Islam

Islam (/ˈɪslɑːm/; araabia keeles: ٱلْإِسْلَام, romaani keeles: al-Islām, [alʔɪsˈlaːm] ( kuula)) on aabrahamlik monoteistlik religioon. Kõik selle õpetused ja uskumused on kirja pandud Koraanis (kirjutatakse ka Koraaniks või Koraaniks), islami pühas kirjas. Islami uskujaid nimetatakse moslemiteks, mis tähendab "Jumalale alluja". Nad usuvad, et Koraani rääkis Muhammadile ingel Jibril ja et see on Jumala sõna. Nad peavad Muhamedi Jumala prohvetiks ja sõnumitoojaks. Muud uskumused ja reeglid selle kohta, mida moslemid peaksid tegema, pärinevad Muhamedi õpetuste ehk hadithide kohta käivatest teadetest.

Moslemid usuvad, et enne Muhamedi oli inimkonna algusest peale palju teisi prohveteid, alustades prohvet Aadamast, sealhulgas prohvet Noa (Nuh), prohvet Aabraham (Ibrahim), prohvet Mooses (Musa) ja prohvet Jeesus (Isa). Nad usuvad, et kõik need prohvetid said Jumala poolt oma kogukondadele Jumala ühtsuse sõnumi erinevatel aegadel inimkonna ajaloos, kuid saatan (araabia keeles nimetatakse teda "Shaytaniks") pani mineviku kogukonnad kõrvale kalduma ühtsuse sõnumist ja muudest sotsiaalsetest koodeksitest. Moslemid usuvad, et Koraani (araabia keeles kirjutatud) sisu on Jumala poolt kaitstud, nagu on mainitud Koraanis, ja see on Jumala lõplik sõnum kogu inimkonnale kuni kohtu päevani.

Enamik moslemeid kuulub ühte kahest rühmast. Kõige levinum on sunniitlik islam (75-90% kõigist moslemitest on sunniitlikud moslemid). Teine on šiiitlik islam (10-20% kõigist moslemitest on šiiidid, keda nimetatakse ka šiiitideks). Kuid Türgis on veel palju teisi rühmi, nagu näiteks aleviidid.

Umbes 1,75 miljardi järgijaga (24% maailma rahvastikust) on islam maailma suuruselt teine religioon. Islam on ka kõige kiiremini kasvav religioon maailmas. Islam on ka suuruselt teine ja kõige kiiremini kasvav religioon Euroopas.

Uskumused ja tavad

Islami viis sammast

Islami traditsiooni kohaselt on viis põhilist asja, mida moslemid peaksid tegema. Neid nimetatakse "islami viieks sambaks":

Tawheed: (usk inglise keeles) on moslemite usu tuum, et ei ole olemas muud jumalat kui Jumal ise ja et Muhammed on tema viimane sõnumitooja.
Salaat: Moslemid palvetavad viis korda päevas, kindlatel kellaaegadel. Palvetamise ajal seisavad nad silmitsi Kaabaga, mis on suur kuubikujuline struktuur, mis asub pühas linnas Mekas. Salat on pärsia, türgi ja urdu keeles namaz. Šiia moslemid võivad palvetada pärastlõunast ja õhtupalvet kohe üksteise järel.
Zakat: moslemid, kellel on raha, peavad andma protsendi raha, mis on veel aasta jooksul 1/40 nende raha (heategevus inglise keeles), et aidata inimesi, kellel ei ole raha või kes vajavad abi.
Sawm või Siyam: Paastumine ramadaani ajal, islami aasta üheksandal kuul. Moslemid ei söö ega joo hommikust kuni päikeseloojanguni ühe kuu jooksul. Pärast ramadaani on püha nimega Eid al-Fitr (mis tähendab inglise keeles "paastu lõpu püha"). Eid al-Fitril lähevad moslemid tavaliselt hommikul mošeesse spetsiaalsele jumalateenistusele ja peavad seejärel koos perede ja sõpradega pidu.
Hajj (palverännak inglise keeles): Palverännaku aeg on islami kalendri 12. kuu, mil paljud moslemid lähevad Mekasse, islami kõige pühamasse linna. Kui moslemil on rahaliselt võimatu haddžit sooritada, ei ole see siiski vajalik. Need, kellel on suur rahaline võimekus, olid kõige enam kohustatud Hajj'i tegema.

Märkus: Islami viis sammast on sunniitliku islami seisukohalt hadithidest kogutud termin. Šiiitlikus islamis on teine termin Osul al-Din (religiooniprintsiibid inglise keeles). See sisaldab viit uskumust: Tawheed, Adl, Nabovah, Imamah, Maad.

Koraan

Islami usus on Koraan islami püha raamat, mis sisaldab Jumala (Jumala) sõnu ja mille andis prohvet Muhamedi käsutusse peaingel Jibraeel, kes oli Aadamast saadik Jumala sõnade edastajaks ja juhatajaks inimkonnale. Koraan on keskne tugipunkt ja ühenduslüli, mis ühendab inimkonda Jumalaga.

