Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias ja Austraalias/ Okeaanias. See on osa Malai saartest. Sellel on 18 108 saart. Inimesed elavad umbes 6000 saarel. Indoneesia tähtsamad saared on Java, Bali, Borneo, Sulawesi ja Sumatra. Indoneesia pealinn on Jaaval asuv Jakarta. President on praegu Joko Widodo. Kaasaegne Indoneesia sai alguse 17. augustil 1945. aastal. Sel reede hommikul kell 10 alustas Ir. Soekarno luges Indoneesia iseseisvusdeklaratsiooni. Indoneesia iseseisvuspäev on riiklik püha.
Indoneesia on 238 452 952 elanikuga (2004. aasta hinnangul) maailma neljas kõige suurema rahvaarvuga riik, pool elanikkonnast elab Jaaval, 111 inimest ruutkilomeetri kohta ning meeste ja naiste arv on ligikaudu võrdne. Maapindala on 1,904 miljonit km2 ehk veidi väiksem kui Mehhikos. Indoneesia ametlik keel on Bahasa Indonesia, kuid Indoneesia eri osades räägitakse kokku 737 keelt. Enamikku neist paljudest keeltest räägivad ainult kauged hõimurühmad. Muud Indoneesias laialdaselt kõneldavad keeled on jaapani, baliini ja sundaani keel. Indoneesia naabrid on Paapua Uus-Guinea, Malaisia ja Ida-Timor, millel on Indoneesiaga ühine maismaapiir. Teised lähiriigid on Austraalia lõunas, Singapur loodes ja Filipiinid kirdes.
Indoneesias on maailma riikidest kõige rohkem aktiivseid vulkaane. Samuti on see lähedal murdepunktidele, nii et seal esineb palju maavärinaid ja tsunamisid.
Enamik inimesi Indoneesias järgib islami, kuid Indoneesia ei ole seaduse järgi islami riik. Indoneesias elab maailma suurim moslemirahvas. Muude usundite hulka kuuluvad kristlus (protestantlik ja roomakatoliku), hinduism ja budism.
Ajalugu
Teise maailmasõja eelne aeg
Indoneesia kirjalik ajalugu ulatub tagasi 7. sajandisse. Enne 1596. aastal toimunud hollandi koloniaalajastu saabumist koosnes Indoneesia paljudest kuningriikidest, mis pidevalt omavahel võitlesid. Madalmaad valitsesid Indoneesiat 17. sajandist kuni Teise maailmasõjani. Siis nimetati riiki Hollandi Ida-Indiaks.
Teise maailmasõja ajal tõrjusid jaapanlased hollandlased välja ja võtsid Indoneesia kontrolli alla. Pärast Jaapani kapituleerumist sõjas nõudis Indoneesia 17. augustil 1945 oma iseseisvust. Proklamatsiooni luges ette Ir. Soekarno Jakartas. Soekarnost sai hiljem Indoneesia esimene president.
Briti väed tulid Indoneesiasse, et taastada rahu ja päästa eurooplasi, kes olid olnud jaapanlaste vangid. Briti vägedel oli ka ülesanne saata koju 300 000 jaapanlast. Indoneesia vabariiklased võitlesid Briti vägede vastu, sest eeldati, et britid annavad Indoneesia tagasi hollandlastele. Indoneesia vabariiklased tapsid paljud jaapani vangid, enne kui neid koju saadeti. Samuti hakkasid nad tapma inimesi vähemusgruppidest, kes võisid olla uue vabariigi vastu. Paljud eurooplased ja indoneeslased tapeti. Paljud hiina ärimehed ja teised vähemusgrupid tapeti või jäeti kodutuks. Jaaval oli palju tuhandeid kodutuid inimesi.
1946. aastal tulid hollandlased tagasi. Kui britid 1947. aastal lahkusid, oli Indoneesias 55 000 hollandi sõdurit. Hollandi tegevust nimetati "Operatie Product" või "Politionele Acties". Indoneesia vabariiklased võitlesid hollandlaste vastu kuni 1949. aastani. Kuid Indoneesia vabariiklased olid halvasti organiseeritud ja võitlesid sageli omavahel. Kui hollandlased sundisid vabariiklaste sõdureid erinevatest piirkondadest välja, tõid nad sisse rohkem vägesid, kuni Hollandi vägesid oli 100 000. Hollandlased keeldusid kuuletumast ÜRO-le, kes ütles, et nad peaksid lõpetama sõjategevuse Indoneesias. Ameerika Ühendriigid korraldasid kohtumisi Hollandi ja Indoneesia juhtide vahel. Lõpuks nõustusid hollandlased 1949. aasta novembris Indoneesia iseseisvust tunnustama.
