Tõlkimine — mis see on? Definitsioon, tõlkijad ja tüübid

Tõlkimine — selge definitsioon, tõlkijate roll ja tüübid: praktiline ülevaade masintõlkest, kirjalikust ja suulisest tõlkest ning karjäärivõimalustest.

Tõlkimine tähendab teksti (kirjutise) või suulise sõnumi (kõne) sisu ülekandmist ühest keelest teise keelde nii, et säiliks algse sõnumi tähendus, stiil ja mõnikord ka kultuuriline kontekst. Tõlkimine ei ole pelgalt sõnade otsene kopeerimine, vaid sageli ka tekstinähtuste ümberkujundamine nii, et sihtkeele lugeja või kuulaja saaks sama informatsiooni arusaadaval ja loomulikul viisil.

Tõlkijateks nimetatakse inimesi, kes tegelevad tõlkealase tööga. Isik, kes tõlgib või adapteerib raamatut teise keelde, kasutab sageli sõnastikke, erialaseid allikaid ja toimetamist, et tagada õige terminoloogia ja hea loetavus. Isikut, kes töötleb suulist teksti – näiteks konverentsil või kohtus –, nimetatakse samuti tõlkijaks. Tõlkijad võivad töötada iseseisvalt vabakutselistena, olla palgatud tõlkebüroosse või asuda ettevõtte või organisatsiooni teenistusse.

Arvutitehnoloogias nimetatakse programmeerimiskeelest masinakeelde tõlkimist kompileerimiseks. Samal ajal eksisteerib ka termin „masintõlge“, mis viitab automaatsetele tõlkesüsteemidele — nende outputi kvaliteet varieerub sõltuvalt algoritmidest ja sisendist. Internetis on olemas tasuta veebipõhised tõlketeenused ja masintõlke tööriistad, mis sobivad kiireks abiks, ent sageli vajavad inimtõlkija järeltoimetamist.

Tõlkimise tüübid

• Paber- ja kirjatõlge: raamatud, artiklid, lepingud, tehnilised juhendid, turundusmaterjalid.
• Suuline tõlge (interpreteerimine): järkjärguline ja samaaegne tõlge konverentsidel, kohtus, meditsiinis või ärikohtumistel.
• Localiseerimine: tarkvara, veebilehtede ja toodete kohandamine sihtkultuuri ja -turule (kuupäevad, mõõtühikud, kultuurilised viited).
• Transkreatsioon: turundus- ja loovtekstide ümberkujundamine, kus otsetõlge ei pruugi säilitada sama mõju.
• Masintõlge ja post-edit: masintõlke tulemuse inimese poolt parandamine ja redigeerimine.

Mida teeb professionaalne tõlkija?

• Analüüsib lähte- ja sihtteksti nõudeid (stiil, terminoloogia, sihtrühm).
• Kasutab erialaseid sõnaraamatuid, terminibaase ja CAT-tööriistu (computer-assisted translation) tõlke järjepidevuse tagamiseks.
• Teostab toimetamist ja korrektuuri, et tagada grammatiline õigsus ning loomulik kõla sihtkeeles.
• Täitab konfidentsiaalsusnõudeid, eriti lepingute ja meditsiinidokumentide puhul.

Tõlkija oskused ja kvalifikatsioon

• Väga hea keeleoskus nii lähte- kui sihtkeeles; sageli eelistatakse emakeelena sihtkeelt kõnelevaid tõlkijaid.
• Erialane taust või spetsialiseerumine (õigus-, meditsiini-, tehniline tõlge jms).
• Kogemus ja portfoolio, varasemad tööd ning soovitused.
• Tuttavus CAT-tööriistade ja terminibaasidega; samuti mõistmine masintõlke võimalustest ja piirangutest.

Kvaliteedi tagamine ja standardid

• Tõlked läbivad sageli mitu etappi: tõlge, toimetus, korrektuur ja kliendi ülevaatus.
• Oluline on terminoloogiakontroll ja järjepidevus, eriti tehnilistes tekstides.
• Professionaalsed tõlkijad võivad järgida erialaseid eetikakoodekseid ja olla liikmed kutseühendustes, mis pakuvad kvaliteedimärgendeid.

Hinnastamine ja töövormid

• Tavaliselt hinnastatakse tõlkeid sõna-, lehekülje- või tunnihinnaga, sõltuvalt teksti mahust ja keerukusest.
• Interpreteerimise tasud arvestatakse sageli tunnipõhiselt ning sisaldavad ettevalmistusaega ja reisikulusid, kui vajalik.
• Vabakutselised tõlkijad ja tõlkebürood pakuvad erinevaid teenusepakette – kiire töö, järeltoimetamine, lokaliseerimine jms.

Kuidas valida tõlkijat või tõlkebürood

• Kontrolli tõlkija või büroo varasemaid töid ja soovitusi.
• Selgita välja tõlkija emakeel ja erialane kogemus antud teemal.
• Kui töö on tehniline või õiguslik, küsi näidis- või proovitõlget.
• Päringu juures täpsusta tähtajad, vormingud ja konfidentsiaalsusnõuded.

Masintõlge versus inimtõlge

Masintõlge (automaatne tõlkesüsteem) on kiire ja tihti tasuta abivahend, mis sobib üldiseks arusaamiseks. Kuid keerukamate tekstide, nüansside ja kultuuriliste viidete puhul annab inimtõlge tavaliselt tunduvalt parema tulemuse. Hea praktika on kombineerida masintõlget ja inimtõlget (post-edit), et säästa aega, säilitades samas kvaliteedi.

Praktilised nõuanded kasutajale

• Esita tõlkijale selged juhised: sihtrühm, soovitud stiil, spetsiifilised terminid.
• Toeta tõlget lähtefailide kujunduse (näiteks tekstiväljade eraldamine) ja terminoloogiaga.
• Planeeri aega toimetamiseks ja kvaliteedikontrolliks – kiire valmisolek võib mõjutada hinda ja tulemust.

Teemaga seotud kasulikud ressursid:

• Erialased sõnastikud ja terminibaasid (tehnika, meditsiin, õigus jne).
• Tõlkijate ja tõlkebüroode liidud või kutseorganisatsioonid, mis pakuvad nimekirju sertifitseeritud tõlkijatest.
• Õppematerjalid ja kursused tõlkijatele ning veebipõhised tööriistad (CAT-tööriistad, masintõlke platvormid).

Küsimused ja vastused

K: Mis on tõlge?

K: Kes on tõlkijad?

K: Kuidas leiavad tõlkijad, kuidas kirjutada sõnu teises keeles?

K: Mis on tõlk?

K: Kuidas võivad tõlkijad töötada?

K: Millist tüüpi tõlkija töötab kirjanduse, näiteks luule, romaanide, draama või lühijuttude tõlkimisega?

K: Mis on komplekteerimine arvutitehnoloogias?

K8 Kas internetis on saadaval tasuta tõlketarkvara?

Otsing