Hiina tähemärgid (hanzi/kanji): ajalugu, tähendus ja kalligraafia
Hiina tähemärgid on sümbolid, mida kasutatakse hiina ja jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutasid neid ka teised keeled, näiteks korea ja vietnami keel. Nende tähtede algus oli vähemalt 3000 aastat tagasi, mis teeb neist ühe vanima kirjasüsteemi maailmas, mida kasutatakse tänapäevalgi. Hiina keeles nimetatakse neid hanzi (汉字/漢字), mis tähendab "hani tähemärki". Jaapani keeles nimetatakse neid kanji, korea keeles hanja ja vietnami keeles han nom.
Hiina kirjamärgid on oluline osa Ida-Aasia kultuurist. Hiina kirjamärke võib pidada abstraktseks kunstiks, sest need koosnevad joontest ja punktidest. Hiina kirjamärkide kirjutamise kunsti nimetatakse kalligraafiaks.
Ajalooline taust
Hiina tähemärkide varasemad kujutised leiti oracle bone'i (luude ja kilpkonna kestade) sissekannetest, mis pärinevad Shang'i dünastia ajast (umbes 1600–1046 eKr). Aja jooksul on märgid arenenud ja stiliseerunud mitmesugusteks vormideks. Olulisi arenguetappe on näiteks vanad keraamilised ja pronkskujud, seglikute ja hilisemad standardiseeritud vormid, mis viisid kaasaegse kirja tekkimiseni.
Struktuur ja tähendus
Hiina tähemärk ei ole tähestikuline tähesüsteem, vaid logogrammiline: iga märk esindab tavaliselt silpi ja sageli ka tähendust. Märgid koosnevad osadest, mida nimetatakse radikaalideks või komponenditeks. Radikaalid aitavad märki klassifitseerida ja tihti vihjavad tähendusele (nt 氵 viitab vee- või vedeliku tähendusele; 扌 viitab tegevustele, mis tehakse käega).
Märgid jagunevad ajalooliselt mitmeks tüübiks:
- piktogrammid (kujutavad asju otseselt),
- ideograafilised märgid (näitavad abstraktseid ideid),
- koosseisulised tähendusühendid (liidavad mitu tähenduselementi),
- fono-semantilised märgid (üks osa annab vihje häälduse kohta, teine osa tähenduse kohta) — enamik tänapäevaseid märke on sellised).
Kõvenemine, lihtsustus ja riiklikud variandid
20. sajandil viis Rahvavabariik Hiinas läbi märgistikuhoolduse ja kehtestas lihtsustatud tähemärgid, et hõlbustada kirja õppimist. Samal ajal säilitasid Taiwan, Hongkong ja paljud välismaal elavad hiinlased traditsioonilised (komplekssemad) märgid. Jaapanis tehti samuti lihtsustusi (shinjitai), kuid need erinevad mandri-Hiina lihtsustustest. Korea kasutab tänapäeval peamiselt hangeulit igapäevases kirjas, kuid hanja on endiselt kasutusel piiratud määral akadeemilistes ja ametlikes tekstides.
Kalligraafia ja kirjatüübid
Kalligraafia (hiina keeles 书法) on nii visuaalne kunst kui ka tehnika. Peamised stiilid on:
- zhuanshu (tihendatud/sigellik skript),
- lishu (ametlik/klinite skript),
- kaishu (standardskript) — tänapäevane "tähtkirja" alus,
- xingshu (poolkõneline/radadevaheline),
- caoshu (kursiivne/kaoosskript) — väga voolav ja väljenduslik).
Kirjutamisreeglid ja õppimine
Olulised oskused hiina tähemärkide õppimisel:
- õige joonejärjekord (stroke order) — see aitab märkide puhtal ja kiirel koostamisel;
- tuvastada ja õppida radikaale, sest need aitavad mõista tähendust ja häälduse vihjeid;
- õppida sagedasti kasutatavaid märke esmalt (500–2000 märki katab suure osa igapäevasest tekstist);
- praktika kirjutamise ja lugemisega, kasutada digitaalseid tööriistu (pinyin-sisestus, stiilipuudutus või joonistus) ning kordamistarkvara (SRS) sõnavara kinnistamiseks.
