Azad Jammu ja Kashmir — Pakistanihalduslik piirkond, pealinn Muzaffarabad

Azad Džammu ja Kashmir on Pakistanihalduslik autonoomne piirkond, mida nimetatakse ka Azad Kashmiriks (urdu keeles: آزاد جموں اور کشمیر). Pindala poolest on see suurem kui Trinidad ja Tobago, kuid väiksem kui Brunei.

Staatus ja valitsemine

Azad Kashmiril on eraldiseisev administratiivne süsteem: tal on oma president, peaminister ja seadusandlik assamblee ning toimib eraldi halduskorra alusel, mis kehtestati 1974. aastal. Samas paikneb piirkond rahvusvaheliselt vaidlustatud Jammu ja Kashmiri regiooni idapoolses osas, mille üle on pikalt tekkinud vaidlus India ja Pakistani vahel. Pakistan haldab piirkonda de facto, kuid tema rahvusvaheline staatus on vaidlustatud.

Geograafia ja piirid

Azad Kashmiri lääne pool asub Pakistani provints Khyber Pakhtunkhwa, lõunas piirneb see Pakistani provints Punjab maakonnaga. Põhjas jääb Pakistani haldusala Gilgit‑Baltistan. Idas asub India poolt hallatav Jammu ja Kashmir (India poolt administreeritud piirkond), mis on osa laiemast vaidlusalusest Jammu‑Kashmiri regioonist. Piirkonna pindala on 13 297 km² (5 134 mi²

Pealinn, asulad ja maastik

Azad Kashmiri pealinn on Muzaffarabad, mis on piirkonna suurim linn ja administratiivne keskpunkt. Maastik on mägine ja orgudega — piirkonnas on rohkelt jõgesid, sealhulgas Jehlum ja Neelum, metsasid ning viljakaid orgusid. Mountaineerimise ja loodusmatkade tõttu meelitab piirkond ka turiste, eriti Neelumi ja Leepa orud.

Rahvastik, keeled ja kultuur

Piirkonna elanikud on peamiselt etnilise pahari, gujjarite, kashmiri ja teiste gruppide päritoluga. Elanike arv on ligikaudu 4 miljonit. Ametlik ja laialt kasutatav keel on urdu, samas räägitakse laialdaselt kohalikke keeli nagu pahari, gujri ning kohati kashmiri. Kultuur on mõjutatud nii Punjabi kui ka põhja‑kashmiiri traditsioonidest; olulised sotsiaalsed tugisambad on maalähedane majandus, suguvõsa- ja kogukonnasuhted ning islamiusk.

Majandus

Majandus põhineb peamiselt põllumajandusel, loomakasvatusel, metsandusel ja väikesel tööstusel. Paljude perede sissetulekuid täiendavad välismaalt saadud remiidsed (tööjõu saadud rahalised toetused). Turism on arenguvõimalus tänu looduslikele väärtustele, kuid arengut piiravad infrastruktuuri ja julgeoleku küsimused.

Lühike ajalooülevaade

Azad Jammu ja Kashmir sai erilise staatuse pärast 1947. aasta India ja Pakistan vahelist konflikti, kui regiooni erinevad osad sattusid eri jõudude kontrolli alla. Alates sellest ajast on Jammu‑Kashmiri ala olnud kaksikhalduse ja vaidluste objektiks. Azad Kashmir on säilitanud oma haldusorganeid, samas kui olukord piirkonnas jääb rahvusvaheliselt ja poliitiliselt keeruliseks.

Kokkuvõte: Azad Kashmir on Pakistanihalduslik autonoomne piirkond, mille pealinn on Muzaffarabad, pindala 13 297 km² (5 134 mi²) ja elanike arv umbes 4 miljonit. Piirkonna staatus on osa laiemast Jammu ja Kashmiri vaidlusest India ja Pakistan vahel.

