Türgi

Ajalugu

Vana-Anatoolia

Inimesed on elanud Anatoolias (Türgi Aasia osa, mida nimetatakse ka Väike-Aasiaks) kauem kui peaaegu kõikjal mujal maailmas, välja arvatud Aafrikas.

Esimene suur impeerium selles piirkonnas oli hetiidid (18. sajandist kuni 13. sajandini eKr). Hetiidid, kes rääkisid üht indoeuroopa keeltest, arendasid Kesk-Anatoolias kõrgkultuuri. Nende kuningriik hävitati kimmerlaste poolt 7. sajandil eKr ning nende järeltulijateks olid Lüüdia, Karia ja Lüükia.

Alates 1950. aastast eKr asustasid kreeklased ja assüürlased osa Kagu-Türgist. Assüüria pealinna nimi oli Tushhan (900-600 eKr). Assüürlased valitsesid Kagu-Türgi üle kuni Assüüria impeeriumi vallutamiseni Babüloonia poolt aastal 612 eKr. Seejärel sai Anatoolia koduks erinevatele kuningriikidele, sealhulgas Ahemeniidide impeeriumile, hellenistlikele kuningriikidele, Rooma impeeriumile, Bütsantsi impeeriumile (Ida-Rooma impeerium), Seldžukkide impeeriumile ja Mongoolia impeeriumile.

Osmanite impeerium

14. sajandil, pärast mongoli impeeriumi langemist, rajas lord Osman uue impeeriumi, mis kandis tema nime: Osmanite impeerium. Sellest sai üks kõigi aegade pikimaid impeeriume. Impeerium ulatus Euroopas ka üle Balkani riikide (Jugoslaavia ja Bulgaaria). Kuningriiki valitses moslemiõigus, kuid teistel religioonidel olid teatud vähemusõigused.

Esimeses maailmasõjas oli Osmanite impeerium üks keskvõimudest. Sõja ajal tapeti 500 000 armeenlast Osmani impeeriumis nn armeenlaste genotsiidi käigus. Türgi eitab, et tegemist oli genotsiidiga. Keskriigid kaotasid sõja ja Osmanite impeerium hävis, kuid pärast seda juhtis Atatürk armeed, et vabaneda välisvaenlastest, näiteks kreeklastest.

Türgi Vabariik

Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi esimene president. Ta tegi palju muudatusi, mis muutsid Türgi kaasaegsemaks. Kuid mõnedele inimestele ei meeldinud mõned muudatused, mis muutsid elu Türgis ilmalikumaks. Näiteks vabaneti religioossetest keskkoolidest. Atatürki vastased leidsid, et ta nõrgestas riigis islamit. Hilisemad poliitilised vaidlused viisid riigipöördeid 1960., 1971. ja 1980. aastal ning mitu ebaõnnestunud katset.

Kurdistani Töölispartei kurdi sissid (tuntud kui PKK; türgi keeles Partiya Karkerên Kurdistan) on aastaid võidelnud Türgi valitsuse vastu. PKK on natsionalistlik ja separatistlik liikumine, mida juhib Abdullah Öcalan. Nende eesmärk on, et Türgi kaguosa kurdid saaksid autonoomia ja oma valitsuse. Kuna nad kasutavad relvastatud konflikti, nimetab Türgi valitsus neid terroristideks. Ka Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid nimetavad neid terroristideks.

15. juulil 2016 üritati riigipööret.

Inimesed

Türgis elab umbes 80 miljonit inimest. Enamik neist on etnilised türklased. Umbes 15% on etnilised kurdid. Türgis elab palju Süüria põgenikke (üle 2 miljoni), sest nad on Süüria kodusõja eest põgenenud. Istanbulis ja Edirnes (Türgi Euroopa osa) elab palju romisid.

Enamik türklastest on moslemid ja meeste ümberlõikamine on suur festival. Türgi suurim linn on Istanbul, kus elab Euroopa linnadest kõige rohkem inimesi.

Türklastel on palju etnilisi ja kuulsaid toite, nagu mantı (türgi ravioolid), döner, kebab, Türgi rõõm, baklava, börek, köfte ja muud toidud.

Suur osa Türgi elanikkonnast koosneb teismelistest ja noortest täiskasvanutest.

Uuringu kohaselt on Anatoolia geneetiliselt tihedamalt seotud Balkani rahvastikuga kui Kesk-Aasia rahvastikuga. Anatoolia (Türgi Aasia osa) türklaste geenid pärinevad vaid 13% ulatuses Kesk-Aasia populatsioonidest. Peamiselt pärineb see rahvastik kreeklastelt, armeenlastelt ja kurdidelt.

Õlivõistlus Kırkpınaris

Euroopa Liit

Türgi püüab 1990. aastatest alates ühineda Euroopa Liiduga (EL).

Majandus

Türgi kuulub OECD ja G-20 riikide hulka ning on üks 20 suurimast majandusest. Türgi valuuta on liir. Esimesed mündid valmistati Türgis.

