Hetiidid — iidne Anatoolia impeerium: ajalugu, kultuur ja pärand
Avasta Hetiidide impeerium: Hattusha, Suppiluliuma ja Mursili valitsemine, rahulepingud, kultuur ja pärand — Anatoolia iidne võim ja arheoloogia.
Hetiidid olid Anatooliast pärit iidne rahvas, kes rääkis indoeuroopa keelt. Nad rajasid alates 18. sajandist eKr kuningriigi, mille keskuseks oli Hattusha Põhja-Kesk-Anatoolias.
Hetiidi impeerium hõlmas oma kõrgajal suurema osa tänapäeva Türgist ja Süüriast. See oli Suppiluliuma I (~1350-1322) ja Mursili II (~1321-1295 eKr) valitsemisaeg. Neil olid üles-alla suhted Vana-Egiptusega lõunas ja Assüüria impeeriumiga Mesopotaamias. Nad olid osalised esimeses teadaolevas rahulepingus, mille Hattusili III sõlmis Egiptuse Ramesses II-ga 1258 eKr.
Pärast 1180. aastat eKr lagunes impeerium mitmeks iseseisvaks "uushetiidi" linnariigiks, millest mõned jäid püsima kuni 8. sajandini eKr.
Päritolu ja keel
Hetiidid olid indoeuroopa päritolu rahvas, kelle keel (tuntud kui hetiidi keel) on üks vanimaid tõendatud indoeuroopa keeli. Kirjalikud allikad – savitahvlid Hattusha arhiivides – annavad rikkaliku keele- ja ajaloomaterjali, mis võimaldas teadlastel rekonstrueerida keelet, valitsemissüsteeme ja lepinguid. Lisaks hetiidi keelele kõneldi Anatoolias mitmeid teisi keeli ja murdeid (eriti luuwi ja hurria mõjutused), mis kajastavad piirkonna keelelist mitmekesisust.
Poliitika, sõjavägi ja diplomaatia
Hetiidid lõid tugeva bürokraatliku riigikorra ja võimsa sõjalise jõu, mille põhiosaks olid kaarikud ja ratsavägi. Kuningavõim toetuti suurele nõunikeringile, ametnikele ning vasallriikidele, kelle kaudu impeerium püüdis kontrollida nii Anatooliat kui Süüria lääneosi.
- Olulised valitsejad: Suppiluliuma I ja Mursili II tõstsid Hetiitide mõjuvõimu ning Hattusili III sõlmis olulise lepingu Egiptusega.
- Diplomaatia: Hetiidid osalesid laialdaselt rahvusvahelises diplomaatias, vahetasid saadikuid ja sõlmisid vasallilepinguid. Kedašši (Kadesh) lahingu järel vormistatud rahuleping Ramesses II-ga on üks tuntumaid näiteid antiiksest diplomaatilisest praktikast.
- Sõjaline praktika: Hetiidid kasutasid pronksmõõgakesi, kaarikuid ja tugevat ratsaväge; nende väejuhid juhtisid kampaaniaid Süüria ja Mesopotaamia suunas.
Hattusha — pealinn ja arhitektuur
Hattusha (tänapäeva Boğazkale lähistel) oli impeeriumi poliitiline ning religioosne keskus, kuhu koondusid paleed, templid ning riigiarhiivid. Linn oli kaitstud massiivsete kivimüüride ja kindlustuste ning seal olid kujundatud mitmed väravad ja reljeefid, näiteks tuntud "Lion Gate" ja "King’s Gate". Arhitektuuris ja linnaplaneeringus kajastub nii siseriiklik administratiivvajadus kui ka rituaalne, usuline funktsioon.
