Mesopotaamia (vanakreeka keeles Μεσοποταμία – "maa jõgede vahel") on ajalooline piirkond Lähis-Idas, mis on olnud inimühiskonna arengus üks olulisemaid keskusi. Piirkond hõlmas suurema osa tänapäeva Iraagist ning osi tänapäeva Iraanist, Süüriast ja Türgist. Nimi viitas kahe suure jõe, Tigrise ja Eufrati, orule, mille viljakas lammimull võimaldas juba varajasel ajal intensiivset põllumajandust. Mesopotaamia ajalugu ja asustus ulatub kiviaja lõppu; linnastumine ja kirjakultuuri teke toimusid eriti 4.–3. aastatuhandel eKr ning piirkond mängis keskset rolli pronksi- ja rauaajastul kuni lõimumiseni teiste suuremate impeeriumitega (nt Aheemeneedide impeerium) 1. aastatuhandel eKr.
Piirkonna piirid ja nimed
Araablased kutsusid seda ala "Al-Jazirah" ("saar") ja ajalooliselt liigitati see mõnikord ka Breasted'i poolt "Viljakasse poolkuusse", mis hõlmas Egiptuse ja Levandi kõrvuti Mesopotaamiaga. Piirkonda piirab kirdes Zagrose mäestik ja kagus Araabia platoo; lääne ja ida vahel moodustasid jõed elujõulised veeteed ja viljakad lammialad.
Linnad, riigid ja valitsemine
Mesopotaamia oli algselt jagunenud paljude linnriikide vahel, kus tähtsaimate linnadena kerkisid esile Uruk, Ur, Nippur, Ninive ja Babülon. Need linnad olid poliitilised, religioossed ja kaubanduslikud keskused. Aja jooksul tekkisid laiemad territoriaalsed võimud – näiteks Akkadi kuningriik, Ur'i kolmas dünastia ja võimas Assüüria impeerium.
Mõned kuulsad juhid ja reformijad olid Ur-Nammu (Ur'i kuningas), Sargon Akkadi kuningas (Akkadi riigi alusepanija), Hammurabi (Vana-Babüloonia valitseja, kes on tuntud ka seadustekogu poolest) ja Tiglath-Pileser I (Assüüria laienemise ajalooliste juhtide hulgas). Poliitilised vormid varieerusid—esinevad nii iseseisvad linnriigid kui ka keskset võimu kandvad impeeriumid, mille korraldused ja haldusmustrid mõjutasid kogu lähiala.
Kirjaviis, teadus ja kultuur
Iidset kirja, mida nimetatakse kiilkirjaks, kasutasid esimest korda umbes 3000 eKr sumerid. Kiilkirjalised savitahvlid kandsid ärialaseid arvestusi, seadusi, usutekste ja ilukirjandust (näiteks Gilgameši eepos). Mesopotaamia arstid ja astronoomid panid aluse hilisemale teaduslikule mõtlemisele: nad mõõtsid aega, arendasid kalendrit ning tegid edukaid tulemusi matemaatikas ja astronoomias (mõõtühikute jagamine 60-nda süsteemi alusel).
Majandus, tehnoloogia ja igapäevaelu
Majanduse aluseks oli niisutuslik põllumajandus, mis kasutas tõhusalt jõeveega hargnenud kanalite süsteeme. Sumerid tegid olulisi edusamme niisutamist, jõekaubandust ja üleujutuste kontrollimist, mis võimaldasid tootlikkuse kasvu ja linnaeluks vajalikku ülejääki. Taime- ja loomakasvatus (sh põllumajandus, koduloomad ja kariloomade kasvatamine) toetasid kaupade tootmist ja vahetust.
Tehnoloogilised uuendused hõlmasid pottsepa ratast (pottsepa ratas) ja hiljem ratta kasutuselevõttu transportimiseks (transpordiks). Töönduslik tootmine, savi- ja metallkäsitöö, tekstiilindus ning teadmised metallisulamite töötlemisest aitasid Mesopotaamial luua ulatuslikke kaubateid Anatoolia, Vahemere piirkonna, Pärsia lahe ning Induse tsivilisatsiooniga.
Usund ja avalik elu
Mesopotaamia oli tugevalt polütüütiline: igal linnal oli oma peakirik ja patroonjumal, kellele kuulusid suured pühakohad ja zigguratilaadsed templistruktuurid. Religioon integreerus igapäevaellu—mõjutas õigust, kuninglikku ideoloogiat ja rituaale. Samuti kujunesid välja ametlikud koolid (edubba), kus kirjutati ja säilitati tekstilisi teadmisi ja administratiivseid dokumente.
Õigus ja administratsioon
Hammurabi seadustik on üks parimini teadaolevaid näiteid Mesopotaamia õigusmõtlemisest: see koondas koduõiguse, karistusõiguse ja kaubandusreeglid ning peegeldas ühiskonna kihistumist ja valitsejate rolli õigusliku korra kehtestamisel. Administratiivne süsteem põhines kirjalikel arvestustel, ametnike hierarhial ja maksustamisel.
Arheoloogia ja pärand
Arheoloogilised kaevamised alates 19. sajandist on paljastanud paljud Mesopotaamia linnad, templid, savitahvlid ja kunsti. Leidude hulka kuuluvad kirjalikud dokumendid, skulptuurid, ehitusjäänused ja igapäevatööriistad, mis annavad mõista ühiskonna keerukusest ja kultuurilisest mitmekesisusest. Paljud leitud esemed asuvad nüüd Lääne muuseumides, kuid arheoloogiline töö jätkub ja annab uusi teadmisi piirkonna arengust.
Põhjuslikud muutused ja pärand
Mesopotaamia poliitiline kaart muutus järjekindlalt: linnriigid tõusid ja langesid, kuni piirkond lõpuks integreerus veelgi laiematesse impeeriumidesse. Hoolimata poliitilistest muutustest jäid kirjalikkus, õigussüsteemid, linnakorraldus ja tehnilised uuendused püsivaks pärandiks, mis mõjutasid hilisemaid Lähis-Ida tsivilisatsioone. Mesopotaamia roll "tsivilisatsiooni hällina" tuleneb eeskätt selle panusest linnastumise, kirja ja seaduslikkuse väljaarendamisele.
Mesopotaamia pärand on tänapäeval oluline nii ajaloolastele, arheoloogidele kui ka laiemale avalikkusele: see õpetab, kuidas looduslikud tingimused, tehnoloogia ja inimeste koostöö suudavad kujundada pikaajalisi tsivilisatsioonilisi struktuure ning millised on nende tõusude ja languste sümbiootilised põhjused.
