Azad Jammu ja Kashmir — Pakistanihalduslik piirkond, pealinn Muzaffarabad
Azad Jammu ja Kashmir (Azad Kashmir) — Pakistanihalduslik piirkond, pealinn Muzaffarabad: ülevaade pindalast, asukohast, umbes 4 mln elanikust ja piirkonna geopoliitilisest taustast.
Azad Džammu ja Kashmir on Pakistanihalduslik autonoomne piirkond, mida nimetatakse ka Azad Kashmiriks (urdu keeles: آزاد جموں اور کشمیر). Pindala poolest on see suurem kui Trinidad ja Tobago, kuid väiksem kui Brunei.
Staatus ja valitsemine
Azad Kashmiril on eraldiseisev administratiivne süsteem: tal on oma president, peaminister ja seadusandlik assamblee ning toimib eraldi halduskorra alusel, mis kehtestati 1974. aastal. Samas paikneb piirkond rahvusvaheliselt vaidlustatud Jammu ja Kashmiri regiooni idapoolses osas, mille üle on pikalt tekkinud vaidlus India ja Pakistani vahel. Pakistan haldab piirkonda de facto, kuid tema rahvusvaheline staatus on vaidlustatud.
Geograafia ja piirid
Azad Kashmiri lääne pool asub Pakistani provints Khyber Pakhtunkhwa, lõunas piirneb see Pakistani provints Punjab maakonnaga. Põhjas jääb Pakistani haldusala Gilgit‑Baltistan. Idas asub India poolt hallatav Jammu ja Kashmir (India poolt administreeritud piirkond), mis on osa laiemast vaidlusalusest Jammu‑Kashmiri regioonist. Piirkonna pindala on 13 297 km² (5 134 mi²
Pealinn, asulad ja maastik
Azad Kashmiri pealinn on Muzaffarabad, mis on piirkonna suurim linn ja administratiivne keskpunkt. Maastik on mägine ja orgudega — piirkonnas on rohkelt jõgesid, sealhulgas Jehlum ja Neelum, metsasid ning viljakaid orgusid. Mountaineerimise ja loodusmatkade tõttu meelitab piirkond ka turiste, eriti Neelumi ja Leepa orud.
Rahvastik, keeled ja kultuur
Piirkonna elanikud on peamiselt etnilise pahari, gujjarite, kashmiri ja teiste gruppide päritoluga. Elanike arv on ligikaudu 4 miljonit. Ametlik ja laialt kasutatav keel on urdu, samas räägitakse laialdaselt kohalikke keeli nagu pahari, gujri ning kohati kashmiri. Kultuur on mõjutatud nii Punjabi kui ka põhja‑kashmiiri traditsioonidest; olulised sotsiaalsed tugisambad on maalähedane majandus, suguvõsa- ja kogukonnasuhted ning islamiusk.
Majandus
Majandus põhineb peamiselt põllumajandusel, loomakasvatusel, metsandusel ja väikesel tööstusel. Paljude perede sissetulekuid täiendavad välismaalt saadud remiidsed (tööjõu saadud rahalised toetused). Turism on arenguvõimalus tänu looduslikele väärtustele, kuid arengut piiravad infrastruktuuri ja julgeoleku küsimused.
Lühike ajalooülevaade
Azad Jammu ja Kashmir sai erilise staatuse pärast 1947. aasta India ja Pakistan vahelist konflikti, kui regiooni erinevad osad sattusid eri jõudude kontrolli alla. Alates sellest ajast on Jammu‑Kashmiri ala olnud kaksikhalduse ja vaidluste objektiks. Azad Kashmir on säilitanud oma haldusorganeid, samas kui olukord piirkonnas jääb rahvusvaheliselt ja poliitiliselt keeruliseks.
Kokkuvõte: Azad Kashmir on Pakistanihalduslik autonoomne piirkond, mille pealinn on Muzaffarabad, pindala 13 297 km² (5 134 mi²) ja elanike arv umbes 4 miljonit. Piirkonna staatus on osa laiemast Jammu ja Kashmiri vaidlusest India ja Pakistan vahel.
