Mesopotaamia

Mesopotaamia (vanakreeka keeles Μεσοποταμία - "maa jõgede vahel") on ajalooline piirkond Lähis-Idas. See hõlmas suurema osa tänapäeva Iraagist ning osa tänapäeva Iraanist, Süüriast ja Türgist. Nime "kaks jõge" viitasid Tigrise ja Eufrati jõgedele.

Araablased nimetasid seda maad "Al-Jazirah" ("saar") ja egiptoloog J. H. Breasted lisas selle hiljem "Viljakasse poolkuude" hulka. Piirkonda piirab kirdes Zagrose mäestik ja kagus Araabia platoo.

Seda piirkonda nimetatakse sageli "tsivilisatsiooni hälliks". Iidset kirjaviisi, mida nimetatakse kiilkirjaks, kasutasid esimest korda umbes 3000 eKr sumerid. Mesopotaamia ajalooliselt tähtsate linnade hulka kuulusid Uruk, Ur, Nippur, Ninive ja Babülon.

Suuremad territoriaalriigid olid Akkadi kuningriik, Ur'i kolmas dünastia ja Assüüria impeerium. Mõned olulised ajaloolised Mesopotaamia juhid olid Ur-Nammu (Ur'i kuningas), Sargon Akkadi kuningas (Akkadi kuningriigi rajaja), Hammurabi (kes rajas Vana-Babüloonia riigi) ja Tiglath-Pileser I (kes rajas Assüüria impeeriumi).

Muistsed sumerid tegid mitmeid tehnoloogilisi edusamme, näiteks niisutamist, jõekaubandust ja üleujutuste kontrollimist. Sumerlased tegelesid juba varaseimatest ülesannetest alates põllumajanduse ja koduloomade ehk kariloomade kasvatamisega. Babülon on tõenäoliselt esimene linn, mille ehitasid asustatud inimesed. Mesopotaamia oli ka koht, kus esimest korda kasutati ratast. Esmalt oli see pottsepa ratas, mida kasutati savinõude valmistamiseks, seejärel kohandasid sumerid seda transpordiks.

Kaks Mesopotaamia jõge

Geograafia

Mesopotaamia koosneb erinevatest piirkondadest. Põhja-Mesopotaamia koosneb mägedest ja tasandikest. Maa on üsna viljakas tänu hooajalistele vihmadele ning mägedest tulevatele jõgedele ja ojadele. Varajased asunikud harisid maad ning kasutasid puitu, metalle ja kivi. Lõuna-Mesopotaamia koosneb soistest aladest ja laiadest tasandikest. Linnad kujunesid piirkonda läbivate Eufrati ja Tigrise jõgede ääres. Varajased asunikud pidid jõgede kaldal asuvat maad niisutama, et nende põllukultuurid saaksid kasvada.

Mesopotaamia rahvas

Mesopotaamiat on vallutanud mitu korda paljud erinevad rahvad. See oli Sumeri, Akkadi, Babüloonia ja Assüüria impeeriumide südameks. Kui iga uus rühm kolis sellesse piirkonda, võtsid nad osa eelnenud inimeste kultuurist, traditsioonidest ja uskumustest üle. Selle vallutasid Aleksander Suur (332 eKr), partlased (150 eKr), roomlased, Pärsia impeerium ja araablased (7. sajandil). See on ikka veel üks viljakamaid (ja seega väärtuslikumaid) piirkondi Lähis-Idas.

Vana-Mesopotaamia algab 6. aastatuhande lõpul eKr. ja lõpeb kas ahemeniidide pärslaste tõusuga 6. sajandil eKr. või moslemite vallutusega Mesopotaamias 7. sajandil pKr. Selle pika perioodi võib jagada järgmiselt:

Keraamikaeelne neoliitikum:

Jarmo (~7000 e.m.a. - ~6000 e.m.a.)

Pottery Neoliitikumi:

Hassuna (~6000 eKr-? eKr), Samarra (~5700 eKr-4900 eKr) ja Halaf (~6000 eKr-5300 eKr) kultuurid.