Tänapäevane kasutus ja tehnoloogia
Tänapäeval on hiina tähemärgid täielikult integreeritud digitaalsetesse süsteemidesse läbi Unicode standardi, mis võimaldab nende ühtset kodeerimist ja kuvamist eri platvormidel. Sisestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid: pinyin-põhist sisestust (häälduse alusel), radikaal- või joonepõhist sisestust ning käsitsi kirjutamise tuvastust puuteekraanidel.
Kultuuriline tähendus
Hiina tähemärgid ei ole ainult kirja vahend — nad kätkevad ajaloo, filosoofia ja kunsti kihte. Poeemid, nimed, maalingud ja arhitektuur kasutavad kirjamärke nii informatsiooni kui ka esteetilise väljendusena. Märkide kuju ja kõne võivad kantida konnotatsioone ja sümboolikat, mis mõjutab nimi- ja õnnistuskombinatsioone, kalendreid ja pühade tavasid.
Nõuanne algajale
Kui alustad hiina tähemärkide õppimist:
- alusta püsivate põhimõtetega: joonejärjekord, radikaalid ja põhistähtsused;
- kirjuta käsitsi — see kinnistab kujutist mällu paremini kui ainult lugemine;
- loe lihtsaid tekste ja kasuta animeeritud kujundeid/mustreid, et mõista, kuidas märgid omavahel sõnu moodustavad.
Kokkuvõtlikult on hiina tähemärgid rikas ja mitmekihiline kirjasüsteem, mis ühendab keele, kunsti ja ajaloo. Nende tundmaõppimine avab ukse Ida-Aasia keelelisse ja kultuurilisse pärandisse.
klassikaline hiina kiri
Hiina kalligraafia
Kirjutamine
Hiina kirjamärgid on logogrammide liik, mis on kirjalikud sümbolid, mis kujutavad sõnu helide asemel. Enamik varasemaid hiina kirjamärke olid piktogrammid, mis on lihtsad pildid, mida kasutatakse mingi asja või idee tähistamiseks. Tänapäeval on väga vähesed tänapäeva hiina kirjamärgid puhtad piktogrammid, vaid need on kahe või enama lihtsa kirjamärgi kombinatsioon, mida nimetatakse ka radikaalideks. Kuigi paljud radikaalid ja tähemärgid näitavad sõna tähendust, ei vasta kõik neist sellele kirjeldusele. Mõnikord annab radikaal või isegi terve tähemärk ise vihjeid sõna häälduse kohta, mitte selle tähenduse kohta.
Et paremini selgitada Hiina kirjamärkide erinevaid eesmärke ja tüüpe, on Hiina teadlased jaotanud Hiina kirjamärgid kuude kategooriasse, mida tuntakse kui liushu (六书 / 六書), mis on sõna-sõnalt tõlgitud kui kuus raamatut. Need kuus liiki hiina kirjamärke on järgmised:
- Piktogrammid, xiàng xÍng (象形): märgid, mis kasutavad lihtsat pilti või ühte radikaali, mis tähistavad otseselt konkreetseid nimisõnu, nagu isikud, kohad ja asjad. Näited on järgmised:
| Hiina märk (traditsiooniline/ lihtsustatud) | Pīnyīn (mandariini keeles) hääldus) | Tähendus | Paistab, et |
| shān | mägi | 3 tippu | |
| rén | inimene/inimesed/inimene | kahel jalal seisev olend | |
| kŏu | suu | avatud suu | |
| dāo | mõõk/veits | tera | |
| mù | puit | puu | |
| 日 | rì | päike/päev | päike, mille keskel on pilv |
| yuè | kuu/kuu | sama mis 日, kuid poolkuu kujuline. | |
| nǚ | naine/tüdruk/naine | suurte rindadega inimene | |
| zi/zĭ | laps | lapsel, kes on mässitud tekki | |
| 馬 / 马 | mǎ | hobune | hobune, kellel on pea, mannekeen, keha, saba ja 4 jalga. |
