Kirjutamine

Kirjutamise määratlus

On kaks koolkonda:

• Osaline kirjutamine: Kirjutamine on mis tahes graafiliste sümbolite süsteem, mis edastab mõnd mõtet.
• Täielik kirjutamine: Kirjutamine on igasugune graafiline süsteem, mis suudab edastada kõiki mõtteid. ^p5

Seetõttu võib seda terminit kasutada erinevalt, olenevalt sellest, kuidas autor seda määratleb. Paljude varajaste süsteemide puhul ei tea me, mida nad edasi annavad. Keskne idee on, et täielik kirjasüsteem peab olema võimeline kujutama kõike, mida võiks öelda kõnekeeles. ^{lk 7, 217} Sellest vaatenurgast on rebussi leiutamine oluline samm.

Me saame olla kindlad, et märgisüsteem on täies ulatuses kirjas, ainult siis, kui me suudame sümbolid kaasaegsesse keelde tõlkida. Mõne iidse kirjaviisi puhul ei saa me seda teha.

Kirjutamise ajalugu

Kirjutamine leiutati mitu korda iseseisvalt. Sumeri, Vana-Egiptuse, Hiina ja maiade kirjad on eraldi leiutatud. ^p85 Kõik need kirjasüsteemid algasid piktogrammidest, sümbolitest, mis tähistasid asju. Seejärel arendasid nad välja meetodite segu. Meie oma tähestikusüsteem on erinev. See põhineb kõnekeele helidel. Kõik tähestikud on modifitseeritud versioonid esimesest, mis pärineb foiniiklastelt ja vanakreeklastelt.

Sumer

Sumerid elasid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede vahel. 5000 aastat tagasi oli see viljakas piirkond, mis praegu asub peamiselt Iraagis. Sumerid arendasid välja kirjaviisi, mida nimetatakse kiilkirjaks. Kolmnurksed märgid pressiti pehmetesse savitahvlitesse. Kui savi oli päikese käes kuivanud, küpsetati tahvlid. Seejärel kanti need kuhugi mujale, et teised saaksid neid lugeda. Me teame, et seda kasutati kõigepealt kaubanduses, raamatupidamises ja halduses.

Esimesed märgid olid enamasti pildilised, kuid peagi tähistasid need esemeid, ideid ja helisid. See kirjasüsteem oli äärmiselt edukas ja kestis kauem kui Sumeri impeerium. Seejärel kasutasid seda ka teised Lähis-Ida tsivilisatsioonid, näiteks vana akkadi, babüloonia, assüüria, elamiidi, hetiidi, vana pärsia ja ugariidi impeeriumid. Viimane kiilkirjakiri dateeriti 75. aastasse pKr. Seega oli süsteem kestnud üle 3000 aasta. ^p71 Iga kiilkirjaversiooni tuli dešifreerida eraldi, sest kõik keeled olid erinevad. Rohkem kui ühes keeles kirjutatud dokumendid (sealhulgas kiviesemed) andsid vihjeid.

Vana-Egiptus

See on kõige kuulsam vanadest kirjaviisidest ehk skriptidest. See leiutati umbes samal ajal kui kiilkirjakiri, kuid selle stiil oli üsna erinev ja selles kasutati erinevaid materjale. Egiptlased kasutasid lõpuks kolme kirjasüsteemi ühe ja sama keele jaoks. Need olid järgmised:

1. Hieroglüüf: kuulus pildikeel kivimälestistel.

2. Hieratiline: preestrite poolt kasutatav kirjaviis ("jooksev").

3. Demotika: rahva poolt kasutatav kirjaviis.

Kasutatud kirjutusvahendid varieerusid vastavalt materjalile, millele kirjutati. Kahte kirjaviisi kirjutati pilliroo ja söetindiga papüürusele. Kui materjaliks oli riie, siis kirjutati pintsliga. Säilinud on palju näiteid. Hieroglüüfid kirjutati (raiuti) kivisse (vasaraga ja vitsaga) või maaliti kivipinnale. Paljud neist on säilinud, mõnel neist on säilinud originaalvärvid. Võtmesündmus hieroglüüfide dešifreerimisel oli Rosetta kivi avastamine. See on graniitplaat, millel on sama sõnum kirjutatud hieroglüüfides, demotilises ja kreeka keeles. Vana-kreeka keel on hästi mõistetav ja võimaldas kahe teise kirjaviisi tõlgendamise.

