Pronksiaja kokkuvarisemist nimetavad pronksiaja lõppu uurivad ajaloolased nii.

Pronksiaja lõpu Egeuse mere ja Anatoolia paleemajandus asendus lõpuks "Kreeka pimeda ajastu" külakultuuridega.

Aastatel 1200-150 eKr katkestas Mükeene kuningriikide, Anatoolias ja Süürias asuva Hetiidi impeeriumi ning Süürias ja Kaanaanis asuva Egiptuse impeeriumi kultuuriline kokkuvarisemine kaubateed ja kaotas kirjaoskuse.

Selle perioodi esimeses etapis hävitati vägivaldselt peaaegu kõik linnad Trooja ja Gaza vahel ning sageli jäeti need vallutamata: näiteks Hattusa, Mükeene, Ugarit.

Pimedate aegade järk-järguline lõpp nägi 10. sajandi keskel eKr asustatud neohetiitide Aramea kuningriikide ja uusassüüria impeeriumi tõusu.

Mis juhtus?

Pronksiaja kokkuvarisemine oli lai ja kiire sotsiaalne-majanduslik langus, mis päädis paljude suurkeskuste lagunemise, kaubateede peatamise ja kohati kirjutamissüsteemide kadumisega. Sündmused toimusid enamasti umbes 13.–12. sajandil eKr (umbes 1200–1150 eKr) ja tabasid paralleelselt Vahemere idaosa, ida-Egeuse ja Lähis-Ida alasid.

Põhilised mõjualad

  • Mykeene ajastust pärinevad paleelinnad ja kuningriigid Kreekas lõhkusid ja jäid hääbumise teele.
  • Hetiidi impeerium Anatoolias purunes; paljud paleelinnad nagu Hattusa lagunesid.
  • Lähis-Ida lõunaosas hävisid või kahjustusid linnad nagu Ugarit; kaubavõrgustikud Süüria, Kaanaani ja Egiptuse vahel katkestasid.
  • Egiptus suutis küll teatud extentis vastu pidada, kuid selle mõjutus ja kontroll vahemikus vähenes (nt Ramesses III ajastul toimunud rünnakute tagasilöögid).

Võimalikud põhjused

Üksainus põhjus puudub; enamus tänapäeva uurijaid toetab ideed, et kokkuvarisemine oli mitme teguri kombineeritud tulemus. Peamised seletused on:

  • Sõjalised rünnakud ja migratsioonid — ajaloolased on arutanud "mere rahvaste" (Sea Peoples) rolli, samuti rändluste ja sissetungide mõju.
  • Sisepoliitilised kriisid — paleesüsteemide kokkuvarisemine, majanduslik ebastabiilsus ja sotsiaalsed konfliktid võisid viia keskuste languseni.
  • Majanduslik sõltuvus ja kaubanduse katkemine — kui kauplemisvõrgustikud purunesid, kaotasid paljud linnad oma tooraine, ressursside ja turgude ligipääsu.
  • Keskkonna- ja kliimamuutused — tõendid viitavad võimalikule põuaperioodile või saagikaotustele, mis võisid surve alla panna põllumajanduse põhised süsteemid.
  • Loodusõnnetused — maavärinad ja muud katastroofid on arheoloogias nähtavad hävituskihidena mõnes kohas.

Arheoloogiline ja kultuuriline tõendus

Tõendid pärinevad hävituskihistest, abruptsest asustuse kadumisest, materjalikultuuri lihtsustumisest ja kirjutamissüsteemide (nt mükeene lineaarne B) kadumisest paljudes piirkondades. Samuti näitavad leiud, et suured paleemonumentaalsed hooned jäeti kasutusest välja ja rahvaste liikumine muutis etnilist ning keelelist maastikku.

Tagajärjed ja taastumine

  • Paljude regioonide tehniline ja administratiivne tase langes, mis eelnes nn Kreeka "pimedatele aegadele" (umbes 1100–800 eKr).
  • Seiskunud kauplemine ja kirjaoskuse kadumine (või selle kohaliku vormi ajutine kaotus) tähendas, et administratiivne aparaat hävis ja ajalooedastamine muutus takistatumaks.
  • Võib-olla üllatuslikult tekitas kokkuvarisemine ka uusi arenguid: raua kasutuse laiem levik, uued poliitilised kujunemised (nt neohetiitide linnriigid ja aramea kuningriigid) ning uued kirjutamissüsteemid ja alfabetid, mis aitasid kirjalikkuse taastumisele.
  • Alates 10. sajandist eKr kasvasid uued jõud: Lähis-Idas tekkisid neohetiitide ja aramea polüd, ning Neo-Assüüria impeerium hakkas tugevalt laienema ja jõuliselt ümber kujundama piirkonna poliitilist kaarti.

Kokkuvõte ja teaduslik vaatenurk

Pronksiaja kokkuvarisemine ei olnud ühtne sündmus, vaid mitmest tegurist koosnenud protsess, mille paikne mõju ja ajastus varieerus regiooniti. Tänapäeva uurijad kasutavad arheoloogiat, dendrokliimat, paleokliimat ja võrreldavat ajaloolist andmestikku, et paremini mõista nii hävituste põhjuseid kui ka seda, kuidas ühiskonnad suutsid lõpuks taastuda ja uutes oludes ümber kujuneda. Paljude detailide osas kestab teaduslik arutelu ja uued leiud muudavad pidevalt meie arusaama sellest keerukast ajaperioodist.