Puu

Puude osad

Puu osad on juured, tüvi(d), oksad, oksad ja lehed. Puu tüved koosnevad peamiselt tugi- ja transpordikudedest (küslaim ja floem). Puit koosneb kileemi rakkudest ja koor koosneb floemist ja muudest veresoonte kambiumi välistest kudedest.

Tüve kasvamine

Puu kasvades võib see tekitada aastarõngaid, kui vana puidu ümber tekib uus puit. Hooajalise kliimaga piirkondades võivad eri aastaaegadel tekkivad puidurõngad vahelduda heledate ja tumedate rõngastega. Parasvöötme kliimas ja troopilises kliimas, kus on üks märja ja kuiva aastaaja vaheldumine, on aastarõngad üheaastased, kusjuures iga paar heledaid ja tumedaid rõngaid vastab ühele kasvuaastale. Piirkondades, kus on kaks märga ja kuiva aastaaega aastas, võib igal aastal olla kaks paari heledaid ja tumedaid aastarõngaid; ja mõnes (peamiselt ebakorrapärase sademete hulgaga poolkõrbe piirkonnas) võib iga vihmaga tekkida uus kasvurõngas.

Troopilistes vihmametsades, kus kliima on aastaringselt püsiv, on kasv pidev. Kasvurõngad ei ole nähtavad ja puidu tekstuur ei muutu. Aastarõngastega liikide puhul saab neid aastarõngaid lugeda, et leida puu vanus. Sel viisil saab minevikus puudest võetud puitu dateerida, sest aastarõngaste paksuse mustrid on väga iseloomulikud. See on dendrokronoloogia. Väga väheseid troopilisi puid saab sel viisil täpselt dateerida.

Roots

Puu juured on peaaegu alati maa all, tavaliselt pallikujulises piirkonnas, mis asub tüve all ja ei ulatu sügavamale, kui puu on kõrge. Juured võivad olla ka maa kohal või sügaval maa all. Mõned juured on lühikesed, mõned on meetripikkused.

Juured toetavad maapinnal asuvaid osi, hoides puud püsti ja hoides neid tugeva tuule korral ümber kukkumast.

Juured võtavad mullast vett ja toitaineid. Ilma seente abita toitainete paremaks omastamiseks oleksid puud väikesed või sureksid ära. Enamikul puudel on oma lemmik seeneliik, millega nad sel eesmärgil koostööd teevad.

Filiaalid

Maapinnast kõrgemal annab tüvi kõrgust lehte kandvatele okstele, konkureerides teiste taimeliikidega päikesevalguse pärast. Kõikide puude puhul parandab okste kuju lehtede kokkupuudet päikesevalgusega. Oksad algavad tüvest, on suured ja paksud ning muutuvad järjest väiksemaks, mida kaugemale tüvest nad kasvavad. Oksad ise jagunevad väiksemateks harudeks, mõnikord väga mitmel korral, kuni lõpuks on nad üsna väikesed. Väikseid otsi nimetatakse oksteks.

Lehed

Puu lehti hoiavad oksad. Lehti hoitakse tavaliselt okste otstes. The, kuigi mõnedel on lehed piki oksi. Lehtede peamised funktsioonid on fotosüntees ja gaasivahetus. Leht on sageli lame, nii et ta neelab kõige rohkem valgust, ja õhuke, nii et päikesevalgus jõuab rakkudes asuvatesse rohelistesse osadesse, mis muudavad päikesevalgust, atmosfäärist pärit süsinikdioksiidi ja juurtest pärit vett glükoosiks ja hapnikuks. Suurem osa puu biomassist saadakse sellest protsessist.

Enamikul lehtedel on stomata, mis avanevad ja sulguvad ning reguleerivad süsinikdioksiidi, hapniku ja veeauru vahetust atmosfääriga.

Puud, millel on aastaringselt lehed, on igihaljad, ja need, millel lehed langevad, on lehtpuud. Lehtpuud ja -põõsad kaotavad oma lehed tavaliselt sügisel, kui külmaks läheb. Enne seda muudavad lehed värvi. Kevadel kasvavad lehed tagasi.

Erandid

Sõna "puu" tähendab inglise keeles pikaealist taime, millel on ilmne põhitüvi ja mis kasvab märkimisväärse kõrguse ja suurusega. Seega ei ole kõikidel puudel kõik eespool nimetatud organid või osad. Näiteks ei ole enamik (puu moodi) palmidest hargnenud ja puupärnikud ei moodusta koort. On ka rohkem erandeid.

Nende üldise kuju ja suuruse põhjal peetakse neid kõiki siiski üldiselt puudeks. Puud võivad olla väga erinevad. Taime, mis sarnaneb puule, kuid on üldiselt väiksem ja millel võib olla mitu tüve või mille oksad ulatuvad maapinna lähedale, nimetatakse "põõsaks" või "põõsaks". Kuna need on üldkasutatavad ingliskeelsed sõnad, ei tehta täpset vahet põõsaste ja puude vahel. Arvestades nende väikest suurust, ei oleks bonsaitaimed tehniliselt "puud", kuid on tõepoolest "puud". Ärge ajage segamini sõna "puu" kasutamist taimeliigi kohta üksikute isendite suuruse või kujuga. Kuusetaimik ei vasta puu määratlusele, kuid kõik kuused on puud.

