Kiilkiri
Kiilkirjakiri on üks varaseimaid teadaolevaid kirjasüsteeme. Selles kasutati savitahvlitele kantud kiilukujulisi märke, mida tehti pillirooga. Nimi kiilkirjas tähendab "kiilukujuline", mis tuleneb ladina keelest cuneus "kiil" ja forma "kuju". Inglise keelde jõudis see tõenäoliselt vanaprantsuse cunéiforme'ist.
Esimest korda kasutati seda suvel 4. aastatuhande lõpus eKr (Uruk IV perioodil). Kiilkirjakiri sai alguse piktogrammide süsteemina. Kolmandal aastatuhandel muutusid märgid lihtsamaks ja abstraktsemaks. Kasutati vähem märke, alates umbes 1000-st varajase pronksiaja algusest kuni umbes 400-ni hilispronksiajal (hetiidi kiilkirjakiri). Süsteemis kasutati foneetiliste, konsonantide tähestiku (ilma vokaalideta) ja silbimärkide kombinatsiooni.
Algne sumeri kirjaviis kohandati akkadi, eblaiidi, elamiidi, hetiidi, luwiidi, hattia, huuria ja urartia keelte kirjutamiseks ning see inspireeris ugariidi ja vanapersia tähestikku. Kiilkirjakiri asendus neoassüüria ajal järk-järgult foiniiklaste tähestikuga. 2. sajandiks eKr oli see kiri välja surnud. Kõik teadmised selle lugemise kohta olid kadunud, kuni seda hakati 19. sajandil dešifreerima.
Kolmekeelne kiilkirjakiri Xerxese kohta Van'i kindluses Türgis, mis on kirjutatud vanapersi, akkadi ja elamiidi keeles.
See on kiri ja kirjas on kiilkirjas, kuupäev ~2400 eKr.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kiilkirjakiri?
V: Kiilkirjakiri on üks varaseimaid teadaolevaid kirjasüsteeme. Selles kasutati savitahvlitele kantud kiilukujulisi märke, mis tehti pillirooga. Nimetus kiilkirjas tähendabki "kiilukujuline".
K: Millal seda esimest korda kasutati?
V: Sumeris hakati kiilkirjakirja kasutama 4. aastatuhande lõpus eKr (Uruk IV periood).
K: Kuidas see aja jooksul arenes?
V: Kolmandal aastatuhandel muutusid märgid lihtsamaks ja abstraktsemaks. Kasutati vähem märke, umbes 1000-st varase pronksiaja algusaegsest kuni umbes 400-ni hilispronksiajal (hetiidi kiilkirjas).
K: Milliste keelte jaoks kohandati seda?
V: Esialgset sumeri kirjaviisi kohandati akkadi, eblaiidi, elamiidi, hetiidi, luwiidi, hattši, hürriidi ja urartia keele kirjutamiseks.
K: Kuidas mõjutas see teisi kirjaviise?
V: See inspireeris ugariidi ja vana-pärsia tähestikku.
K: Millal asendati see teise kirjaviisiga?
V: Neoassüüria impeeriumi ajal asendus kiilkirjakiri järk-järgult foiniiklaste tähestikuga.
K: Millal kadusid teadmised kiilkirjakirja lugemise kohta?
V: 2. sajandiks eKr olid teadmised kiilkirjakirja lugemise kohta kadunud, kuni seda hakati 19. sajandil dešifreerima.