Võitluste ja halva korralduse tõttu võttis kaua aega, kuni riik muutus rahulikuks ja majandus paranes. Palju Indoneesia sõdureid oli hukkunud, 45 000 kuni 100 000. Samuti oli hukkunud väga palju tsiviilisikuid, indoneeslasi, eurooplasi ja hiinlasi; võib-olla isegi 200 000.
Indoneesia
Provints
Indoneesias on 34 provintsi. Viiel neist on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandja ja kuberner. Provintsid jagunevad regioonideks (kabupaten) ja linnadeks (kota). Need jagunevad omakorda linnaosadeks (kecamatan) ja taas külarühmadeks (desa või kelurahan).
Indoneesia provintsid ja nende pealinnad - loetletud piirkondade kaupa
(Indoneesia nimi sulgudes, kui see erineb inglise keelest)
* on eristaatusega
provintsid
.
| Sumatra
Java
| Kalimantan
Sulawesi
Maluku saared
Lääne Uus-Guinea
|
Indoneesia provintsid
Inimesed ja kultuur
Indoneesias elab palju erinevaid kultuurirühmi, seal on üle 700 rahvusrühma. See on mõjutatud indiaanlaste, hiinlaste, araablaste, malaiide ja eurooplaste poolt. Rahvuslinnuks on jaapani hauk-kotkas.
Album
· 
Indoneesia rahvusmuuseum Jakarta kesklinnas
· 
Rahvuslik mälestusmärk
· 
Wisma 46, Indoneesia kõrgeim büroohoone, keset Jakartat asuv pilvelõhkuja.
· 
Jalan Thamrin, Jakarta kesklinna peamiseks tänavaks.
· 
Rong Gambiri jaamas Kesk-Jakarta jaamas
· 
Bung Karno staadion on võimeline mahutama rohkem kui 80 000 pealtvaatajat.
· 
Indoneesia kaart
· 
Indoneesia provintsid
· 
Malioboro, kõige kuulsam tänav Yogyakarta linnas
· 
Trans Jogja buss. Bussi kiirraudteevõrgustik Yogyakarta linnas
· 
Valik indoneesia toite, sealhulgas Soto Ayam (kanasupp), sate kerang (karploomade kebab), telor pindang (konserveeritud munad), perkedel (friikartulid) ja es teh manis (magus jäätee).
· 
Indoneesia armee jalaväelane, kes osaleb ÜRO ülemaailmse rahuvalveoperatsiooni algatuses.
· 
Pindad Panser "Anoa", mida näidatakse Indo Defense and Aerospace Expo 2008 raames.
· 
AURI B-25 Mitchell pommitajad 1950. aastatel
· 
Javanistlik insener sulgeb ühe Hollandi Buffalo relvaluugi ukse, jaanuar 1942.
· 
GE U20C Indoneesias, #CC201-05
· 
GE U20C "Täielik kabinet" Indoneesias, #CC203-22
· 
GE U20C täisarvutijuhtimisega vedur Indoneesias, #CC204-06
Küsimused ja vastused
K: Milline on Indoneesia pealinn?
V: Indoneesia pealinn on Jakarta, mis asub Jaava saarel.
K: Millal algas tänapäeva Indoneesia?
V: Kaasaegne Indoneesia algas 17. augustil 1945. aastal.
K: Mitu saart on Indoneesias?
V: Indoneesias on 18 108 saart.
K: Millised on mõned olulised saared Indoneesias?
V: Mõned olulised saared Indoneesias on Java, Bali, Kalimantan, Sulawesi ja Sumatra.
K: Kui palju inimesi elab Indoneesias?
V: 2004. aasta hinnangul elab Indoneesias 238 452 952 inimest.
K: Milliseid keeli räägitakse Indoneesias?
V: Indoneesia ametlik riigikeel on bahasa indoneesia keel, kuid kogu riigis räägitakse ka 749 emakeelt. Enamlevinud emakeeled on jaapani, baliini ja sundaani keel.
K: Milliseid religioone järgivad indoneeslased?
V: Enamik indoneeslasi järgib islamit, kuid teiste religioonide hulka kuuluvad ka kristlus (protestantlus ja katoliiklus), hinduism, budism ja konfutsianism.