Koraan sisaldab palju lõike ja peatükke, mis hõlmavad kogu inimkonna aspekti kuni kõige väiksemate üksikasjadeni. Alates inimlapse loomisest ja eostamisest kuni Maa üksikasjadeni ja kaugemale. Inimelu aspektist sisaldab see lugusid ja jutte vanadest tsivilisatsioonidest ja mineviku prohvetitest ning nende elukroonikatest. Koraan sisaldab ka Saria' õigust ehk hudud'i ning rõhutab võrdseid õigusi nii meestele kui ka naistele, kusjuures emadele on antud eriline staatus, kus on patt isegi neid pilgutada.

Koraanis on kokku 30 juzuki. Igas juzukis on palju sürasid või värsse, 114 süraga, mis algab Sura al-Fatehah'ga (algus) ja lõpeb Sura an-Naas'iga (inimkond). Hafeez on moslem, kes on Koraani meelde jätnud ja oskab Koraani iga sõna täpselt ette kanda, ilma et ta ühtegi lehekülge lehitseks, ja neid igapäevaelus rakendada.

Teised olulised õpetused islamis on Sunna (mis räägivad Muhamedi elust) ja Hadithid (mis on kogumikud vestlusdialoogidest, mida moslemid usuvad, et Muhammad ütles).

Koraani peetakse islamis käsiraamatuks kogu inimkonnale ning selle õpetusi tuleb rakendada ja jagada selle lugejate poolt.

Jumalateenistuskoht / Koraani lugemine

Moslemid palvetavad pühakojas, mida nimetatakse mošeeks. Mosheedit nimetatakse araabia keeles masjidiks. Enamik mošeedest olid enamasti tunnustatud, millel oli vähemalt üks kuppel, ja mõnel oli üks või mitu torni. Paljud mošeed ehitati siiski ilma kupplite või tornideta.

Moslemid võtavad kingad jalast enne masjidisse sisenemist, et palvetada. Palve on üks tähtsamaid asju, mida moslem teeb.

Palve

Moslemit kutsutakse viis korda päevas palvele ehk solah'ile. Seda palvekutset nimetatakse Adhaniks. Muezzin, mees, kes on valitud palvekutse esitamiseks, kasutab valjuhääldit, mis kannab tema häält läheduses viibivate inimesteni. Moslemimaades tehakse palvekutset sageli avalikult ja valjusti. Solah'ile kutsumine on enamiku moslemimaade inimeste jaoks tavaline osa igapäevaelust.

Moslemid palvetavad matil, mida inglise keeles nimetatakse palvemattiks või palvevaibaks. Palvemattide üldnimetused araabia keeles on sajjāda ja namazlık.

Kui on aeg palvetada, vaatavad moslemid näoga Qibla suunas - suunas, milles nad peaksid palvetama, Meka suunas. Seejärel rullivad nad välja oma palvemati ja sooritavad oma palveid Jumalale.

Rahu olgu temaga

Islami õpetuse kohaselt peavad moslemid ütlema "Rahu olgu temaga" (PAH või Pbuh), kui nad kuulevad prohveti nime. Nii näitavad nad Muhamedi ja teiste prohvetite vastu austust.

Palvematt

Moslemid palvetavad mošees, nagu see, mis asub Jeruusalemmas.

Koraan on moslemite püha raamat. Nad usuvad, et see sisaldab Jumala ilmutatud sõna.

Mehed palvetavad mošees.

Islam maailmas

2009. aastal tehti uuring 232 riigis ja territooriumil. Selles uuringus leiti, et 23% maailma elanikkonnast ehk 1,57 miljardit inimest on moslemid. Neist 75-90% on sunniidid ja kümme kuni kakskümmend viis protsenti on šiiidid. Väike osa kuulub teistesse islami sektidesse. Umbes viiekümnes riigis on üle poole inimestest moslemid. Araablased moodustavad umbes kakskümmend protsenti kõigist moslemitest kogu maailmas. Islamil on kolm püha paika: Jeruusalemm, Meka ja Medina.

Enamik moslemeid elab Aasias ja Aafrikas. Umbes 62% maailma moslemitest elab Aasias, üle 683 miljoni moslemi elab Indoneesias, Pakistanis, Indias ja Bangladeshis. Lähis-Idas on suurimad moslemite enamusega riigid mitte-araabia riigid, nagu Türgi ja Iraan; Aafrikas on suurimad moslemikogukonnad Egiptuses ja Nigeerias.

Enamiku hinnangute kohaselt on Hiina Rahvavabariigis umbes 20-30 miljonit moslemit (1,5-2% elanikkonnast). San Diego Riikliku Ülikooli rahvusvahelise rahvastikukeskuse poolt U.S. News & World Report'ile esitatud andmete kohaselt on Hiinas aga 65,3 miljonit moslemit. Islam on paljudes Euroopa riikides kristluse järel suuruselt teine religioon ja jõuab aeglaselt sellele positsioonile ka Ameerikas.

Riigid, kus rohkem kui pooled elanikest on moslemid

Erinevad nimiväärtused

Nagu teistegi religioonide puhul, on ka islamis aja jooksul tekkinud erinevad liikumised. Need liikumised põhinevad pühakirjade erinevatel tõlgendustel. Järgnevalt on loetletud kõige levinumad liikumised.