Hiina

Hiina keel on kõige suurema emakeelse kõnelejate arvuga keel. Selle ajalugu ulatub tagasi umbes 1400 eKr. ^p183 Hiina kirjasüsteem on idio-silbiline, sega meetod, milles kasutatakse märke, millel võib olla üks või mitu neist elementidest:

1. Pildiline: esemete kujutamine.

2. Visuaalne loogika: number "3" on kolm horisontaalset kriipsu.

3. Keeruline loogika: päike on horisontaalse keskjoonega kast.

4. Rebus: "kõlab nagu..." nisu tähistavat märki kasutatakse ka sõna "tulla" jaoks, sest need sõnad on homofoonsed (kõlavad sarnaselt).

5. Semantilis-foneetiline: tähendust tähistava tähemärgi kombinatsioon teise häälikuga (hääldus).

Hiina keeles on väga palju kirjamärke: umbes 50 000.^p186 Seetõttu ei olnud trükkimismeetodid Hiinas kunagi väga edukad, hoolimata nende varajasest leiutamisest. Wang Tzhen lasi 14. sajandil lõigata kuuskümmend tuhat puuplokkidest kirjamärki, mis oli tohutu aja- ja rahainvesteering. Ta trükkis 100 eksemplari kohalikku ajalehte ning oli põllumajanduse ja muude tehniliste teoste traktaadi autor. Isegi kui 19. sajandil kasutati Euroopast pärit trükimasinad, takistas seda protsessi tohutu hulk kirjamärke, mis aeglustas trükkimist tigeda tempoga.

Hiinas on kaheksa piirkondlikku keelt, mis on vastastikku arusaamatud, ja palju tõelisi murdeid. Süsteem näib toimivat peamiselt seetõttu, et kuni 70% neist räägib mandariini keelt. Hiina keele sujuva lugemise ja kirjutamise oskust on kahtlemata raske saavutada ning see peab pidurdama kirjaoskuse saavutamist. On tehtud mitmeid katseid süsteemi reformida või lihtsustada. Kõige radikaalsem neist on Pinyin, mis on programm hiina kirjamärkide asendamiseks tähestikulise süsteemiga. Seda toetas Mao, kuid pärast tema surma jäi see pooleli.

Kiri, milles räägitakse abielu sõlmimise üle ~1350 eKr. See on pärit Mitanni kuningalt Tushrattalt vaarao Amenhotep III-le.


Hieroglüüfid kivil; Ramses II kuju taga


Need on hiina kirjamärgid. Mustad on traditsioonilises hiina keeles ja punased on lihtsustatud hiina keeles.

Tähestikud

Tundub, et tähestiku - täielikult helil põhineva kirjaviisi - idee tekkis ainult üks kord ning seda on kopeeritud ja kohandatud paljudele eri keeltele sobivaks. Kuigi ükski tähestik ei sobi oma keelele ideaalselt, on see piisavalt paindlik, et sobida ligikaudu igale keelele. See oli ainulaadne leiutis. ^p12

Meie tähestikku nimetatakse ladina tähestikuks, võrreldes kirillitsat ja teisi tähestikke. Kõik need pärinevad vanakreeka tähestikust, mis pärineb umbes 1100-800 eKr. ^p167 Kreeka tähestik arvatavasti arenes välja foiniiklaste kirjaviisist, mis ilmus mõnevõrra varem ja millel olid mõned sarnased tähekujud.

Foiniikia keel oli semiidi keel, mida sageli nimetatakse kaanani keeleks. Semiidi keelte rühma kuuluvad araabia, malta, heebrea ja ka aramea keel, mida Jeesus rääkis. Me ei tea palju sellest, kuidas tekkis tähestiku idee, kuid foiniiklased, kaubandusvägi, mõtlesid välja tähed, mida varakreeklased kohandasid oma tähestiku loomiseks. Üks suur erinevus on see, et foiniiklaste kirjas ei olnud puhtaid vokaale. Araabia kirjas on vokaalid, mida võib näidata diakriitiliste märkidega (väikesed märgid joone kohal või all). Vanimad Koraani käsikirjad ei sisaldanud diakriitikuid. Iisraeli lapsed kasutavad tänapäeval tekste, millele on lisatud vokaalide "täpid", umbes kuni kolmanda klassini. ^p89

Üheski iidses kirjas, olgu see siis tähestikuline või mitte, ei olnud enne kreeklasi puhtaid vokaale. Kreeka tähestikus on isegi kaks vokaali "e" ja kaks "o" jaoks, et eristada pikki ja lühikesi hääli. Sellest nähtub üsna selgelt, et nii foiniiklaste leiutis kui ka kreeklaste kohandamine oli hoolikalt läbi mõeldud. Kummastki protsessist ei ole siiski üksikasju säilinud.