Usk, seadus ja ühiskond
Hetiitide religioon oli polüteistlik ja neis kajastus kohalike (hattide), hurriani ja läänesüüria usundite segunemine. Olulised olid taevajumalad, sodiajad, jumalate koalitsioonid ja kuningliku esindatuse rituaalid. Samuti on säilinud palju seadusandlikke tahvleid: hetiidi seadused paistsid tavaliselt pragmatilise huumori ja konkreetsete sanktsioonidega, mõnikord leebemad kui mõnede teiste idamaa koodeksite - näiteks pandi rõhku kompensatsioonile ja ühiskondlikele kokkulepetele.
Kirjandus, arhiveerimine ja teadus
Hattusha arhiividest on leitud tuhandeid savitahvleid, mis sisaldavad juriidilisi tekste, diplomaatilisi kirju, ajalugu, mütoloogiat, meditsiiniretsepte ja rituaalitekste. Need dokumendid kirjutati peamiselt akkadikeelses kiilkirjas (diplomaatilises kirjavahetuses) ja hetiidi keeles kohandatud kiilkirjas. Arhiivide hämmastav rikkus on andnud tänapäeva teadlastele võimaluse uurida kogu impeeriumi majanduselu, õigussüsteemi ja usupraktikaid.
Majandus ja tehnoloogia
Hetiitide majandus põhines põllumajandusel, karjakasvatusel, metsavaradel ning rahvusvahelisel kaubandusel (näiteks metallide, nagu vase ja tina, saamine oli tähtis pronksitööde jaoks). Ehkki hetiidi kultuur esineb peamiselt pronksiaja kontekstis, seostatakse Hittite-aja lõppu ja järgnevaid perioode sageli ka raua laiemate levikutega Lähis-Idas.
Langus ja pärand
Impeerium lagunes järk-järgult pärast umbes 1180 eKr toimunud kokkupõrkeid, siseprobleeme, võimalikku kliimamuutust ja rändrahvaste rünnakuid (osaliselt nimetatud ka "mere rahvaste" mõjuks). Selle tulemusel tekkis Anatoolias ja Süürias hulk väiksemaid linnariike ning kultuurilisi keskusi, mida sageli nimetatakse "uushetiidi" või neo-hetiidide kuningriikideks. Need poliitilised moodustised püsisid mõnes kohas kuni 8. sajandini eKr ja edasi kandsid edasi hetiitide keelelisi, kunstilisi ja administratiivseid traditsioone.
Arheoloogilised leiud Hattusha ja teistest asustuskohtadest ning savitahvlite uurimine on oluliselt rikastanud meie arusaama varajase Lähis-Ida ajaloost ning hetiitide rollist selles. Nende pärand asub nii otsestes materjaliallikates kui ka kultuurilises mõjus Lääne-Anatooliale ja Süüriale, kus hetiidi mõju oli tunda järgnevates rahvustes ja keelekeskkondades.
Hetiidi impeerium oma kõrgajal. Hetiidid: sinine; Mükeene kreeklased: roosa; Assüüria: roheline; Egiptus: kollane)
Alaca Hüyüki kuninglikest haudadest leitud päikesekettad viitavad võimalikule indoeuroopa mõjule.
Suppiluliuma II, Hetiidi impeeriumi viimase teadaoleva kuninga reljeef
Suppiluliuma ja Mursili II keisririik
Hetiidi kuningriik saavutas oma kõrgpunkti Suppiluliuma I (~1350-1322) ajal. Kodusõjast räsitud Mitanni kuningriik ei suutnud hettlaste rünnakule vastu seista. Suppiluliuma ründas kiiresti Mitanni südalinna, vallutades ja rüüstades Mitanni pealinna Washshuganni. Seejärel pöördus ta läände, ületas uuesti Eufrati ja vallutas kõik Süüria kuningriigid, mis olid Mitanni vasallid, sealhulgas Aleppo, Mukish, Niya, Qatna, Upi (Upina) ja Kadesh. Teised kuningriigid, nagu Ugarit ja Amurru (Egiptuse vasall), said vabatahtlikult hettide vasalliriikideks.
