Islam (/ˈɪslɑːm/; araabia keeles: ٱلْإِسْلَام, transliteratsioonis: al-Islām, [alʔɪsˈlaːm] ( kuula)) on aabrahamlik monoteistlik religioon. Islami õpetused ja peamised uskumused on kirja pandud Koraanis, mis on islami pühakiri. Islami järgijaid nimetatakse moslemiteks ehk Jumalale allujateks. Moslemid usuvad, et Koraani ilmutas prohvetile Muhammadile ingel Jibril ning et Koraan on Jumala (Araabia keeles Allāh) sõna. Moslemid peavad Muhammedi Jumala viimaseks prohvetiks ja sõnumitoojaks. Lisaks Koraanile juhindutakse sageli ka hadith-kogumistest — Muhamedi sõnade ja tegude üleantud kirjeldustest — mis aitavad selgitada õiget tava ja seaduspärasusi Muhamedi õpetuste kontekstis.

Uskumused

Moslemid usuvad Ühte Jumalasse ja jumalateenistuse ülimusse tähtsusesse. Nad tunnistavad paljusid varasemaid Piibli prohveteid, alates prohvet Aadamast kuni prohvet Jeesuseni (araabia keeles Isa), sh prohvet Noa (Nuh), prohvet Aabrahami (Ibrahim) ja prohvet Moosese (Musa). Moslemid usuvad, et Jumal on ilmutanud inimestele erinevatel aegadel ühenduse- ja moraaliseadusi, kuid osa varasematest ilmutustest tõlgiti või muutus aja jooksul, mistõttu Koraan käsitatakse islami traditsiooni järgi lõpliku ja kaitstud ilmutusena kuni kohtu päevani. Samuti usutakse kurjuse jõule (saatan, araabia keeles Shaytan), mis võib inimesi eksiteele juhatada.

Põhialused ja praktika

Islami praktika ümber koondub sageli viiele sambale, mis on moslemite usu ja elu põhitõed:

  • Šahāda — usuavaldus: "Ei ole jumalat peale Allāhi ja Muhammad on Tema sõnumitooja".
  • Salaat — viis igapäevast palvet, suunaga Mekasse, mis struktureerib usuinimese päeva ja sidet Jumalaga.
  • Zakat — almuse andmine või heategevus, mis on mõeldud kogukonna abistamiseks ja materiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks.
  • Sawm — paast kuue kuu rituaalist Ramadanis, mille kestel moslemid hoiduvad söögist, joogist ja teatud muudest tegevustest päikesetõusust kuni päikeseloojanguni.
  • Hajj — püha palverännak Mekasse, mida peaks moslem oma elu jooksul vähemalt korra tegema, kui tervis ja raha lubavad.

Pühad tekstid ja õigusteadus

Peamine pühatekst on Koraan, millel on islami teoloogias keskne koht. Hadith-kogumikud (Muhamedi sõnad ja teod) täiendavad Koraani, aidates määratleda moraali, palvetebaasi ja ühiskondlikke reegleid. Nende kahe allika tõlgendamise kaudu on islami õigusteadus ehk šariaat kujunenud ning see hõlmab nii usulisi kui ka sotsiaalseid norme. Sunnilikus traditsioonis on tekkinud mitmed usulised koolkonnad (madhhab), näiteks hanafi, maliki, šafi'i ja hanbali, mis erinevad paljude õigusalaste detailide poolest; šiiitlikus traditsioonis on oma õigusalased koolkonnad, nt jaʿfari.

Ajalugu lühidalt

Islam tekkis 7. sajandi alguses Araabia poolsaarel, kui Muhammad hakkas edastama Jumala ilmutusi. Tema elu ja õpetused kogusid järgijaid ning kujundasid varase moslemiühiskonna Mecca ja Medina ümber. Varased islami riigid, nagu rashidunide kalifaadid, Umayyadide ja Abbasiidide dünastiad, aitasid religiooni levitada Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Kesk-Aasias ja Lõuna-Aasias. Keskajal oli islami maailm teaduse, filosoofia, meditsiini ja kunsti edendaja ning vahendajate roll Euroopa ja Aasia vahel. Hilisemad sajandid tõid kaasa Osmanite impeeriumi tõusu, Euroopa koloniaalaja mõjud ja 20. sajandi rahvusriikide kujunemise, mille järel tekkisid tänapäevased islami-maailma poliitilised, ühiskondlikud ja kultuurilised liikumised.

Suured suunad ja mitmekesisus

Enamik moslemeid kuulub kas sunniiti või šiiitlikku harusse; hinnanguliselt on sunniitlikke moslemeid maailmas oluliselt rohkem (sunniitide osatähtsus jääb üldiselt vahemikku ~75–90%) ja šiiite ligikaudu 10–20%. Selle kõrval on palju muid rühmitusi ja kristalliseerunud praktikaid, näiteks aleviidid, sufism (islami müstitsism) ja mitmed kohalikud traditsioonid, mis annavad islami järgimisele regionaalseid eripärasid.

Pühad ja kultuur

Olulisemad islami pühad on Ramadan (paastukuu) ning kaks suuremat pidupäeva: Eid al-Fitr (paastu lõpu tähistamine) ja Eid al-Adha (ohverdamise püha, mis on seotud prohvet Aabrahami looga). Lisaks on islami kultuuriline väljendus rikas — alates arhitektuurist ja käsitööst kuni filosoofia ja teadustega. Islami kogukonnad maailmas on mitmekesised — varieeruvad rituaalid, pühapaikade tavad ja ühiskondlikud arusaamad sõltuvad tihti kohalikust ajaloost ja kultuurist.

Leviku ja demograafia lühistatult

Islam on üks maailma suuremaid religioone. Tänapäeval on moslemite arv üle maailma hinnanguliselt umbes 1,9 miljardit inimest (ligikaudu 24% maailma rahvastikust), mis teeb islamist teise suurima usu pärast kristlust ning ühe kiiremini kasvava usuliikumise. Moslemid elavad väga laialdaselt: suured kogukonnad asuvad Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Lõuna-Aasias (eriti Indias, Pakistanis ja Bangladeshis), Indoneesias (mis on maailma suurima moslemitable rahvaarvuga riik) ning kasvavad kogukonnad on ka Euroopas, Ameerikas ja Aafrikas.

Islami mitmekülgsus tähendab, et usuline praktika ja sotsiaalsed normid võivad piirkonniti olla väga erinevad. Ühiskondlik ja teoloogiline diskussioon islami rollist kaasaegses maailmas on pidev ja mitmetahuline, hõlmates küsimusi religiooni ning riigi suhetest, inimõigustest, haridusest ja majanduspoliitikast.