| 鳥 / 鸟 | niǎo | lind | olend, kellel on pea ja sulgedega tiivad |
| mù | silm | 2 silmalauguga silm | |
| shuǐ | vesi | kolm veevoolu |
- Lihtsad ideogrammid, zhǐ shì (指事): tähemärgid, mis kasutavad ühte radikaali, et kujutada abstraktseid nimisõnu, näiteks ideid ja abstraktsioone. Näited on järgmised:
| Hiina märk (traditsiooniline/ lihtsustatud) | Pīnyīn (mandariini keeles) hääldus) | Tähendus | Paistab, et |
| yī | üks | 1 rida | |
| èr | kaks | 2 rida | |
| sān | kolm | 3 rida | |
| dà | suur/suur/suur | inimene 人 hoiab käed võimalikult laialt väljaspoole | |
| tiān | taevas/taevas/päev | nagu 大, kuid üks rida eespool, nii et suurimad suured | |
| xiǎo | väike/väike | sõrmed, mis hoiavad nõela kinni | |
| shàng | üles/üles/eelnevalt | taime vars ja leht maapinnast kõrgemal asetsevad | |
| xià | alla/allapoole/järgmiseks | taime juured | |
| běn | juur | puu 木, mille juured näitavad maa alla | |
| mò | apex | puu 木, mille tipus on üks lisarida, nii et kõige ülemine osa on |
- Keerulised ideogrammid, huì yì (会意) ehk märgid, mis kasutavad rohkem kui ühte radikaali, et kujutada keerulisemaid ideid või abstraktsioone. Näited on järgmised:
| Hiina märk (traditsiooniline/ lihtsustatud) | Pīnyīn (mandariini keeles) hääldus) | Tähendus | Paistab, et |
| míng | helge/valgus/homme | päike 日 ja kuu 月 üksteise kõrval, mis näitab, et homne päev toimub pärast päikese ja kuu möödumist. | |
| hǎo | hea | naine 女 ja laps 子 üksteise kõrval, mis näitab, et naine koos lapsega on hea | |
| xiū | puhata | inimene 亻(人) puu kõrval 木 | |
| lín | woods | kaks puud 木 teineteise kõrval | |
| sēn | mets | kolm puud 木 üksteise kõrval |
- Foneetilised laenumärgid, jiǎ jiè (假借) ehk märgid, mis laenavad radikaali teistest tähtedest, sest nad kõlavad sarnaselt, mitte sellepärast, et neil on sama tähendus. Neid nimetatakse rebussideks ehk piltideks/tähtedeks/numbriteks/sümboliteks, mida kasutatakse sama hääldusega sõna kujutamiseks. Näiteks kirjutab keegi lause "Me näeme täna õhtul" kui "⊙ L C U 2nite". Mõnikord tehakse algsele sõnale uus märk, et ei tekiks segadust erinevate sõnade vahel.
| Hiina märk (traditsiooniline/ lihtsustatud) | Rebus sõna (mandariini keeles) hääldus) | Algne sõna | Uus märk algsele sõnale |
| 來/来 | lái "tulla" | lai "nisu" | 麥/麦 mài |
| sì "neli" | sī "ninasõõrmed" | 泗, võib tähendada ka "lima/nuusk". | |
| běi "põhja" | bèi "selja (keha)" | ||
| yào "tahta" | yāo "vöökoht" | ||
| shǎo "vähe/vähe" | shā "liiv" | 沙 ja 砂 | |
| yŏng "igaveseks / igavik" | yŏng "ujuda" |
Tänapäeva maailmas levinud foneetiliste tähtedega sõnad on näiteks riikide nimed, näiteks Kanada, mida hääldatakse hiina keeles Jiānádà (加拿大). Kuigi kolmas täht 大 dà, millel on tähendus "suur/suur/suur", näib hästi kirjeldavat Kanadat, kuna see on suur riik, ei ole kahel esimesel tähemärgil 加 jiā, mis tähendab "lisada", ja 拿 ná, mis tähendab "võtta", ilmset seost Kanadaga. Seega võib öelda, et need tähemärgid valiti ainult seetõttu, et nende hääldus kõlab sarnaselt riigi ingliskeelse nime silpidega.
