Azad Džammu ja Kashmir on Pakistanihalduslik autonoomne piirkond, mida nimetatakse ka Azad Kashmiriks (urdu keeles: آزاد جموں اور کشمیر). Pindala poolest on see suurem kui Trinidad ja Tobago, kuid väiksem kui Brunei.

Staatus ja valitsemine

Azad Kashmiril on eraldiseisev administratiivne süsteem: tal on oma president, peaminister ja seadusandlik assamblee ning toimib eraldi halduskorra alusel, mis kehtestati 1974. aastal. Samas paikneb piirkond rahvusvaheliselt vaidlustatud Jammu ja Kashmiri regiooni idapoolses osas, mille üle on pikalt tekkinud vaidlus India ja Pakistani vahel. Pakistan haldab piirkonda de facto, kuid tema rahvusvaheline staatus on vaidlustatud.

Geograafia ja piirid

Azad Kashmiri lääne pool asub Pakistani provints Khyber Pakhtunkhwa, lõunas piirneb see Pakistani provints Punjab maakonnaga. Põhjas jääb Pakistani haldusala Gilgit‑Baltistan. Idas asub India poolt hallatav Jammu ja Kashmir (India poolt administreeritud piirkond), mis on osa laiemast vaidlusalusest Jammu‑Kashmiri regioonist. Piirkonna pindala on 13 297 km² (5 134 mi²

Pealinn, asulad ja maastik

Azad Kashmiri pealinn on Muzaffarabad, mis on piirkonna suurim linn ja administratiivne keskpunkt. Maastik on mägine ja orgudega — piirkonnas on rohkelt jõgesid, sealhulgas Jehlum ja Neelum, metsasid ning viljakaid orgusid. Mountaineerimise ja loodusmatkade tõttu meelitab piirkond ka turiste, eriti Neelumi ja Leepa orud.

Rahvastik, keeled ja kultuur

Piirkonna elanikud on peamiselt etnilise pahari, gujjarite, kashmiri ja teiste gruppide päritoluga. Elanike arv on ligikaudu 4 miljonit. Ametlik ja laialt kasutatav keel on urdu, samas räägitakse laialdaselt kohalikke keeli nagu pahari, gujri ning kohati kashmiri. Kultuur on mõjutatud nii Punjabi kui ka põhja‑kashmiiri traditsioonidest; olulised sotsiaalsed tugisambad on maalähedane majandus, suguvõsa- ja kogukonnasuhted ning islamiusk.

Majandus

Majandus põhineb peamiselt põllumajandusel, loomakasvatusel, metsandusel ja väikesel tööstusel. Paljude perede sissetulekuid täiendavad välismaalt saadud remiidsed (tööjõu saadud rahalised toetused). Turism on arenguvõimalus tänu looduslikele väärtustele, kuid arengut piiravad infrastruktuuri ja julgeoleku küsimused.

Lühike ajalooülevaade

Azad Jammu ja Kashmir sai erilise staatuse pärast 1947. aasta India ja Pakistan vahelist konflikti, kui regiooni erinevad osad sattusid eri jõudude kontrolli alla. Alates sellest ajast on Jammu‑Kashmiri ala olnud kaksikhalduse ja vaidluste objektiks. Azad Kashmir on säilitanud oma haldusorganeid, samas kui olukord piirkonnas jääb rahvusvaheliselt ja poliitiliselt keeruliseks.

Kokkuvõte: Azad Kashmir on Pakistanihalduslik autonoomne piirkond, mille pealinn on Muzaffarabad, pindala 13 297 km² (5 134 mi²) ja elanike arv umbes 4 miljonit. Piirkonna staatus on osa laiemast Jammu ja Kashmiri vaidlusest India ja Pakistan vahel.