Indoneesia on riik Lõuna‑Kagu‑Aasias ja osa ka Kagu‑Aasiast ning Austraalia/ Okeaania piirkonnast. See kuulub suures osas Malai saartest. Riigi territoorium koosneb tuhandetest saartest: ametlikud andmed varieeruvad, kuid rääkida võib ligikaudu 17 000–18 000 saart, millest umbes 6 000 on asustatud. Indoneesia suurimad ja olulisimad saared on Java, Bali, Borneo, Sulawesi ja Sumatra. Riigi pealinn on Jaaval asuv Jakarta.
Rahvastik, keel ja kultuur
Indoneesia on väga rahvarohke riik: hinnanguliselt elab seal ligikaudu 275 miljonit inimest (2023. aasta hinnang), mistõttu on see maailma ühtekuuluvate suurima rahvaarvuga riikide hulgas. Pool elanikkonnast on koondunud tihedalt Jaavale; rahvastikutihedus Jaaval on väga suur — paljudes piirkondades üle 100 inimese km². Meeste ja naiste arv on üldiselt ligikaudu võrdne.
Riigi ametlik keel on Bahasa Indonesia, kuid kodudes ja piirkondlikul tasandil räägitakse üle 700 erineva keele ja murde. Paljud neist on india‑ookeanilisest piirkonnast pärit kohalike rahvaste keeled, mida kasutavad eelkõige hõimu‑ ja kohaliku kogukonna liikmed. Suuremad piirkondlikud keeled on näiteks jaava (javanese), sundaani ja baliini keel; originaalis on toodud ka termin jaapani, kuid jaapani keel ei ole Indoneesia emakeelne keel, see on kohalikust keelekirjeldusest eraldi.
Ajalugu ja iseseisvus
Modernne Indoneesia riik kuulutati iseseisvaks 17. augustil 1945. Sel kuupäeval lugesid Ir. Soekarno ja Mohammad Hatta välja iseseisvuse deklaratsiooni. Vabadusliikumine kestis aga veel aastaid ning Hollandi koloniseerijad tunnustasid Indoneesia suveräänsust ametlikult alles 1949. aastal. Iga aasta 17. august on riiklik püha — iseseisvuspäev.
Poliitika
Indoneesia on parlamentaarses ja presidendi juhtimisel tegutsev riik (president on riigipea ja valitsuse juht). Viimastel aastakümnetel on toimunud mitmeid konstitutsioonilisi ja poliitilisi ümberkorraldusi, mis on tugevdavad demokraatlikke institutsioone ja kohaliku omavalitsuse rolli.
Geograafia, loodus ja loodusõnnetused
Indoneesia paikneb Vaikse ookeani vulkaanide ja maakoore lohkude piirkonnas ning kuulub maailma aktiivsemate vulkaanide ja maavärinale kalduvate alade hulka. Seetõttu on riigis palju aktiivseid vulkaane ning on sage maavärinate ja tsunamisid. Indoneesia asub ka paljudel murdepunktidele, mistõttu esineb sagedasi seismilisi sündmusi ja vulkaanipursetega seotud riske.
Usundid
Enamik inimesi Indoneesias järgib islami, seega on Indoneesia maailma suurima moslemirahvuse kodu. Samas pole Indoneesia põhiseaduslikult islami riik — religioonivabadus ja mittereformistlikud usulised õigused on fikseeritud riigi poliitikas. Muude levinuimate usundite hulka kuuluvad kristlus (nii protestantlik kui ka roomakatoliku traditsioon), hinduism (eriti Balil) ja budism.
Majandus, loodusvarad ja elatusvahendid
Indoneesia majandus on mitmekesine: olulised sektorid on põllumajandus (näiteks riis, kookospähkel, kohv ja vürtsid), kaevandustööstus (nafta, maagaas, söe, mineraalid), metsandus ning kasvav töötleva tööstuse ja teenuste sektor, kaasa arvatud turism (eriti saar Bali). Linnastumine ja linnatalituste areng on toonud kaasa majanduskeskuste kasvu, kuid sissetulekute ja infrastruktuuri ebavõrdsus eri saarte vahel on endiselt märkimisväärne.
Looduslik mitmekesisus
Indoneesia on üks maailma bioloogiliselt kõige mitmekesisemaid piirkondi: seal leidub unikaalset elustikku nii vihmametsades, korallrahudel kui mägialadel. Sellel on suur hulk kaitstavaid elupaiku, kuid intensiivne metsaraie ja inimtegevus ohustavad paljusid liike ja ökosüsteeme.
Naabrid ja geograafiline asukoht
Indoneesia maismaapiirid jagab järgmiste riikidega: Paapua Uus-Guinea, Malaisia ja Ida-Timor, millel on Indoneesiaga ühine maismaapiir. Teised lähiriigid merepiiride kaudu on Austraalia lõunas, Singapur loodes ja Filipiinid kirdes.
Indoneesia on suur ja mitmekesine riik — oluline nii geograafiliselt, kultuuriliselt kui majanduslikult Kagu‑Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. Riigi tugevuseks on rikkalik kultuuripärand, looduslik mitmekesisus ja strateegiline asukoht; väljakutseks aga loodusõnnetused, infrastruktuuri tasakaalustatus ja keskkonnakaitse küsimused.
