Platanus orientalis (idaplaan, tšenar) — kirjeldus, levik ja kasutus

Platanus orientalis (idaplaan, tšenar) — suur ja pikaealine lehtpuu, levib Balkanilt Iraanini; kasvatatakse haljastuses, varjuks ja puitu kasutades, tähtis kultuuri‑ ja looduselement.

Autor: Leandro Alegsa

Platanus orientalis, mida nimetatakse ka idaplaaniks ja tšenariks, on suur lehtpuu, mis kuulub perekonda Platanaceae. Ta on tuntud oma pikaealisuse ja laialivalguva krooni poolest.

Liigi nimi tuleneb tema ajaloolisest levikust Balkanilt ida poole, kus ta oli tuntud juba Vana-Kreeka ajaloos ja kirjanduses. Kreeka keele järgi nimetatakse seda Euroopas Platane'iks või sellega seotud nimedeks. Sama tuntud oli ta ka iraani keelt kõnelevas maailmas ja Türgist kuni okupeeritud Kashmirini nimetatakse teda iraani keele järgi Chenariks või sellega seotud nimedeks.

Idaplaneedi looduslik levila on Euraasia Balkanimaadest kuni vähemalt Iraanini. Mõnede andmete kohaselt ulatub selle looduslik levila Pürenee poolsaareni läänes ja Himaalaja idas.

Idaplaani leidub looduslikult jõgede ääres koos selliste puudega nagu lepp, paju ja pappel. Siiski on ta üsna hästi võimeline ellu jääma ja edu saavutama ka kuivades muldades, kui ta on juba juurdunud. Kashmiris tunnustatakse seda piirkonna riigipuuna.

Kirjeldus

Platanus orientalis on suur ja pikaealine lehtpuu, mis võib looduskohas kasvada 20–40 m kõrguseks (mõnikord ka kõrgem). Tüvi on tihti jäme ja vanadel isenditel hallikaspruuni kuni helekollase koorega, mis koorub ruudulisteks või mosaiikjateks plaatideks — üks platanide tuntud tunnuseid.

Lehed on suured, peopesataolised, tavaliselt 3–5 lobulised, servalt närilised; lehealus ja varred võivad olla karvased. Õied on suured, peamiselt ühte- või kahesugulised rippuvate või ümarate viljaliste õisikute kujul. Viljadeks on tihti tugevalt karvased seemnekobarad (tuntud kui „pallikesed”), mis lahti lagunedes vabastavad tuule poolt levivaid seemneid.

Liik on tavaliselt ühesooline (monoecious) — samal puudel on nii isas- kui emasõisi — ning õitsemine toimub varakevadel enne või samal ajal lehtimist.

Levik ja elupaik

Platanus orientalisi looduslik levik hõlmab Euraasia lõunapoolset ala: Balkani poolsaarest läbi Väike-Aasia ja Kaukaasia kuni Iraagi, Iraani ning lääne-Himaalajani. Ta eelistab niiskeid ja viljakaid muldi, mistõttu teda leidub sageli jõekallastel, orgudes ja niitudel. Samas on ta suhteliselt vastupidav ja taastub ka kuivemates tingimustes, kui ta on juba hästi juurdunud.

Inimese abil on ta laialdaselt levinud ka väljaspool oma looduslikku areali — istutatakse parke, alleesid ja suurtesse aedadesse kogu Vahemere piirkonnas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning mujal mõnes maailma osas.

Kasutus

  • Kaunistus- ja parkpuu: tänu kiiresti arenevale kroonikujule ja laiale varjule on idaplaan levinud alleedes, parkides ja linnahaljastuses.
  • Varjupuu: suured lehed ja lai kroon teevad temast hea varjutaja välialadele ja avalikele ruumidele.
  • Puit: noorem puidu struktuur on pehme kuni keskmise kõvadusega; kasutatakse mööblitöös, vineeri ja mõnikord kohalikuks ehituseks või käsitööks.
  • Mullakaitse: jõe- ja orulehine kasv aitab pidurdada erosiooni.
  • Kultuuriline ja religioosne tähtsus: piirkondades nagu Iraan, Türgi ja Kashmir kantakse teda kohalikus kultuuris austusväärse ja ajaloolise puuna; vanu platanipuid peetakse sageli kogukonna keskpunktideks.

Hooldus ja paljundamine

Idaplaani on suhteliselt lihtne kasvatada temperate kliimas. Ta eelistab päikeselist kuni kergelt varjutatud kasvukohta ja viljakat, niisket, aga hästi äravooluvat mulda. Talub mõningast soolsust ja linnasaasteid, mistõttu sobib ka linnatingimustesse.

