Trooja (Hisarlik) — antiiklinna ajalugu, mütoloogia ja arheoloogia

Trooja (Hisarlik) — avasta antiiklinna ajalugu, mütoloogia ja arheoloogia: Homerose legendid, põnevad väljakaevamised ja UNESCO maailmapärand Türgis.

Trooja oli linn Loode-Aasias. See oli Trooja sõja keskpunkt, millest räägitakse kaheksas pikas eeposes, kuus eepose tsüklist ja kaks Homerose kirjutatud Ilias ja Odüsseia.

Tänapäeval on see nimi arheoloogilise leiukoha, Homerose Trooja asukoha nimi Hisarlikis Anatoolias, mereranniku lähedal tänapäeva Çanakkale provintsis Loode-Türgis, Dardanellidest edelas.

UNESCO on kandnud Trooja arheoloogilise paiga maailmapärandi nimekirja.

Trooja (Hisarlik) – ajalugu ja kihistumine

Hisarlik’i telliskiviküngas peidab endas mitme tuhande aasta pikkuse asustuse jälgi. Paigas on selgelt eristatavad mitmed asustuskihtid (tavaliselt nimetatud Troy I–Troy IX), mis ulatuvad varajasest pronksiajast kuni roomaaegse asustuseni. Troy VI ja Troy VII on eriti tähelepanuväärsed, sest neid peetakse tõenäolisemaks kandidaadiks Homerose kirjeldatud linna ajaliseks taustaks: nende kihtide ehitised, linnamüürid ja hävimisjäljed sobituvad pronksiaja lõpukte (u 1700–1200 eKr) sündmustega.

Trooja asukoht Dardanellide lähedal andis linnale strateegilise tähtsuse kauplemisel Vahemere ja Musta mere vahel. See tegi selle oluliseks keskuseks kultuuriliseks ja majanduslikuks suhtluseks Egeuse regiooniga ning sisemaa Anatoolia riikidega.

Mütoloogia ja eeposed

Trooja populaarne kuulsus tuleb peamiselt muistenditest ja eepostest. Homerose Ilias kirjeldab Trooja sõda, selle kangelasi (nt Hektor, Aineias, Akhilleus) ja traagilisi saatuseid, samas kui Odüsseia keskendub pärastsõjalisele teekonnale. Need tekstid on segu ajaloost, mütoloogiast ja suulisest pärimusest — nad annavad kujutluse sündmustest, mida ei saa otseselt üheainsa ajaloolise faktina tõestada, kuid mis peegeldavad tolle aja kultuurilisi arusaamu ja võimalikke konfliktisituatsioone.

Kuulsad motiivid nagu Trooja hobune, Helenase ilu ja kuningas Priam on saanud sümboliteks kirjanduses ja kunstis, kuid nende otsene ajalooline tõestus on keeruline ja sageli vaidlustatud.

Arheoloogia ja väljakaevamised

Hisarliki pinnal toimunud väljakaevamised algasid 19. sajandi lõpul. Kõige kuulsam neist oli Heinrich Schliemanni töö, kes 1870. aastatel kaevas ja leidis suure hulga esemeid, sh nii-öeldud "Priam'i aare" — leid, mille kontekst ja dateerimine on hiljem tekitanud ulatuslikku diskussiooni. Schliemanni meetodid olid oma aega silmas pidades järsud ning tema tegevus hävitas osa stratigraafiast.

Pärast Schliemanni on väljakaevamisi juhtinud mitmed teised arheoloogid (nt Wilhelm Dörpfeld, Carl Blegen ja 20. sajandi lõpus Manfred Korfmann), kes kasutasid järjest täiustuvaid meetodeid. Kaasaegsed uurimised kasutavad lisaks väljakaevamisele ka geofüüsikat, pinnaseanalüüsi, 3D-kaardistusi ja radiokarbonaalset dateerimist, et paremini mõista linna kihistumist ja funktsiooni.

Leidud, tõendid ja teaduslikud vaidlused

• Stratigraafia: Trooja kõrge kihiarv on teinud arhitektuurse ja kronoloogilise rekonstruktsiooni keeruliseks — üks ja seesama künk võib sisaldada korduvaid rajatisi erinevatelt ajastutelt.
• Hittite ja kirjanduslikud viited: mõnedes Hittite tekstides mainitakse nimesid nagu Wilusa ja Taruisa, mida mõned teadlased seostavad Troojaga ja amiirskriiki mõjutavate poliitiliste suhetega. See on aga tõlgenduste ja arutluste objekt.
• Priam'i aare ja autentsus: mitmed varased leidud on tekitanud küsimusi konteksti ja dateerimise kohta. Schliemanni väljakaevamismeetodid ja leidude hilisem laialivedu tõid kaasa püsivaid vaidlusi.

Trooja tänapäeval ja kaitse

Hisarlik on tänapäeval arheoloogiapark ja turismisihtkoht. Paika säilitatakse ja uuritakse pidevalt koostöös Türgi ametiasutuste ja rahvusvaheliste teadlastega. UNESCO maailmapärandi nimetus rõhutab koha kultuurilist ja ajaloolist tähtsust ning annab lisakaitset ja rahvusvahelise tähelepanu.

Külastajatele on avatud väljakaevamiskoht ise, kohalik muuseum ja informatsioonikeskus, kus eksponeeritakse leide ning tutvustatakse Trooja erinevaid kihte ja ajaloolist tausta. Arheoloogilised uurimised jätkuvad ja tänapäevased meetodid aitavad selgitada varasemaid tõlgendusi ning meelitavad uusi teadmisi selle müütilise, kuid ajalooliselt olulise paiga kohta.

Kokkuvõte: Trooja ehk Hisarlik on kompleksne paik, kus müüt ja ajalugu põimuvad. Kuigi Homerose eeposed annavad värvika pildi Trooja sündmustest, pakub arheoloogia tasapisi täiendavaid andmeid linna arengust, kokkupõrgetest ja kultuurilistest kontaktidest läbi aastatuhandete.

Otsing