1970. aastatel kolisid paljud türklased teistesse riikidesse, näiteks Saksamaale, et pääseda tolleaegse halva majanduse eest ja saada paremat tööd. Sageli tulevad nad suvepuhkuseks Türgisse tagasi. Tänapäeval soovivad paljud 1970ndatel lahkunud inimesed Türki tagasi kolida.

Kuni 1980. aastateni kuulus enamik ettevõtteid valitsusele, kuid siis müüs peaminister Turgut Özal need maha. Varem ei lubatud välismaalastel tavaliselt ettevõtteid, maad ega kinnisvara osta. Türgi rahvusvaheline kaubandus toimub peamiselt ELi, Ameerika Ühendriikide, Venemaa Föderatsiooni ja Jaapaniga. Türgi ja EL leppisid kokku, et nad ei pane palju makse sellele, mida nad üksteisele ostavad ja müüvad. Pärast seda oli Türgi tehastel lihtsam müüa tooteid ELi ja ELi ettevõtjatel lihtsam osta Türgis asuvaid ettevõtteid.

Türgi eksport oli 2010. aastal 117 miljardi USA dollari väärtuses.

Majanduskasvu aeglustasid veidi 1994., 1999. ja 2001. aasta maavärinad. Türgil ei ole naftat ega maagaasi, seega ostab ta neid teistest riikidest, näiteks Venemaalt. 2010. aastal leiti Türgi Diyarbakiri linnast naftat, kuid naftat ei olnud piisavalt palju, et seda kaevandada. Türgi otsib maagaasi Türgi Põhja-Küprosel.

Provints

Türgi pealinn ja suuruselt teine linn on Ankara. Suurim ja rahvarohkeim linn on Istanbul, mis on ainus linn maailmas, mille maa asub kahel erineval mandril. Kolmandaks suurimaks linnaks on rannikulinn Izmir, mis on riigi peamine sadam. Türgi on jagatud 81 provintsiks. Igal provintsil on oma väike valitsus, kuid nad saavad otsustada ainult väikeste asjade üle: tähtsamaid küsimusi otsustab valitsus Ankaras. Provintsid on 7 piirkonda. Iga provints on jagatud ringkondadeks. Kokku on 923 ringkonda.

Kultuur

Keel

Enamik inimesi Türgis räägib türgi keelt. See kuulub turgi keelte rühma, kuhu kuuluvad ka paljud teised Aasia keeled, näiteks aserbaidžaani ja tatari keel. Türgi keel on pärit Kesk-Aasiast, kuid nüüdseks erineb see veidi Kesk-Aasias kõneldavatest keeltest. Vahemere ääres elavatel türklastel on lõunapoolne, palju paksem ja maskuliinsem aktsent kui läänetürgi keelel. Põhjapoolsetel, Musta mere ääres elavatel inimestel on pehmem aktsent.

Türgis on ka vähemusi, kes räägivad selliseid keeli nagu araabia, kurdi, armeenia, kreeka või ladina keel ja paljusid teisi.

Paljud noored täiskasvanud oskavad ka inglise keelt, mida õpetatakse kogu alg-, kesk- ja keskkooli ajal.

Elustiil

Türgi kultuur on kaasaegne islami kultuur, millel on mõningaid Euroopa mõjutusi.

Türgi eri osades on sarnased, kuid mitte täpselt samad eluviisid. Kesk-Türgi on mõnevõrra traditsioonilisem. Lääne-Türgi, eriti rannikulinnad on moodsamad ja ilmalikumad. Ida- ja Kagu-Türgis elavad peamiselt kurdid. Nende eluviis on üldiselt vähem moodne ja rohkem islami eluviisiga.

Türgi rikkalike linnade hulka kuuluvad Istanbul, İzmir, Konya, Ankara, Mersin (tuntud ka kui İçel) ja Antalya.

Enamus ja vähemused

Suurem osa Türgist koosneb türklastest. Suurim vähemus on kurdid. Kurdid elavad peamiselt Türgi kagu- ja idaosas. Teiseks suurimaks vähemuseks on araablased.

Haridus

Türgi kirjaoskuse määr on praegu 95%. Türgis peavad inimesed käima koolis 12 aastat.

İstanbuli ülikool oli esimene ülikool Türgis. See asutati 1453. aastal. Ankara ülikool oli esimene ülikool, mis asutati pärast Türgi saamist vabariigiks. See asutati 1946. aastal.

Rahvusliku Haridusministeeriumi andmetel oli 2002. aastal Türgis 6065 keskkooli. ^{[1][surnud link]} 2011. aastal oli Türgis 166 ülikooli.

Maavärinad

1999. aasta İzmiti maavärin oli umbes 7,4-magnituudiline maavärin, mis tabas Türgi loodeosa 17. augustil 1999. aastal umbes kell 3.02 kohaliku aja järgi. Maavärinas hukkus 18 000 inimest. Türgis on maavärinates hukkunud palju inimesi.

New York Timesi hinnangul hukkus 13. märtsi 1992. aasta Erzincani maavärinas üle 570 inimese. Maavärin oli Richteri skaalal 6,8.