- Semantilis-foneetilised ühendid, xíng shēng (形声), on tähemärgid, millel on vähemalt üks radikaal, mis viitab sõna tähendusele, ja vähemalt üks radikaal, mis viitab sõna hääldusele. Enamik hiina kirjamärke on sedalaadi kirjamärke. Näiteks märk 媽 / 妈 mā tähendab ema ja see märk koosneb kahest radikaalist, 女 ja 馬 / 马. Semantiline radikaal 女 tähendab naist / naist / tüdrukut, kuna sõna tähendus on seotud selle radikaaliga, ja kuigi foneetilise radikaali 馬 / 马 mǎ tähendus on sõna tähendusega vähe seotud, kui üldse, kõlab see sarnaselt sõnaga 媽 / 妈 mā，sellest kasutatakse seda, et aidata lugejal sõna hääldust meelde jätta. Teised näited on järgmised:
| Hiina märk (traditsiooniline/ lihtsustatud) | Pīnyīn (mandariini keeles) hääldus) | Tähendus | Semantiline radikaal | Foneetiline radikaal (tähendus) |
| qīng | selge | 氵(水) vesi | 青 qīng (roheline-sinine) | |
| jīng | silm | 目eye | 青 qīng (roheline-sinine) | |
| cài | köögivilja/toidunõu | 艹 (艸) rohi/taim | 采 cǎi (saak) | |
| mù | ennast pesta | 氵(水) vesi | 木 mù (puit) | |
| lín | valada | 氵(水) vesi | 林 lín (woods) | |
| 嗎 / 吗 | ma | jah-ei küsimärgis (sõna, mis lõpetab jah-ei küsimuse lause) | 口 suu (interjektsioonidel ja partiklitel on sageli see radikaal) | 馬/马 mǎ (hobune) |
- Transformeerunud sugulussõnad, zhuan zhu (转注) ehk tähemärgid, mis olid varem teiste tähemärkide kirjutamise viisid, kuid on hiljem omandanud teistsuguse tähenduse.
| Kognatne sõna | Algne sõna | Uus hääldus ja sõna cognate tähendus |
| 老 lăo "vana" | kào "test, eksam" |
Keegi ei tea täpselt, kui palju on hiina tähemärke, kuid suurimad hiina keele sõnastikud loetlevad umbes viiskümmend tuhat tähemärki, kuigi enamik neist on ainult teiste tähemärkide variandid, mida on näha väga vanades tekstides. Näiteks märki 回 (huí) on kirjutatud ka variantidena 迴，廻，囬，逥，廽， ja 囘, kuigi enamik hiinlasi teab ja kasutab ainult varianti 回. Hiinas tehtud uuringud näitavad, et tavaliselt kasutatakse igapäevaelus kolm kuni neli tuhat märki, seega võib öelda, et keegi peab tundma kolm kuni neli tuhat märki, et olla funktsionaalselt kirjaoskaja hiina keeles ehk suutma ilma tõsiste probleemideta lugeda igapäevast kirja.
Tähemärgid on omamoodi graafiline keel, mis erineb oluliselt keeltest, mis kasutavad tähestikku, nagu näiteks inglise keel. Õige viis nende eristamiseks on meeles pidada iga tähemärgi struktuuri ja tähendust, mitte hääldust, sest tähemärkide tähenduse ja struktuuri vahel on väga tihe seos. Näide: 房(maja)=户+方. 房 on kuju-hääldusmärk. 户 on kuju ja 方 on hääldus. 户 tähendab "uks". 房 tähendab 'inimene elab ukse taga'. 方 hääldus on fang ja toon on 1 ning koos toonimärgiga kirjutatakse fāng. 房 hääldus on samuti fang, kuid toonimärgiga kirjutatakse see kui fáng.
Hiina tähemärgid teistes keeltes
Hiina kirjamärke on kasutatud ka teiste keelte kirjutamiseks.
