Induse jõgi: Lõuna-Aasia suurim jõgi ja varajase tsivilisatsiooni sünnikoht
Induse jõgi — Lõuna-Aasia suurim jõgi ja Induse oru varajase tsivilisatsiooni sünnipaik. Avastage jõe ajalugu, kultuuriline tähendus ja geograafia Pakistanis.
Koordinaadid: 23°59′40″N 67°25′51″E / 23.99444°N 67.43083°E / 23.99444; 67.43083
Induse jõgi on suurim jõgi Lõuna-Aasia subkontinendi lääneosas. See on üks seitsmest pühast jõest hindude jaoks. See oli Induse oru varase tsivilisatsiooni sünnikoht. Jõgi algab Tiibetist (Lääne-Tiibeti lähistelt, Mount Kailashi ja Mansarovari ümbrusest), voolab läbi India põhjapoolsete osade (Ladakh) ja siseneb seejärel Pakistani, kust suubub Araabia merele Sindhi rannikualal.
Jõe pikkus on umbes 2880 km ja see on Pakistani pikim jõgi. Jõe valgala ületab 1 165 000 km2 (450 000 ruutmiili). Selle hinnanguline aastane vooluhulk on umbes 207 km3, mis asetab selle maailma suuremahuliste jõgede hulka. Induse deltavöönd on laialdane ja sisaldab olulisi märgalasid ning mangroovimetsi.
Geograafia ja lisajõed
Induse põhivoolu toitavad mitmed olulised lisajõed ja ojad. Peamised harud ja lisajõed hõlmavad:
- Gilgit ja Shyok (Põhja-Pakistan ja Gilgit-Baltistan)
- Kabul (voolab Afganistanist Indusesse, oluline sõlmpunkt)
- Panjnad (süsteem, mille kaudu ühinevad Punjabi „viie jõe“ – Jhelum, Chenab, Ravi, Sutlej ja Beas – voodid enne Indusega ühinemist)
- Kurram, Gomal ja Swat (Lõuna-Afghanistan/Paikistani alad)
Induse kaldal asuvad mitmed suuremad linnad ja regiooni tähtsaimad keskused, näiteks Skardu, Sukkur ja Hyderabad (Sindh), samuti ajaloolised paigad nagu Harappa ja Mohenjo-daro Induse oru varasema tsivilisatsiooni jäänustena.
Varajane tsivilisatsioon ja ajalooline tähtsus
Induse orgust tekkis üks maailma varasemaid ja edumeelsemaid tsivilisatsioone — Induse või Harappa tsivilisatsioon (umbes 2600–1900 eKr). Seal paiknesid suured linnad nagu Harappa ja Mohenjo-daro, mis näitavad kõrget linnaplaneerimise, kuivenduse ja kaubanduse taset. Jõgi oli tsivilisatsiooni majandusliku elu alustala: toetas põllumajandust, transporti ja kaudset sidet meredega.
Kultuuriline ja majanduslik tähtsus
Indus on religioosselt tähtis — üks hinduismis austatud pühadest jõgedest — ning on olnud keskseks eluks, toidu kasvatamiseks ja transportimiseks. Tänapäeval toetub Pakistan Induse veele põllumajanduses ja hüdroenergia tootmisel. Suured paisud ja hüdroelektrijaamad, näiteks Tarbela (Indusel) ja Mangla (Jhelumil), annavad elektrit ja reguleerivad voolu, samas kui hulk paisutusi ja kanalisüsteeme teenindavad märkimisväärset irrigatsiooni.
Rahvusvaheline õigus ja veejagamine
Induse vesikonna jagamine on olnud poliitiliselt tundlik, eriti India ja Pakistani vahel. 1960. aastal sõlmiti Induse veeleping (Indus Waters Treaty), mis reguleerib veejagamist ning kasutusõigusi kahe riigi vahel ning on säilitanud stabiilsuse ja koostöö oluliste projektide haldamisel.
Keskkond ja ohud
Induse jõgi seisab silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega:
- vee saastatus tööstuse, linnastumise ja põllumajanduslike kemikaalide tõttu;
- liigne veekasutus ja suur irrigatsioonikoormus, mis põhjustab soolastumist ja veepuudust;
- hügroglatsiaalse kliima muutused ja liustike sulamine Tiibeti ja Himalaja piirkonnas, mis mõjutavad jõe hooajalist vooluhulka;
- mitme liigi seisund — näiteks Induse jõedelfiin (Platanista minor) ja delta elustik on ohustatud elupaikade kahanemise ning saastamise tõttu.
Kaitse ja jätkusuutlikkus
Jõekoridori säilitamine nõuab rahvusvahelist koostööd, ranged keskkonnanõuded tööstusele, parem kanalisatsioon ja jäätmekäitlus, samuti strateegiad veekasutuse tõhusamaks muutmiseks põllumajanduses. Induse mangroovimetsa ja deltavööndite kaitse on olulised nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka kohalike kogukondade elatise jaoks.
