Indoneesia – Kagu-Aasia saareriik: Jakarta, saared, rahvaarv ja keel
Avasta Indoneesia: Jakarta, Java, Bali ja üle 18 000 saare, 238M elanikku, Bahasa Indonesia, vulkaanid, kultuur ja ajalugu — täielik ülevaade riigi saartest, rahvaarvust ja keeltest.
Indoneesia on riik Lõuna‑Kagu‑Aasias ja osa ka Kagu‑Aasiast ning Austraalia/ Okeaania piirkonnast. See kuulub suures osas Malai saartest. Riigi territoorium koosneb tuhandetest saartest: ametlikud andmed varieeruvad, kuid rääkida võib ligikaudu 17 000–18 000 saart, millest umbes 6 000 on asustatud. Indoneesia suurimad ja olulisimad saared on Java, Bali, Borneo, Sulawesi ja Sumatra. Riigi pealinn on Jaaval asuv Jakarta.
Rahvastik, keel ja kultuur
Indoneesia on väga rahvarohke riik: hinnanguliselt elab seal ligikaudu 275 miljonit inimest (2023. aasta hinnang), mistõttu on see maailma ühtekuuluvate suurima rahvaarvuga riikide hulgas. Pool elanikkonnast on koondunud tihedalt Jaavale; rahvastikutihedus Jaaval on väga suur — paljudes piirkondades üle 100 inimese km². Meeste ja naiste arv on üldiselt ligikaudu võrdne.
Riigi ametlik keel on Bahasa Indonesia, kuid kodudes ja piirkondlikul tasandil räägitakse üle 700 erineva keele ja murde. Paljud neist on india‑ookeanilisest piirkonnast pärit kohalike rahvaste keeled, mida kasutavad eelkõige hõimu‑ ja kohaliku kogukonna liikmed. Suuremad piirkondlikud keeled on näiteks jaava (javanese), sundaani ja baliini keel; originaalis on toodud ka termin jaapani, kuid jaapani keel ei ole Indoneesia emakeelne keel, see on kohalikust keelekirjeldusest eraldi.
Ajalugu ja iseseisvus
Modernne Indoneesia riik kuulutati iseseisvaks 17. augustil 1945. Sel kuupäeval lugesid Ir. Soekarno ja Mohammad Hatta välja iseseisvuse deklaratsiooni. Vabadusliikumine kestis aga veel aastaid ning Hollandi koloniseerijad tunnustasid Indoneesia suveräänsust ametlikult alles 1949. aastal. Iga aasta 17. august on riiklik püha — iseseisvuspäev.
Poliitika
Indoneesia on parlamentaarses ja presidendi juhtimisel tegutsev riik (president on riigipea ja valitsuse juht). Viimastel aastakümnetel on toimunud mitmeid konstitutsioonilisi ja poliitilisi ümberkorraldusi, mis on tugevdavad demokraatlikke institutsioone ja kohaliku omavalitsuse rolli.
Geograafia, loodus ja loodusõnnetused
Indoneesia paikneb Vaikse ookeani vulkaanide ja maakoore lohkude piirkonnas ning kuulub maailma aktiivsemate vulkaanide ja maavärinale kalduvate alade hulka. Seetõttu on riigis palju aktiivseid vulkaane ning on sage maavärinate ja tsunamisid. Indoneesia asub ka paljudel murdepunktidele, mistõttu esineb sagedasi seismilisi sündmusi ja vulkaanipursetega seotud riske.
Usundid
Enamik inimesi Indoneesias järgib islami, seega on Indoneesia maailma suurima moslemirahvuse kodu. Samas pole Indoneesia põhiseaduslikult islami riik — religioonivabadus ja mittereformistlikud usulised õigused on fikseeritud riigi poliitikas. Muude levinuimate usundite hulka kuuluvad kristlus (nii protestantlik kui ka roomakatoliku traditsioon), hinduism (eriti Balil) ja budism.