Valitsus ja poliitika
Azad Kashmir on Pakistani alluvuses olev isevalitsetud riik. Tal on oma valitud president, peaminister, seadusandlik kogu, ülemkohus, embleem ja ametlik lipp. Riigi kõrgeim organ on siiski Azad Džammu ja Kashmiri nõukogu. Selles nõukogus on kuus liiget Azad Kashmiri valitsusest (sealhulgas Azad Kashmiri president ja peaminister) ja viis liiget Pakistani valitsusest, sealhulgas Pakistani president, kes on nõukogu esimees/juhatuse esimees. Azad Kashmir on halduslikult jagatud kolmeks rajooniks, mis omakorda jagunevad kümneks ringkonnaks.
Azad Kashmiri ja Jammu valitsus asub Muzaffarabadis, mis on Azad Kashmiri vaidlusaluse territooriumi ajutine riigi pealinn.
Divisjonid
Riik on jagatud kolmeks rajooniks. Rajoonid jagunevad omakorda ringkondadeks. Piirkondi on 10.
| Osakond | District | Pindala (km²) | Rahvastik (1998) | Peakorter |
| Mirpur | Bhimber | 1,516 | 301,633 | Bhimber |
| Kotli | 1,862 | 563,094 | Kotli | |
| Mirpur | 1,010 | 333,482 | Mirpur | |
| Muzaffarabad | Muzaffarabad | 2,496 | 453,975 | Muzaffarabad |
| Hattian | 166,064 | |||
| Neelumi org | 3621 | 125,712 | Authmuqam | |
| Poonch | Poonch | 855 | 411,035 | Rawalakot |
| Haveli | 600 (hinnanguliselt) | 111 694 (hinnanguliselt) | Edasi Kahuta | |
| 768 | 281,721 | Bagh | ||
| Sudhnoti | 569 | 224,091 | Pallandari | |
| AJK Kokku | 10 linnaosa | 13,297 | 2,972,501 | Muzaffarabad |
Geograafia
Azad Jammu ja Kashmiri põhjaosa hõlmab Himaalaja alumist piirkonda, sealhulgas Jamgarhi tippu (4734 m). Neelumi orus asuv Hari Parbati tipp on aga riigi kõrgeim tipp. Azad Kashmiri geograafiale on iseloomulikud viljakad, rohelised, mägised orud, mis teevad sellest ühe subkontinendi kaunima piirkonna.
Piirkonnas sajab vihma nii talvel kui ka suvel. Muzaffarabad ja Pattan kuuluvad Pakistani kõige niiskemate piirkondade hulka. Enamiku piirkonna keskmine sademete hulk ületab 1400 mm, kusjuures suurim keskmine sademete hulk on Muzaffarabadi lähedal (umbes 1800 mm). Suvehooajal on äärmuslike vihmade ja lume sulamise tõttu Jhelumi ja Leepa jõgede üleujutused tavalised.
| Azad Kashmiri riigi sümbolid | ||
| Pealkiri | Sümbol | Pilt |
| Riigi loom | Kashmiri hirv |
|
| Riiklik lind |
| |
| Riigi lill | Rhododendron ponticum |
|
| Riigi puu |
| |
_3.JPG)
Küsimused ja vastused
K: Mis on Azad Jammu ja Kashmir?
V: Azad Jammu ja Kashmir on Pakistani alla kuuluv isevalitsetud piirkond, mis on Indiaga vaidlusalune piirkond.
K: Kuidas on Azad Jammu ja Kashmiri pindala võrreldav Trinidadi ja Tobago ning Bruneiga?
V: Azad Jammu ja Kashmiri on pindalalt suurem kui Trinidad ja Tobago, kuid väiksem kui Brunei.
K: Millised provintsid on Azad Džammu ja Kashmiriga ühised piirid?
V: Põhjas on Gilgit-Baltistani provints, lõunas piirneb Pakistani Pandžabi provintsiga ja idas India hallatava Kashmiri provintsiga.
K: Milline on Azad Kashmiri pealinn?
V: Azad Kashmiri pealinn on Muzaffarabad.
K: Kui suur on Azad Džammu ja Kashmiri kogupindala?
V: Azad Džammu ja Kashmiri pindala on 5 134 mi² (13 297 km²).
K: Kes on Azad Jammu ja Kashmiri elanikud?
V: Azad Jammu ja Kashmiri elanikud on etnilise pahari päritolu kasmiirid.
K: Kui suur on Azad Jammu ja Kashmiri hinnanguline rahvaarv?
V: Azad Džammu ja Kashmiris elab umbes 4 miljonit inimest.
Otsige