Semiidi kirjaviisid pärinevad ilmselt protosinaidi kirjaviisist, millest on teada ainult 31 kirjaviisi (pluss 17 kahtlast). Mõned uurijad arvavad, et selle kirjaviisi algne allikas oli Egiptuse hieratiline kirjaviis. Keskmise kuningriigi lõpus (umbes 1900 eKr) lisati hieraatikasse mõned tähestikulised märgid võõrnimede konsonantide kujutamiseks. Egiptuse tegevus Siinai poolsaarel oli sel ajal haripunktis. Sarnane idee oli välja pakutud juba palju aastaid varem.

13. sajandi kalligraafia ja illustratsioon

Mittekirjeldatud skriptid

On mitmeid kirjakujutisi, mida ei ole vaatamata suurtele pingutustele kunagi dešifreeritud. ^p145 Võib-olla kõige kuulsamad on Induse oru tsivilisatsiooni ja etruskide kirjakiri. Induse jõe tsivilisatsioon on varasem kui teised kirjatundlikud tsivilisatsioonid India subkontinendil, ulatudes tagasi umbes 2500 eKr. Nende linnad Mohenjo-Daru ja Harappa olid hästi planeeritud ja hea kuivendusega. Kirjatüüpi on leitud pitserikividel, terrakotas, pronksil, luust ja elevandiluu. Kõik on lühikesed ja keel on tundmatu.

Etruskide keeles kasutati kreeka kirjavorme ja seda on leitud peamiselt etruskide haudadel Toscanast kuni Veneetsiani. Nad olid impeerium enne roomlasi, kes neid alistasid ja nende ideed üle võtsid. Kogu nende keeleoskus on kadunud, välja arvatud see, et mõned nimed hauamonumentidel on kreeka tähtedest loetavad.

Vinča sümbolid

Tărtăria tahvlid on kolm tahvlit, mis avastati 1961. aastal Tărtăria (ungari keeles Alsótatárlaka) külast. See asub umbes 30 km kaugusel Alba Iuliast Rumeenias. Tahvlitel, mis on dateeritud umbes 5300 eKr, on savist sümbolid: "Vinča sümbolid". Mõned väidavad, et need on veel dešifreerimata keel. Kui see on nii, siis oleksid need kõige varasemad teadaolevad kirjaviisid. 1908. aastal leidis Miloje Vasić (1869-1956) Vinčas toimunud kaevamiste käigus sarnaseid sümboleid. See on Belgradi (Serbia) eeslinn, umbes 300 km kaugusel Turdașist. Hiljem leiti veel rohkem sümboleid Belgradi ühest teisest linnaosast. Alates 1875. aastast on ainuüksi Serbias leitud üle saja viiekümne Vinča leiukoha. Paljud neist, sealhulgas Vinča ise, ei ole veel täielikult välja kaevatud. Kogu selle piirkonna kultuuri nimetatakse Vinča kultuuriks. Kuigi mõned neist sümbolitest näevad välja täpselt samad kui mõned etruskide, kreeka ja aramea keele tähed, peetakse neid üldiselt originaalseks, iseseisvaks arenguks.

Kirjaoskus

Alles viimase 150 aasta jooksul on enamik inimesi Euroopas ja Põhja-Ameerikas saanud lugeda ja kirjutada. Paljudes teistes maailma osades juhtus see alles 20. sajandil. Kuni selle ajani oli kirjaoskus peamiselt vaimulikele, st inimestele, kes olid saanud preestriks väljaõppe. Isegi rikkad inimesed olid sageli kirjaoskamatud ja kasutasid kirjatööliste abi, kes kirjutasid nende eest. Trükikunsti leiutamine toimus enne massilist kirjaoskust. Enne 1500. aastat tuli iga raamat luua käsitsi, nii et raamatuid oli vähe võrreldes tänapäevaste miljardite raamatutega. Massiline kirjaoskus vajas odavaid raamatuid.

Isegi praegu on kirjaoskamatus endiselt laialt levinud.

Käekiri

Tavaline kirjutamine pliiatsi ja paberi abil. Võib viidata enda jaoks kirjutamisele, nagu päevik, kuid enamasti viitab see kirjade saatmisele. Kunagi oli see peaaegu ainus suhtlusvahend inimeste vahel, kes olid lahus. Nüüdseks on telefon ja e-post kõige tavalisemad kaugside vahendid.

Seotud leheküljed

• Kirjutussüsteem
• Kalligraafia
• Trükkimine