Majandus, loodusvarad ja elatusvahendid
Indoneesia majandus on mitmekesine: olulised sektorid on põllumajandus (näiteks riis, kookospähkel, kohv ja vürtsid), kaevandustööstus (nafta, maagaas, söe, mineraalid), metsandus ning kasvav töötleva tööstuse ja teenuste sektor, kaasa arvatud turism (eriti saar Bali). Linnastumine ja linnatalituste areng on toonud kaasa majanduskeskuste kasvu, kuid sissetulekute ja infrastruktuuri ebavõrdsus eri saarte vahel on endiselt märkimisväärne.
Looduslik mitmekesisus
Indoneesia on üks maailma bioloogiliselt kõige mitmekesisemaid piirkondi: seal leidub unikaalset elustikku nii vihmametsades, korallrahudel kui mägialadel. Sellel on suur hulk kaitstavaid elupaiku, kuid intensiivne metsaraie ja inimtegevus ohustavad paljusid liike ja ökosüsteeme.
Naabrid ja geograafiline asukoht
Indoneesia maismaapiirid jagab järgmiste riikidega: Paapua Uus-Guinea, Malaisia ja Ida-Timor, millel on Indoneesiaga ühine maismaapiir. Teised lähiriigid merepiiride kaudu on Austraalia lõunas, Singapur loodes ja Filipiinid kirdes.
Indoneesia on suur ja mitmekesine riik — oluline nii geograafiliselt, kultuuriliselt kui majanduslikult Kagu‑Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. Riigi tugevuseks on rikkalik kultuuripärand, looduslik mitmekesisus ja strateegiline asukoht; väljakutseks aga loodusõnnetused, infrastruktuuri tasakaalustatus ja keskkonnakaitse küsimused.
Ajalugu
Teise maailmasõja eelne aeg
Indoneesia kirjalik ajalugu ulatub tagasi 7. sajandisse. Enne 1596. aastal toimunud hollandi koloniaalajastu saabumist koosnes Indoneesia paljudest kuningriikidest, mis pidevalt omavahel võitlesid. Madalmaad valitsesid Indoneesiat 17. sajandist kuni Teise maailmasõjani. Siis nimetati riiki Hollandi Ida-Indiaks.
Teise maailmasõja ajal tõrjusid jaapanlased hollandlased välja ja võtsid Indoneesia kontrolli alla. Pärast Jaapani kapituleerumist sõjas nõudis Indoneesia 17. augustil 1945 oma iseseisvust. Proklamatsiooni luges ette Ir. Soekarno Jakartas. Soekarnost sai hiljem Indoneesia esimene president.
Briti väed tulid Indoneesiasse, et taastada rahu ja päästa eurooplasi, kes olid olnud jaapanlaste vangid. Briti vägedel oli ka ülesanne saata koju 300 000 jaapanlast. Indoneesia vabariiklased võitlesid Briti vägede vastu, sest eeldati, et britid annavad Indoneesia tagasi hollandlastele. Indoneesia vabariiklased tapsid paljud jaapani vangid, enne kui neid koju saadeti. Samuti hakkasid nad tapma inimesi vähemusgruppidest, kes võisid olla uue vabariigi vastu. Paljud eurooplased ja indoneeslased tapeti. Paljud hiina ärimehed ja teised vähemusgrupid tapeti või jäeti kodutuks. Jaaval oli palju tuhandeid kodutuid inimesi.
1946. aastal tulid hollandlased tagasi. Kui britid 1947. aastal lahkusid, oli Indoneesias 55 000 hollandi sõdurit. Hollandi tegevust nimetati "Operatie Product" või "Politionele Acties". Indoneesia vabariiklased võitlesid hollandlaste vastu kuni 1949. aastani. Kuid Indoneesia vabariiklased olid halvasti organiseeritud ja võitlesid sageli omavahel. Kui hollandlased sundisid vabariiklaste sõdureid erinevatest piirkondadest välja, tõid nad sisse rohkem vägesid, kuni Hollandi vägesid oli 100 000. Hollandlased keeldusid kuuletumast ÜRO-le, kes ütles, et nad peaksid lõpetama sõjategevuse Indoneesias. Ameerika Ühendriigid korraldasid kohtumisi Hollandi ja Indoneesia juhtide vahel. Lõpuks nõustusid hollandlased 1949. aasta novembris Indoneesia iseseisvust tunnustama.