  • Istutamine: istuta noored puud avarasse kohta, kuna juurestik võib laieneda ja vanadel puudel tekivad jämedad võrad.
  • Kastmine: noort puud tuleks korrapäraselt kasta; täiskasvanud isendid taluvad põuda paremini, kuid eelistavad siiski niiskust.
  • Lõikamine: kuigi platanid hästi taluvad tugevamat kärpimist, tasub vältida liigset põletust vanade ja õõnsuste tekkimise tõttu; struktuurne lõikus toimub varakevadel või suve lõpus.
  • Paljundamine: enamasti paljundatakse seemnetest või risoomi/juurevõsu abil; mõnikord kasutatakse ka pistikute või tüveosade juurdetamist.

Ökoloogiline ja kultuuriline tähtsus

Vananenud platanid moodustavad tihti olulisi teljealasid linnalises ja maastikulises ökosüsteemis: nad pakuvad pesimis- ja peidupaiku lindudele ning putukatele, samas vanades tüvedes ja õõnsustes elavad paljud liigirikkad kogukonnad. Õied ja nektar võivad meelitada tolmeldajaid.

Kultuuriliselt on Platanus orientalis paljudes regioonides ajalooliselt tähtis — teda on istutatud kirikute, mošeede, koolide ja haldushoonete ümber. Kashmiris on ta ametlikult või rahvapäraselt piirkonna sümbolina tunnustatud.

Ohud ja säilitamine

Peamised ohud idaplaanile on elupaikade hävimine ja killustumine, linnaehitus ning mõned taimehaigused ja kahjurid. Platanid võivad haigestuda erinevatesse seente põhjustatud haigustesse (nt koorehaigused, lehekahjustused), mis nõuavad tähelepanu eriti linnas ja intensiivses haljastuses. Vanade ja hiigelpuude säilitamine on tähtis nii looduskaitselistel kui kultuurilistel põhjustel.

Säilitamiseks soovitatakse dokumenteerida ja märgistada väärtuslikke vanu isendeid, vältida liigselt lähedal asuvat ehitustegevust ning rakendada sobivaid hooldusmeetmeid (struktuurne lõikus, haigete oksade likvideerimine, pinnase ja juurte kaitse).

Lõpetuseks

Platanus orientalis on mitmekülgne, ajalooliselt ja kultuuriliselt tähtis puuliik, mida hinnatakse nii oma dekoratiivsete kui praktiliste omaduste eest. Õige hoolduse ja kaitse korral võivad idaplaani isendid elada sajandeid ning olla väärtuslikuks osaks nii looduskeskkonnast kui inimeste elukeskkonnast.

P. orientalis'e tähelepanuväärne näide Cambron-Casteau pargis Belgias.Zoom
P. orientalis'e tähelepanuväärne näide Cambron-Casteau pargis Belgias.

Lehed ja viljadZoom
Lehed ja viljad

Küsimused ja vastused

K: Mis on Platanus orientalis ja mille poolest see on tuntud?


V: Platanus orientalis on Platanaceae perekonda kuuluv suur lehtpuu, mis on tuntud oma pikaealisuse ja laialivalguva krooni poolest.

K: Miks nimetatakse seda Euroopas Plataaniks?


V: Kreeka keele järgi nimetatakse Platanus orientalis't Euroopas Platane'iks või sellega seotud nimedeks.

K: Milline on idaplaani looduslik levila?


V: Platanus orientalis'e looduslik levila on Euraasia Balkanimaadest kuni vähemalt Iraanini idas, ning mõnedes andmetes ulatub selle looduslik levila Pürenee poolsaareni läänes ja Himaalaja idas.

Küsimus: Millistes keskkondades leidub idaplataan looduslikult?


V: Idaplaani leidub looduslikult jõgede ääres koos selliste puudega nagu lepp, paju ja pappel.

K: Kas idaplaan on võimeline kuivades muldades ellu jääma ja edukalt kasvama?


V: Jah, Platanus orientalis on täiesti võimeline kuivades muldades ellu jääma ja seal edukalt kasvama, kui ta on juba juurdunud.

K: Kas Platanus orientalis on tunnustatud mõne piirkonna riigipuuna?


V: Jah, Kashmiris on ta tunnustatud piirkonna riigipuuna.

K: Miks nimetatakse Platanus orientalis't iraani keelt kõnelevas maailmas tšenariks?


V: Platanus orientalis on iraani keelt kõnelevale maailmale võrdselt tuntud ja Türgist kuni Kashmirini nimetatakse šenariks või sellega seotud nimedega, järgides iraani keelt.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3