Puu on kõrge taim, mille tüvi ja oksad on valmistatud puidust. Puud võivad elada mitu aastat. Vanim kunagi avastatud puu on umbes 5000 aastat vana ja vanim puu Ühendkuningriigist on umbes 1000 aastat vana. Puu neli peamist osa on juured, tüvi, oksad ja lehed.

Puu juured on tavaliselt maa all. See ei ole siiski alati tõsi. Mangroovipuu juured on sageli vee all. Ühel puul on palju juuri. Juured kannavad toitained ja vee maapinnast läbi tüve ja okste puu lehtedeni. Nad võivad ka õhku sisse hingata. Mõnikord on juured spetsialiseerunud õhujuurteks, mis võivad samuti toetada, nagu näiteks banyanipuu puhul.

Tüvi on puu põhiosa. Tüvi on kaetud koorega, mis kaitseb seda kahjustuste eest. Tüvest kasvavad oksad. Need levivad laiali, et lehed saaksid rohkem päikesevalgust.

Puu lehed on enamasti rohelised, kuid neid võib olla mitmesuguse värvi, kuju ja suurusega. Lehed võtavad vastu päikesevalgust ja kasutavad juurtest saadavat vett ja toitu, et puu kasvaks ja paljuneks.

Puud ja põõsad võtavad vett ja süsihappegaasi ning annavad koos päikesevalgusega hapnikku välja, et moodustada suhkruid. See on vastupidine sellele, mida loomad teevad hingamisel. Ka taimed teevad osa hingamist, kasutades hapnikku nii, nagu seda teevad loomad. Nad vajavad eluks nii hapnikku kui ka süsinikdioksiidi. Puud on taastuvad ressursid, sest kui nad raiutakse maha, võivad nende asemele kasvada teised puud.

Struktuur ja osad

Puul on mitu selgelt eristatavat osa, millest igaüks täidab oma ülesannet:

  • Juured – kinnitavad puu maasse, imavad vett ja mineraale ning hoiavad ära mulla erosiooni. Juured võivad olla peavõsust (tõelluulikud), võrkjulised või õhujuured (nt mangroovid, banyanid). Paljud puud elavad koos seente (mükorrihza) ja mikroorganismidega, mis aitavad toitainete omastamist.
  • Tüvi – kannab puu ülesehitust ja voolab varustust maa ning võrsete vahel. Tüvi koosneb erinevatest kihtidest: väline koor (kaitse), puiduosad (xüleem ehk puit, mis juhib vett) ja floeem (mis kannab toitaineid). Tüve sees paiknevad aastaringid, mis annavad teavet puu vanuse ja kasvutingimuste kohta.
  • Oksad – suurendavad pinna-ala, kuhu lehed võivad kinnituda; kannavad pungasid, õisi ja vilju.
  • Lehed – peamine fotosünteesi koht, kus päikesevalguse, vee ja süsihappegaasi abil toodetakse energiarikkaid ühendeid. Lehtede kuju, suurus ja pinnakate varieeruvad sõltuvalt liigist ja keskkonnast.

Elutsükkel ja kasv

Puude elutsükkel algab seemnest. Põhilised etapid on:

  • Idanemine – seeme võtab vett ja toitainet, idu kasvab välja ning tekib pisike võrse.
  • Lapsepõlv ja noorukiea kasv – noor puu (võrs) arendab juuri, tüve ja esimesi oksakesi; sellel etapil on ta eriti vastuvõtlik põuastressile ja kahjustustele.
  • Küpsus ja paljunemine – puu toodab õisi või käbisid, toimub tolmlemine (tuul, vesi või putukad) ning tekivad viljad ja seemned.
  • Vananas ja lõppstaadium – kasv aeglustub, puu võib hakata surema osaliselt (nt okste haprus, tuumpuu lagunemine) ning lõpuks mädaneb ja laguneb, andes toitu ja elupaika teistele organismidele.

Seemnete levikut aitavad tuul, vesi, loomad ja inimtegevus. Paljud puud võivad paljuneda ka vegetatiivselt (juurdumine oksast vms). Aastaringide uurimine (dendrokroonika) võimaldab määrata puu vanuse ja saada infot varasemate kliimaolude kohta.

Funktsioonid ja tähtsus

Puud on elutähtsad nii ökosüsteemidele kui inimestele:

  • Toodavad hapnikku ja siduvad süsinikku, aidates vähendada atmosfääris oleva CO2 hulka.
  • Pakuvad toitu (puuviljad, pähklid), varju ja elupaiku loomadele, lindudele ja putukatele.
  • Hoiavad mulla paiksemana ja aitavad reguleerida vee ringlust (nt mets vähendab üleujutuste riski, mangroovid kaitsevad rannikuid).
  • Inimeste jaoks on puud oluline ressurss: puit kütuseks ja ehitamiseks, ravimikemikaalid, maastiku esteetika ja kultuuriline väärtus.

Ohud ja kaitse

Puude tervist mõjutavad mitmed tegurid: ülemäärane raiumine, linnaehitus, haigused ja kahjurid, invasioonilised liigid ning kliimamuutused (pöörded põuaperioodid, temperatuurimuutused). Säilitamiseks ja taastamiseks kasutatakse mitmeid meetmeid:

  • metsade kaitse ja looduskaitsealade säilitamine;
  • säästev metsandus ja sertifitseeritud puidu kasutamine;
  • ümberistutamine ja linnaplaneerimises rohealade lisamine;
  • taastekeelud ja puude tervise jälgimine haiguste varajaseks avastamiseks.

Kokkuvõte: puud on keeruka ehituse ja pika elutsükliga taimed, mille juured, tüvi, oksad ja lehed täidavad selgelt määratletud ülesandeid. Nad annavad meile hapnikku, hoiavad kliimat, pakuvad toitu ja elupaiku ning on kultuuriliselt ja majanduslikult väärtuslikud. Nende kaitsmine ja säästlik kasutamine on oluline nii looduse kui inimkonna tuleviku jaoks.