Jaapani ja korea keeles kasutatakse endiselt palju hiina kirjamärke. Üldiselt otsustab jaapani inimese haridustase selle järgi, kui paljudest hiina tähtedest ta aru saab. Kuigi korealased kirjutavad tänapäeval enamasti korea emakeelses tähestikus hangul, on inimesed leidnud, et mõningaid tähendusi ei saa selgelt väljendada ainult hanguliga, mistõttu inimesed peavad kasutama hiina tähemärke märkidena koos sulgudega. Enne 1446. aastat kasutasid korealased ainult hiina kirjamärke.
Jaapani keeles nimetatakse neid kanji. Kanjisid saab kasutada nii Jaapani emakeelsete sõnade kui ka Hiina laenusõnade kirjutamiseks. Jaapani kirjas kasutatakse kanji ja kahe kana süsteemi segu. Kanjisid kasutatakse enamasti sõna tähenduse näitamiseks, samas kui hiragana ja katakana on silpkirjad, mis näitavad jaapani sõnade hääldust. Jaapani keele kirjutamisel kasutatakse sageli mõlemat kirjasüsteemi.
Korea keeles nimetatakse neid hanja. Suurema osa Korea ajaloo vältel oli hanja ainus kirjasüsteem, mida enamik kirjaoskamatuid korealasi tundis. Kuigi hangul leiutati 1446. aastal, kasutasid seda ainult lihtrahvas, mitte aga valitsus, kuni Korea sai Jaapanist iseseisvaks. Tänapäeval kirjutab enamik korealasi enamasti hanguli keeles. Põhja-Koreas kirjutatakse peaaegu täielikult hanguliga, sest Kim Il-sung kaotas koreakeelsest keelest hanja. Lõuna-Koreas kirjutavad inimesed enamasti hangul'i keeles ja vahel ka hanja keeles. Hanja't ei kasutata peaaegu kunagi emakeelsete korea sõnade kirjutamiseks. Nende sõnade puhul kirjutavad korealased neid tavaliselt lihtsalt hanguliga. Hanjat kasutatakse tavaliselt ainult hiina laenusõnade kirjutamiseks ja tavaliselt ainult siis, kui laenusõna tähendus ei ole konteksti põhjal ilmne.
Vietnami keeles nimetatakse neid chữNôm. Vietnami keeles kasutati palju hiina laenusõnu, eriti vanas vietnami kirjanduses. Kuigi vietnamlased kasutasid paljusid hiina kirjamärke, leiutasid nad ka kümneid tuhandeid oma kirjamärke, et kirjutada vietnami sõnu. Chữ Nôm'is kasutatud radikaalid olid tavaliselt segu sõnade tähendusest ja hääldusest.
Seotud leheküljed
- Lihtsustatud hiina tähemärgid
- Traditsioonilised hiina kirjamärgid
- Wade-Giles, hiina keele kirjutamiseks kasutatav romaniseerimissüsteem, milles kasutatakse ladina tähestikku.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hiina kirjamärgid?
V: Hiina kirjamärgid on sümbolid, mida kasutatakse hiina ja jaapani keele kirjutamiseks.
K: Kui kaua on hiina kirjamärke kasutatud?
V: Hiina kirjamärke on kasutatud vähemalt 3000 aastat, mis teeb neist ühe vanima kirjasüsteemi maailmas, mida kasutatakse tänapäevalgi.
K: Kuidas nimetatakse hiina kirjamärke hiina ja jaapani keeles?
V: Hiina keeles nimetatakse hiina kirjamärke hanzi (汉字/漢字), mis tähendab "hani kirjamärk". Jaapani keeles nimetatakse neid kanji.
K: Kuidas nimetatakse hiina märke korea ja vietnami keeles?
V: Korea keeles nimetatakse hiina märke hanja. Vietnami keeles nimetatakse neid chữ Hán.
K: Kas kalligraafia on oluline osa Ida-Aasia kultuurist?
V: Jah, kalligraafia on oluline osa Ida-Aasia kultuurist.
K: Mis on kalligraafia?
V: Kalligraafia on hiina kirjamärkide kirjutamise kunst.
K: Millised teised keeled peale hiina ja jaapani keele kasutasid minevikus hiina kirjamärke?
V: Minevikus kasutasid ka teised keeled, näiteks korea ja vietnami keel, hiina kirjamärke.