Kalkoliitikumi või vaseajastu:

Ubaidi periood (~5900 eKr-4400 eKr)
Uruki periood (~4400 eKr-3200 eKr)
Jemdet Nasr periood (~3100 eKr-2900 eKr)

Varane pronksiaeg

Varadünastilised sumeri linnriigid (~2900 eKr-2350 eKr)
Elam 2700 (eKr-570 eKr).
Akkadi impeerium (~2350 eKr-2193 eKr).
Kolmas Ur'i dünastia ("Sumeri renessanss" või "Uus-Sumeri periood") (~2119 eKr-2004 eKr)

Keskmine pronksiaeg

Varane Babüloonia (20.-18. sajand eKr)
Varane Assüüria kuningriik (20.-18. sajand eKr)
Esimene Babüloonia dünastia (18.-17. sajand eKr)

Hilisem pronksiaeg

Kassite dünastia (16.-12. sajand eKr)
Pronksiaja kokkuvarisemine (12.-11. sajand eKr)

Rauaajastu

Neo-Hetiidi või Süro-Hetiidi piirkondlikud riigid (11.-7. sajand eKr.)
Uus-Assüüria impeerium (10.-7. sajand eKr)
Kaldea, Neo-Babüloonia impeerium (7.-6. sajand eKr)

Klassikaline antiik

Pärsia Babüloonia, Ahemeniidide impeerium (6.-4. sajand eKr)
Seleukiidide Mesopotaamia (4.-3. sajand eKr)
Partia, seejärel Asuristan (3. sajand eKr-3. sajand pKr)
Osroene (2. sajand eKr-3. sajand pKr)
Adiabene (1.-2. sajand pKr)
Rooma Mesopotaamia, Rooma Assüüria (2. sajand pKr)

Hilisantiik

Sassaniidide Asuristan (3.-7. sajand pKr)
Araabia vallutus Mesopotaamias (7. sajand pKr)

Gilgameši eepos

Gilgameši eepos on iidne lugu Gilgameši ja tema lähedase kaaslase Enkidu suhtest. Enkidu on metsik mees, kelle jumalad on loonud Gilgameši võrdväärseks, et juhtida teda kõrvale Uruki elanike rõhumisest. Koos võtavad nad ette ohtlikke ülesandeid, mis tekitavad jumalate pahameelt. Kõigepealt rändavad nad Seedrimäele, et võita selle koletislikku valvurit Humbaba. Hiljem tapavad nad Taeva härja, kelle jumalanna Ištar on saatnud, et karistada Gilgamešit tema ahvatluste tagasilükkamise eest.

Eepose teine osa räägib Gilgameši ahastunud reaktsioonist Enkidu surma peale, mis võtab surematuse otsimise kuju. Gilgameš püüab teada saada igavese elu saladust, alustades pikka ja ohtlikku teekonda, et kohtuda surematu üleujutuskangelase Utnapistimiga. Gilgamešile tema otsingu ajal öeldud sõnad ennustavad lõpptulemust:

"Elu, mida te otsite, te ei leia kunagi. Kui jumalad lõid inimese, andsid nad talle surma, kuid elu jätsid nad endale."

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Mesopotaamia?

V: Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, mis hõlmas suurema osa tänapäeva Iraagist ning osa tänapäeva Iraanist, Süüriast ja Türgist. Nimi viitab Tigrise ja Eufrati jõgedele, mis läbisid seda piirkonda.

K: Kuidas nimetati iidset kirjaviisi, mida kasutasid sumerid?

V: Sumerlaste kasutatavat iidset kirjaviisi nimetati kiilkirjaks. Seda kasutati esmakordselt umbes 3000 eKr.

K: Kes olid mõned olulised ajaloolised juhid Mesopotaamiast?

V: Mõned olulised ajaloolised juhid Mesopotaamiast olid Ur-Nammu (Ur'i kuningas), Sargon Akkadi (Akkadi kuningriigi rajaja), Hammurabi (kes rajas Vana-Babüloonia riigi) ja Tiglath-Pileser I (kes pani aluse Assüüria impeeriumile).

K: Milliseid edusamme tegid sumerid tehnoloogia vallas?

V: Sumerid tegid palju edusamme tehnoloogia vallas, näiteks niisutamine, kauplemine jõgede kaudu, üleujutuste ohjamine, põllumajandus, loomade/kariloomade kodustamine ja savinõude kasutamine savinõude valmistamiseks. Nad kohandasid seda ka transpordiks.

K: Kus asub Mesopotaamia geograafiliselt?

V: Geograafiliselt piirneb Mesopotaamia kirdes Zagrose mägedega ja kagus Araabia platoo.

K: Mis teeb Mesopotaamia ajalooliselt oluliseks?

V: Mesopotaamiat nimetatakse sageli "tsivilisatsiooni hälliks" selle ajaloolise tähtsuse tõttu; seal tekkis umbes 3000 eKr sumerlaste poolt kiilkirjakiri, samuti sai Babülon tõenäoliselt üheks esimeseks linnaks, mille ehitasid asustatud inimesed, kes leiutasid ka ratta keraamika valmistamiseks ja transpordiks.