Sõna Indus ja sellega sarnane sõna Sind/Sindhu jõe kohta on iidne. Vana-Kreeka kasutas sõna Indós; Hinduš oli vanapärsia keeles; Sindhu sanskriti keeles. Kaasaegsed subkontinendi keeled kasutavad kas Sindh (urdu) või Sindhu (hindi) või väga sarnaseid sõnu. Ei ole kahtlust, et jõgi andis oma nime riigile India.
Babur ületab Induse jõe.
Jõgikond
Üle 60% Induse valgala kogupindalast asub Pakistanis ja Pakistani hallatavas Kashmiris. Indias on umbes 22%, Tiibetis 10% ja Afganistanis 7% Induse vesikonna valgala pindalast.
Induse veesüsteem koosneb Induse peajõest ja selle peamistest lisajõgedest: Kabuli jõgi ja Kurrami jõgi paremal kaldal ning Jhelumi jõgi, Chenabi jõgi, Ravi jõgi, Beas ja Sutlej vasakul kaldal. Kaks esimest ühinevad Indusega varsti pärast selle väljumist mägedest, teised aga madalamal tasandikel. Kogu Beas ning Ravi ja Sutlej jõe ülemjooksud asuvad India Vabariigis, samas kui Chenabi ja Jhelumi jõed asuvad enamasti vaidlusaluses Kashmiri osariigis.
Kogu vesikond hõlmab umbes 384 000 ruutmiili avatud maad, millest 204 000 asub Pakistanis. Lisaks sellele on umbes 29 000 ruutmiili, mis asuvad väljaspool Induse vesikonda, kuid sõltuvad Induse jõesüsteemist oma veevajaduse ja niisutusvahendite osas.
Ilma Induse veeta oleks Pakistani põllumajandus väga ebakindel, sest seal ei saja palju vihma. Isegi praegu, kui Pakistan on kiiresti industrialiseerunud, vajab ta oma veevarusid, sest suur osa tema tööstusest kasutab toorainena põllumajandussaadusi. Peaaegu kogu Pakistani vesikonnas sajab vähem kui 15 tolli, 60% selle pindalast saab vähem kui 10 tolli ja 16% saab vähem kui 5 tolli. Sademete hulk ei ole ühtlaselt jaotunud kogu aasta jooksul, vaid koondub peamiselt mussoonide ajal.
Kursus
Lääne-Tiibetist alguse saanud Indus voolab algul üle kõrgustiku, seejärel langeb maapind ära ja jõgi, mis kiiresti langedes, hoogu kogudes ja loodesse tormates, kogub kokku lugematute liustike toitvate ojade veed ning voolab loodesse maailma suurimate mäestike, Karakorami ja Himaalaja vahel. Kashmiris ületab see ÜRO relvarahujoone ja siseneb Baltistani rajoonis Azad Kashmirisse. Siit edasi on see Pakistani jõgi; Pakistani esimene linn Induse ülemjooksul, Skardu, asub 7 500 meetri kõrgusel merepinnast Induse ja ühe selle suure parempoolse lisajõe, Shigari, ühinemise lähedal kaljupiiril. Enamik inimesi elab Skardu linnas; teised elavad väikestes ja hajutatud külades Induse ja Shigari orgudes või väikestes külades kõrgete ümbritsevate mägede peal.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Induse jõgi?
V: Induse jõgi on suurim jõgi Lõuna-Aasia subkontinendi lääneosas. See on üks seitsmest pühast jõest brahmanide jaoks Vedade perioodil ja oli Induse oru varase tsivilisatsiooni sünnikoht.
K: Kus see voolab?
V: Induse jõgi voolab läbi Hiina (Lääne-Tiibeti), India ja Pakistani. See on ka üks Indo-Gangetia tasandiku peamisi jõgesid.
K: Kui pikk see on?
V: Induse jõgi on 3180 km pikk, mis teeb sellest Pakistani pikima jõe.
K: Kui suur on selle valgala?
V: Induse jõe kogu valgala on üle 1 165 000 km2 (450 000 ruutmiili).
K: Kui palju vett ta aastas äravoolab?
V: Induse jõe hinnanguline aastane vooluhulk on umbes 207 km3 , mis teeb sellest ühe maailma suurima aastase vooluhulgaga jõe. Indus eraldab umbes 6600 kuupmeetrit sekundis.
K: Kust pärineb selle nimi?
V: Sõna "Indus" ja samalaadne sõna "Hindu" on tuletatud sõnast Sapta Sindhu (sanskriti keeles "seitse jõge"), kuna see piirkond oli iidne, kui neid sõnu kasutasid esimest korda vanad kreeklased, kes nimetasid seda "Indós". Hinduš oli vanapärsia keeles; Sindhu sanskriti keeles, samas kui tänapäeva keeled subkontinendil kasutavad kas Sindh või Sindhu, mis on väga sarnased sõnad eelnimetatud sõnadega. Selle piirkonna nimi sai lõpuks riigi India enda sünonüümiks.
Otsige