Valitsus ja poliitika

Azad Kashmir on Pakistani alluvuses olev isevalitsetud riik. Tal on oma valitud president, peaminister, seadusandlik kogu, ülemkohus, embleem ja ametlik lipp. Riigi kõrgeim organ on siiski Azad Džammu ja Kashmiri nõukogu. Selles nõukogus on kuus liiget Azad Kashmiri valitsusest (sealhulgas Azad Kashmiri president ja peaminister) ja viis liiget Pakistani valitsusest, sealhulgas Pakistani president, kes on nõukogu esimees/juhatuse esimees. Azad Kashmir on halduslikult jagatud kolmeks rajooniks, mis omakorda jagunevad kümneks ringkonnaks.

Azad Kashmiri ja Jammu valitsus asub Muzaffarabadis, mis on Azad Kashmiri vaidlusaluse territooriumi ajutine riigi pealinn.

Divisjonid

Riik on jagatud kolmeks rajooniks. Rajoonid jagunevad omakorda ringkondadeks. Piirkondi on 10.

Osakond	District	Pindala (km²)	Rahvastik (1998)	Peakorter
Mirpur	Bhimber	1,516	301,633	Bhimber
	Kotli	1,862	563,094	Kotli
	Mirpur	1,010	333,482	Mirpur
Muzaffarabad	Muzaffarabad	2,496	453,975	Muzaffarabad
	Hattian		166,064
	Neelumi org	3621	125,712	Authmuqam
Poonch	Poonch	855	411,035	Rawalakot
	Haveli	600 (hinnanguliselt)	111 694 (hinnanguliselt)	Edasi Kahuta
	Bagh	768	281,721	Bagh
	Sudhnoti	569	224,091	Pallandari

AJK Kokku	10 linnaosa	13,297	2,972,501	Muzaffarabad

Geograafia

Azad Jammu ja Kashmiri põhjaosa hõlmab Himaalaja alumist piirkonda, sealhulgas Jamgarhi tippu (4734 m). Neelumi orus asuv Hari Parbati tipp on aga riigi kõrgeim tipp. Azad Kashmiri geograafiale on iseloomulikud viljakad, rohelised, mägised orud, mis teevad sellest ühe subkontinendi kaunima piirkonna.

Piirkonnas sajab vihma nii talvel kui ka suvel. Muzaffarabad ja Pattan kuuluvad Pakistani kõige niiskemate piirkondade hulka. Enamiku piirkonna keskmine sademete hulk ületab 1400 mm, kusjuures suurim keskmine sademete hulk on Muzaffarabadi lähedal (umbes 1800 mm). Suvehooajal on äärmuslike vihmade ja lume sulamise tõttu Jhelumi ja Leepa jõgede üleujutused tavalised.

Azad Kashmiri riigi sümbolid
Pealkiri	Sümbol	Pilt
Riigi loom	Kashmiri hirv
Riiklik lind	Himaalaja monal
Riigi lill	Rhododendron ponticum
Riigi puu	Platanus orientalis

Küsimused ja vastused

K: Mis on Azad Jammu ja Kashmir?

V: Azad Jammu ja Kashmir on Pakistani alla kuuluv isevalitsetud piirkond, mis on Indiaga vaidlusalune piirkond.

K: Kuidas on Azad Jammu ja Kashmiri pindala võrreldav Trinidadi ja Tobago ning Bruneiga?

V: Azad Jammu ja Kashmiri on pindalalt suurem kui Trinidad ja Tobago, kuid väiksem kui Brunei.

K: Millised provintsid on Azad Džammu ja Kashmiriga ühised piirid?

V: Põhjas on Gilgit-Baltistani provints, lõunas piirneb Pakistani Pandžabi provintsiga ja idas India hallatava Kashmiri provintsiga.

K: Milline on Azad Kashmiri pealinn?

V: Azad Kashmiri pealinn on Muzaffarabad.

K: Kui suur on Azad Džammu ja Kashmiri kogupindala?

V: Azad Džammu ja Kashmiri pindala on 5 134 mi² (13 297 km²).

K: Kes on Azad Jammu ja Kashmiri elanikud?

V: Azad Jammu ja Kashmiri elanikud on etnilise pahari päritolu kasmiirid.

K: Kui suur on Azad Jammu ja Kashmiri hinnanguline rahvaarv?

V: Azad Džammu ja Kashmiris elab umbes 4 miljonit inimest.