Võitluste ja halva korralduse tõttu võttis kaua aega, kuni riik muutus rahulikuks ja majandus paranes. Palju Indoneesia sõdureid oli hukkunud, 45 000 kuni 100 000. Samuti oli hukkunud väga palju tsiviilisikuid, indoneeslasi, eurooplasi ja hiinlasi; võib-olla isegi 200 000.
Indoneesia
Provints
Indoneesias on 34 provintsi. Viiel neist on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandja ja kuberner. Provintsid jagunevad regioonideks (kabupaten) ja linnadeks (kota). Need jagunevad omakorda linnaosadeks (kecamatan) ja taas külarühmadeks (desa või kelurahan).
Indoneesia provintsid ja nende pealinnad - loetletud piirkondade kaupa
(Indoneesia nimi sulgudes, kui see erineb inglise keelest)
* on eristaatusega
provintsid
.
| Sumatra
Java
| Kalimantan
Sulawesi
Maluku saared
Lääne Uus-Guinea
|
Indoneesia provintsid
Inimesed ja kultuur
Indoneesias elab palju erinevaid kultuurirühmi, seal on üle 700 rahvusrühma. See on mõjutatud indiaanlaste, hiinlaste, araablaste, malaiide ja eurooplaste poolt. Rahvuslinnuks on jaapani hauk-kotkas.
Album
· 
Indoneesia rahvusmuuseum Jakarta kesklinnas
· 
Rahvuslik mälestusmärk
· 
Wisma 46, Indoneesia kõrgeim büroohoone, keset Jakartat asuv pilvelõhkuja.
· 
Jalan Thamrin, Jakarta kesklinna peamiseks tänavaks.
· 
Rong Gambiri jaamas Kesk-Jakarta jaamas
· 
Bung Karno staadion on võimeline mahutama rohkem kui 80 000 pealtvaatajat.
· 
Indoneesia kaart
· 
Indoneesia provintsid
· 
Malioboro, kõige kuulsam tänav Yogyakarta linnas
· 
Trans Jogja buss. Bussi kiirraudteevõrgustik Yogyakarta linnas
· 
Valik indoneesia toite, sealhulgas Soto Ayam (kanasupp), sate kerang (karploomade kebab), telor pindang (konserveeritud munad), perkedel (friikartulid) ja es teh manis (magus jäätee).
· 
Indoneesia armee jalaväelane, kes osaleb ÜRO ülemaailmse rahuvalveoperatsiooni algatuses.
· 
Pindad Panser "Anoa", mida näidatakse Indo Defense and Aerospace Expo 2008 raames.
· 
AURI B-25 Mitchell pommitajad 1950. aastatel
· 
Javanistlik insener sulgeb ühe Hollandi Buffalo relvaluugi ukse, jaanuar 1942.
· 
GE U20C Indoneesias, #CC201-05
· 
GE U20C "Täielik kabinet" Indoneesias, #CC203-22
· 
GE U20C täisarvutijuhtimisega vedur Indoneesias, #CC204-06
Küsimused ja vastused
K: Milline on Indoneesia pealinn?
V: Indoneesia pealinn on Jakarta, mis asub Jaava saarel.
K: Millal algas tänapäeva Indoneesia?
V: Kaasaegne Indoneesia algas 17. augustil 1945. aastal.
K: Mitu saart on Indoneesias?
V: Indoneesias on 18 108 saart.
K: Millised on mõned olulised saared Indoneesias?
V: Mõned olulised saared Indoneesias on Java, Bali, Kalimantan, Sulawesi ja Sumatra.
K: Kui palju inimesi elab Indoneesias?
V: 2004. aasta hinnangul elab Indoneesias 238 452 952 inimest.
K: Milliseid keeli räägitakse Indoneesias?
V: Indoneesia ametlik riigikeel on bahasa indoneesia keel, kuid kogu riigis räägitakse ka 749 emakeelt. Enamlevinud emakeeled on jaapani, baliini ja sundaani keel.
K: Milliseid religioone järgivad indoneeslased?
V: Enamik indoneeslasi järgib islamit, kuid teiste religioonide hulka kuuluvad ka kristlus (protestantlus ja katoliiklus), hinduism, budism ja konfutsianism.
Otsige