle ladina tähestikule, et suurendada riigi kirjaoskust. Vietnami elanikud kasutasid ladina tähestikku ka pärast iseseisvumist, sest seda oli palju kiirem õppida kui hiina kirjamärke (chu nom).

Pärast Esimest maailmasõda, kui Osmanite impeerium langes, alustas Kemal Atatürk Türgis ladina tähestiku kasutuselevõttu. Kui Nõukogude Liit lagunes, hakkasid mõned selle väiksemad keeled kasutama ladina tähestikku. Praegu kasutatakse seda Türkmenistanis, Usbekistanis ja Aserbaidžaanis. Kasahstan teatas 2018. aastal, et ladina tähestik muutub kasahhi keele peamiseks kirjasüsteemiks.

Keele kirjaviisi muutmist ladina tähtedeks nimetatakse romaniseerimiseks. Paljud inimesed, kes keelt ei oska, loevad romaniseeritud versiooni, et teada saada, kuidas sõnad umbes kõlavad, isegi kui see ei ole keele tavapärane kirjutamisviis. Mõned keeled, näiteks hiina ja jaapani keel, kasutavad oma keeltes ladina tähestikku, et neid oleks lihtsam arvutis kirjutada. Mandariini hiina keele ametlik romaniseerimine on mandariini hiina keele puhul pinyin, mida kasutatakse hiina tähtede arvutisse kirjutamiseks, kirjutades neid foneetiliselt. Kuigi paljudel Jaapani arvutitel on jaapani keele arvutisse kirjutamiseks kana-klaviatuur, saab jaapani keelt kirjutada ka ladina tähestiku abil. Tarkvara nimega IME (input method editor) teisendab ladina tähed, mida jaapani keeles nimetatakse romaji, jaapani kana ja kanji tähtedeks.

Portugali keeles, kus kasutatakse ç