Kui sõjategevus Mitanniga taas puhkes, tungis Tulipinu, Suppiluliuma poeg ja Aleppo vikaarikuningas Karchemisse, kuid ei suutnud linna vallutada. Suppiluliuma kohtus oma pojaga ja tungis seejärel ise Süüriasse, piirates Karchemise linna. Suppiluliuma murdis piiramise kaheksandal päeval, määrates oma poja Piyassili kuningriigi vürstiks. Oma poegadega Aleppo ja Karkemiši vikaariks oli Suppiluliuma kindlustanud oma võimu Süüria üle ja lõpetanud Mitanni impeeriumi. Mitanni kuningas mõrvati varsti pärast seda.
Mõrvatud prints
Kui Egiptuse vaarao Tutanhamon suri, palus tema lesk abielluda ühe Suppiluliuma pojaga. Ta nõustus ja saatis oma poja Zannanza Egiptusesse kuningannaga abielluma. Kuid Zannanza mõrvati teel Egiptusesse. Suppiluliuma oli raevus ja süüdistas oma poja surma eest Egiptuse uut vaaraot Ay. Hetiitide armee tungis kroonprints Arnuwanda juhtimisel Süüriast Egiptuse territooriumile, rüüstas ja võttis palju vange. Need vangid tõid endaga kaasa katku, mis laastas Hetiidi kuningriiki kuni Mursili valitsemisaja lõpuni ja võis tappa Suppiluliuma enda.
Mursili II
Mursili II oli noor ja kogenematu, kuid ta osutus tugevaks kuningaks. Oma valitsemisaja esimestel aastatel viis ta läbi karistusretki mitme kuningriigi vastu. Süürias mässas Nuhashshi kuningas Tette ja temaga ühinesid Egiptuse väed. Süürias jätkusid rahutused, kui Mursili vennad Tulipinu ja Piyassili surid mõlemad. Tema Süüria vikaaride kaotamine tõi kaasa mässu ja isegi Assüüria sissetungi Karchemisse. Jättes oma kindralid Süüria ja Haisaga tegelema, tungis Mursili Karchemisse ja tõrjus assüürlased välja. Hiljem oma valitsemisaja jooksul tegi Mursili II taas kord sõjakäigu Kaska vastu, võttes tagasi hetiidi püha linna Ninivehi. Samuti võitis ta otsustavalt Tummanna kuningat.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid hittlased?
V: Hetiidid olid Anatooliast pärit iidne rahvas, kes rääkis indoeuroopa keelt.
K: Kus oli hetiitide asutatud kuningriik?
V: Kuningriik rajati Hattusha's, Põhja-Kesk-Anatoolias.
K: Milliseid territooriume hõlmas hettide impeerium oma kõrgajal?
V: Hetiidi impeerium hõlmas oma kõrgajal enamiku tänapäeva Türgi ja Süüria territooriumist.
K: Kes olid Hetiidi impeeriumi võimsad valitsejad?
V: Suppiluliuma I (~1350-1322) ja Mursili II (~1321-1295 eKr) olid Hetiidi impeeriumi võimsad valitsejad.
K: Milliste iidsete tsivilisatsioonide vahel olid hettidel üles-alla suhted?
V: Hetiitidel olid üles-alla suhted lõunas asuva Vana-Egiptusega ja Assüüria impeeriumiga Mesopotaamias.
K: Milline oli ajaloo esimene teadaolev rahuleping ja kes selle sõlmis?
V: Esimese teadaoleva rahulepingu sõlmis Hattusili III 1258 eKr. Egiptuse Ramesses II-ga.
K: Mis juhtus Hetiidi impeeriumiga pärast 1180. aastat eKr?
V: Pärast 1180. aastat eKr lagunes Hetiidi impeerium mitmeks iseseisvaks "uushetiidi" linnariigiks, millest mõned jäid alles kuni 8. sajandini eKr.
Otsige