Oksad ja oksad.


Pöögilehed


Puude juured kinnitavad struktuuri ning annavad vett ja toitaineid. Maapind on selle noore männi juurte ümber erodeerunud.


Keskuse ja koore vahelised tumedad jooned on medullaarsed kiired, mis võimaldavad toitainete liikumist mööda tüve.

Klassifikatsioon

Puu on taimevorm, mida võib leida paljudes erinevates taimekordades ja -perekondades. Puudel on palju kasvuvorme, lehe tüüpi ja kuju, koore tunnuseid ja organeid.

Puu vorm on muutunud eraldi taime klassides, mis ei ole suguluses, vastuseks sarnastele probleemidele (puu jaoks). Umbes 100 000 puuliigi puhul võib puuliikide arv kogu maailmas olla neljandik kõigist elavatest taimeliikidest. Enamik puuliike kasvab maailma troopilistes osades ja paljusid neist piirkondadest ei ole botaanikud (nad uurivad taimi) veel uurinud, mistõttu ei ole liikide erinevus ja levikualad hästi teada.

Varaseimad puud olid puisniidud, hobusekarplaste ja lükofüütid, mis kasvasid karboniperioodi metsades; puisniidud on veel säilinud, kuid ainsad säilinud hobusekarplaste ja lükofüütide vormid ei ole puude kujulised. Hiljem, triasperioodil, ilmusid okaspuud, ginkgod, tsükkaadid ja teised gümnospermaadid ning seejärel kriidiperioodil õitsevad taimed. Tänapäeval on enamik puuliikidest õistaimed (angiospermid) ja okaspuud.

Väikest koos kasvavat puude rühma nimetatakse puisniiduks või puisniiduks ning tiheda puude kasvuga kaetud maastikku nimetatakse metsaks. Mitmed biotoobid on suures osas määratletud neid asustavate puude järgi; näiteks on vihmamets ja taiga (vt ökovööndid). Maastikku, kus puud on hajutatud või laiali üle rohumaade (tavaliselt karjatatud või perioodiliselt põletatud), nimetatakse savanniks. Väga vana metsa nimetatakse vanaksmetsaks või iidseks metsaks (Ühendkuningriigis). Väga noort puud nimetatakse istikuteks.

Kastanipuu Ticinos, Šveitsis

Kirjed

Kõrgus

Ühendkuningriigi ja Malaisia teadlased ütlevad, et nad on avastanud maailma kõrgeima troopilise puu, mille kõrgus on üle 100 meetri.

Kõrgeimaks mõõdeti 115,85 meetrit (380,1 jalga) Redwoodi rahvuspargis, Californias, kuid see ei pruugi enam püsti olla.

Austraalia kõrgeimad puud on kõik eukalüpte, mida on üle 700 liigi. Niinimetatud "mägituhk", millel on õhuke, sirge tüvi, kasvab üle 300 jala kõrguseks.

Tugevaimad puud

Läbimõõdult kõige tugevama ühe tüvega elusolev liik on Aafrika baobab: 15,9 m, Glencoe baobab (mõõdetud maapinna lähedal), Limpopo provintsis, Lõuna-Aafrika Vabariik. See puu lõhenes 2009. aasta novembris ja nüüd võib kõige tugevam baobab olla Sunland Baobab (Lõuna-Aafrika Vabariik), mille läbimõõt on 10,64 m ja ümbermõõt 33,4 m.

Mõnedel puudel tekib mitu tüve (kas üksiku puu või mitme puu puhul), mis kasvavad kokku. Püha viigipuu on selle märkimisväärne näide, mis moodustab täiendavaid "tüvesid", kasvatades okstest allapoole juhuslikke juuri, mis seejärel pikenevad, kui juur jõuab maapinnale, et moodustada uusi tüvesid; ühel pühal viigipuul võib olla sadu selliseid tüvesid.

Üksikute puude vanus

Puude eluea määravad aastarõngad. Neid saab näha, kui puu on maha raiutud, või puu servast keskele võetud tuumadest. Õige määramine on võimalik ainult nende puude puhul, mis moodustavad aastarõngad, tavaliselt need, mis kasvavad hooajalises kliimas. Ühtse mitte-hooajalise troopilise kliima puud kasvavad pidevalt ja neil ei ole selgepiirilisi aastarõngaid. Samuti on see võimalik ainult nende puude puhul, mis on puu keskkohani kindlad; paljud väga vanad puud muutuvad õõnsaks, kui surnud südamik laguneb ära. Mõne sellise liigi puhul on vanuse hinnanguid tehtud praeguse kasvukiiruse ekstrapoleerimise alusel, kuid tulemused on tavaliselt vähe paremad kui oletused või spekulatsioonid. White pakkus välja meetodi Ühendkuningriigi suurte ja vanade puude vanuse hindamiseks, mis põhineb puu tüve läbimõõdu, kasvutunnuste ja vanuse korrelatsioonil.