Mittekonfessionaalsed moslemid on moslemid, kes ei järgi ühtegi haru ja nimetavad end lihtsalt moslemiks. Neid nimetatakse ka Ghayr Muqallideks.
Muwahidinid või Muwahid moslemid on moslemite taastamisliikumine, mis aktsepteerib islami peavoolu, kuid eelistab orienteeruda Jumala käskude ülimuslikkusele šariaadiga seotud küsimustes. Muwahidistid usuvad, et kaasaegne islam on segunenud paljude kultuuritraditsioonidega ja nad tahavad seda muuta.
Šiiitide arvates võib ainult Jumal määrata prohveti, kuid ta võib määrata ka teise juhi pärast prohvetit. Šiiitlikud moslemid usuvad, et Jumal valis Ali juhiks pärast Muhamedi. Umbes 10-20% moslemitest on šiiitid, mis tähendab, et neid on maailmas umbes 120 miljonit. Šiiitlikud moslemid moodustavad enamuse moslemitest Iraanis, Aserbaidžaanis, Bahreinis, Iraagis ja Liibanonis. Jeemeni suurim adhabi on zaydi šiiidid. Šiiad kogunevad tavaliselt Ashura päevaks Karbalas. Nad aktsepteerivad nelja hadithi.
Sunnitism peab Abu Bakrit Muhamedi järeltulijaks. Sunnid moodustavad umbes 75% moslemitest. Sunnistid usuvad, et islami juhid peaksid olema valitud moslemimaailma rahva poolt. Pärast Abu Bakri surma astus tema asemele Omar, seejärel Uthman ja seejärel Ali. Kõik nad olid Muhamedi kaaslased ja elasid Mediinas. Sunniitide uskumused põhinevad tavaliselt Koraanil ja Kutub al-Sittahil (kuus hadithi). Sunniste nimetatakse mõnikord ka bukaristideks.

Sufid on islami haru, mis keskendub rohkem islami vaimsetele ja müstilistele elementidele. Sufid lõpetavad oma palved tavaliselt dhikr-retitatsioonidega.
Koraanilased lükkavad üldiselt tagasi hadithide autoriteedi. Sellised moslemid, keda tuntakse ka kui koranistid ja Ahle Koraan, usuvad, et Koraan on ainus juhiste allikas. Nad ütlevad, et hadithid ei ole Koraaniga kinnitatud, ja mõned nimetavad neid uuenduslikuks bid'ah'ks.
Ibadid on moslemid, kes pärinevad karižitidest. Ibadidel on tänapäeval reformitud uskumused, mis on pärit algsetest kharijiitidest.
Ahmadiyyad on moslemid, kes järgivad Mirza Ghulam Ahmedi, keda nad peavad Mahdiks. Nad jagunevad kaheks alarühmaks: Ahmadiyya moslemite kogukond ja Lahore Ahmadiyya liikumine.
Nation of Islam on islami konfessioon, mis on suunatud peamiselt afroameeriklastele.
Viieprotsendiline rahvas, valdavalt afroameeriklastest koosnev konfessioon, tuntud ka kui Jumalate ja Maade Rahvas (Nation of Gods and Earths).

Sufi keerlevad dervishid Türgis

Seotud leheküljed

Islami rahvas
Sunniitlik islam
Šiiitlik islam

Küsimused ja vastused

K: Mis on islam?

V: Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis õpetab ja usub islami pühakirja Koraani. See tähendab allumist Jumala tahtele ja moslemid peavad Muhamedi Jumala prohvetiks ja sõnumitoojaks.

K: Kes on moslemid?

V: Moslemid on islami usklikud, kes alluvad Jumala tahtele.

K: Mida tähendab "kafir" islamis?

V: Kafir on termin, mida kasutatakse islamis mittemoslemite kohta.

K: Kuidas on keeleliselt määratletud?

V: Keeleliselt on islam defineeritud kui alistumine Jumala käsule ilma vastuseisu, allumise, mässu või kangekaelsuseta.

K: Mida usuvad moslemid Muhammadile eelnenud prohvetite kohta?

V: Moslemid usuvad, et enne Muhamedi oli inimkonna algusest peale palju teisi prohveteid, sealhulgas Aadam, Noa (Nuh), Aabraham (Ibrahim), Mooses (Musa) ja Jeesus (Isa). Nad usuvad, et kõik need prohvetid said Jumala poolt sõnumeid, kuid saatan sundis varasemaid kogukondi neist kõrvale kalduma.

K: Millised rühmad moodustavad enamiku moslemite elanikkonnast?

V: Enamik moslemeid kuulub ühte kahest rühmast: sunniitlik islam, mis moodustab 75-90%, või šiiitlik islam, mis moodustab 10-20%. On ka teisi väiksemaid rühmi, nagu Alevisid Türgis.

K: Kui palju on islami järgijaid kogu maailmas?

V: Islam on umbes 1,75 miljardi järgijaga (24% maailma rahvastikust) suuruselt teine religioon maailmas ning see kasvab kiiresti nii maailmas kui ka Euroopas.