Hinduism on India religioon või eluviis. Hinduism on laialt levinud Lõuna-Aasias, peamiselt Indias ja Nepalis. Hindud nimetavad oma traditsiooni sageli Sanātana Dharma, „igavene traditsioon“ või „igavene tee“, mis viitab õppetondadele, mida peetakse ajaloost sõltumatuks. Hinduism on üks maailma vanimaid pidevalt praktiseeritud uskumussüsteeme; teadlased näevad selles paljude India kultuuride, uskude ja tavade koosmõju, mille juured ulatuvad tuhandeid aastaid tagasi. Hinduismil puudub üks selge asutaja ning selle kujunemine on pikk ja järkjärguline protsess: mõningaid juurimpulsse leidub koopamaalingutes (nt Bhimbetka), veedides, upanišadides, épikutes ja paiksetes usulistes tavades.

Ajalugu ja areng

Hinduismi tekkimine on mitmefaasiline. Paljud selle elemendid ulatuvad tagasi eelajaloolisse perioodi ja Vana-India varasesse ajaloosse. Hinduism kui religioon hakkas arenema ajavahemikus 500 eKr kuni 300 pKr, pärast veedade perioodi (1500 eKr kuni 500 eKr). Selle aja jooksul tekkisid filosoofilised tekstid ja praktikud, mis hiljem vormisid mitmesuguseid koolkondi — alates upanišadite spekulatiivsetest õpetustest kuni hilisemate puraanide ja epide (nt Mahābhārata, kus on Bhagavad Gita) populariseerimiseni. Keskajal kujunesid välja suured vaimulikud liikumised (nt bhakti), mis tõid rõhu isiklikule pühendumisele jumalusele. Viimastel sajanditel on hinduism läbinud reforme, kohtumisi islami ja kristluse mõjudega ning kolonialismi ja moderniseerumise mõju.

Pühakirjad ja koolkonnad

Hinduistlikud tekstid on mitmekesised ja jagunevad traditsiooniliselt Śruti („kuuldud“, nt veedad ja upanišadid) ning Smṛti („mäletatud“, nt epikad, puranad ja õiguslikud tekstid). Nendes käsitletakse nii filosoofiat, mütoloogiat, veedilist yajna't, joogat, agamite rituaale, templiehitust ja palju muud. Tuntuimatest tekstidest kuuluvad Bhagavad Gita, õppe- ja filosoofilised upanišadid ning mitmed pühad lugemised, mida erinevad traditsioonid rõhutavad erinevalt.

Peamised õpetused ja mõisted

  • Dharma — eetilised ja sotsiaalsed kohustused, mis juhivad iga inimese elumustreid: Dharma on üks elu eesmärkidest ja keskne mõiste hinduismis.
  • Artha — materiaalne heaolu ja elumajanduslikud eesmärgid: töö ja rikkus, mis võimaldavad täita kohustusi.
  • Kama — armastus, soovid ja esteetilised naudingu vormid.
  • Moksha — vabanemine taassünni ringist (Saṃsāra) ja ühendus ülimusega: Moksha on kõrgeim vaimne eesmärk paljudes hindu traditsioonides.
  • Karma — tegude ja kavatsuste seadus, mis määrab tagajärgi järgmiste sündide ja elutingimuste jaoks: karma on põhjuslik printsiip, mis sidub tegusid ja tulemusi.
  • Saṃsāra — taassünni ja surma tsükkel, millest püüavad paljud praktikad ja õpetused vabaneda.
  • Jooga — erinevad vaimse ja keha harjutamise teed, mille eesmärk on sisemine kontroll ja moksha: joogad hõlmavad nii distsipliini, meditatsiooni kui ka pühendumist.

Tavad, rituaalid ja pühad paigad

Hindude igapäevaelu ja elukaare korraldavad mitmed rituaalid: sünnist abieluni ja surmast mälestamiseni. Sageli on kohal perekondlikud rituaalid, templiteenistused ning avalikud festivalid. Tuntud praktikate hulka kuuluvad puja (jumalateenistus), meditatsioon, mantra laulmine, kodused altarid ning suuremad palverännakud — nt Varanasi, Rameswaram ja muud pühapaigad — mida kokkuvõtlikult nimetatakse palverännakud pühadesse paikadesse. Mõned inimesed valivad elust loobumise tee ja saavad sanyasi'd (nõnda pühenduvad nad täielikult vaimsele otsingule). Hinduism rõhutab igavikulisi voorusi nagu ausus, vägivallatus (ahimsa), kannatlikkus, enesedistsipliin ja kaastunne.

Sektid ja traditsioonid

Hinduismis on palju erinevaid koolkondi ja alatraditsioone. Nelja laia ja üldtunnustatud suurema suuna hulka kuuluvad vaisnavism, šaivism, šaktism (jumalannale pühendumine) ja smartism, mis lubab erinevate jumaluste kummardamist ühe universaalse printsiibi kaudu. Iga traditsioon on arendanud oma pühakirjanduse, rituaalid ja filosoofilised rõhuasetused.

Rahvaarv ja levik

Hinduism on maailma suuruselt kolmas religioon; hindude arv on hinnanguliselt ligikaudu 1,15 miljardit, mis moodustab 15–16% maailma elanikkonnast. Enamik hindudest elab Indias, Nepalis ja Mauritiusel, kuid hindu kogukonnad on tuntavad ka Bangladeshis, Indoneesias (eriti Bali saarel), Sri Lankal, Lõuna-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Suurbritannias ja mujal maailmas.

Tänapäeva hinduism

Tänapäeva hinduism on väga mitmekesine: see hõlmab traditsioonilisi perekondlikke ja tempelipõhiseid praktikaid, kaasaegseid vaimseid liikumisi, yoga- ja meditatsiooni populaarset levikut globaalsel tasandil ning poliitilisi ja sotsiaalseid liikumisi Indias ja diasporas. Samuti on palju tarku ja akadeemilisi uurimusi, mis püüavad mõista hinduismi ajaloolisi kihistusi, tekste ja erinevate kogukondade praktikaid. Kuigi hinduism on tihti esitatud ühe tervikuna, on oluline mõista selle mitmekesisust — erinevad traditsioonid võivad samaaegselt rõhutada erinevaid jumalusi, pühasid tekste ja vaimseid eesmärke.

Märkus: hinduism on rikas paiklike praktikate, regionaalsete traditsioonide ja isiklike vaimsete otsingute paljususes — selle tõttu on raske esitada ühtset ja täielikku kirjelduse kõigist vormidest, kuid ülaltoodud kokkuvõte annab peamised suunad ja tähendused.