Vanimad kontrollitud mõõdetud vanused on järgmised:

1. Great Basin bristlecone mänd (Methuselah) Pinus longaeva: 4844 aastat
2. Alerce: 3622 aastat
3. Hiiglaslik sekvoi: 3266 aastat
4. Sugi: 3000 aastat
5. Huon-mänd: 2500 aastat

Teised liigid, mille puhul kahtlustatakse erakordset vanust, on euroopa tamme Taxus baccata (tõenäoliselt üle 2000 aasta) ja lääne punaseedri Thuja plicata. Vanim teadaolev Euroopa jugapuu on Põhja-Walesis Llangernyw'i küla kirikuaias asuv Llangernyw'i jugapuu, mis on hinnanguliselt 4000-5000 aastat vana.

Vanim teadaolev angiospermi puu vanus on 2293 aastat Sri Maha Bodhi püha viigipuu (Ficus religiosa) puhul, mis istutati 288. aastal eKr Anuradhapuras, Sri Lankal; see on väidetavalt vanim teadaoleva istutusajaga inimese istutatud puu.

Vanimad metsad

Varaseimad kivistunud puud pärinevad 386 miljonit aastat tagasi devoni ajastust. Need on leitud New Yorgi Cairos asuvast mahajäetud karjäärist. Mets oli nii suur, et algselt ulatus see kaugemale kui Pennsylvania. See leid on kaks või kolm miljonit aastat vanem kui eelmine vanim mets Gilboas, samuti New Yorgi osariigis.

Puu väärtuse hindamine

Uuringud on näidanud, et teatud turgudel moodustavad puud kuni 27% maa hinnatud väärtusest.

Puu põhiväärtused (piirkonniti erinev)
läbimõõt (tollides)	väärtus (1985 USA dollarites)
10	$1,729
14	$3,388
18	$5,588
26	$11,682
30	$15,554

Tõenäoliselt kasutatakse nende puhul läbimõõtu, mida mõõdetakse rinnakõrgusel (dbh), 140 cm kõrgusel maapinnast - mitte suuremat alusläbimõõtu. Üldine mudel mis tahes aasta ja läbimõõdu jaoks on järgmine:

Väärtus = 17.27939 × ( läbimõõt ) 2 × 1.022 aasta - 1985 {\displaystyle {\text{Value}}=17.27939\times ({\text{diameter})^{2}\times 1.022^{{\text{year}}-1985}}}

eeldades 2,2% inflatsiooni aastas.

Puudele ronimine

Puudel ronimine on tegevus, mille käigus liigutakse puude ladvas.

Köie, kiivri ja rakmete kasutamine on miinimumnõuded, et tagada ronijate ohutus. Sõltuvalt ronija kogemusest ja oskustest võib kasutada ka muid vahendeid. Mõned puumägironijad võtavad kaasa spetsiaalsed rippvoodid, mida nimetatakse "Treeboats" ja Portaledges, kus nad saavad nautida piknikku või uinakut või veeta öö.

Puusse ronimine on "köiel" toimuv tegevus, mis ühendab endas palju erinevaid trikke ja varustust, mis on algselt pärit kaljuronimisest ja kaljuronimisest. Neid tehnikaid kasutatakse puudele ronimiseks paljudel eesmärkidel, sealhulgas puude hooldamiseks (arboristid), loomade päästmiseks, puhkamiseks, sportimiseks, teadusuuringuteks ja aktivismiks.

Puudel ronija

Kahju

Puude kahjustamise kolm suurt allikat on biootilised (elusate allikate poolt), abiootilised (mitteeluliste allikate poolt) ja metsade raadamine (puude raiumine). Biootiliste allikate hulka kuuluvad putukad, kes võivad puu sisse puurida, hirved, kes võivad koorelt maha hõõruda, või seened, mis võivad puu külge kinnituda.

Abiootiliste allikate hulka kuuluvad välk, sõidukite mõju ja ehitustegevus. Ehitustegevusega võib kaasneda mitmeid kahjuallikaid, sealhulgas pinnakattemuutused, mis takistavad juurte õhutamist, mürgiste kemikaalide, näiteks tsemendi või naftasaaduste lekked või okste või juurte maharaiumine. Ka inimesed võivad puid kahjustada.

Mõlemad kahjustusallikad võivad põhjustada puude muutumist ohtlikuks ning terminit "ohtlikud puud" kasutavad tavaliselt arboristid ja tööstusrühmad, näiteks elektriliinide operaatorid. Ohtlikud puud on puud, mis haiguse või muude tegurite tõttu on tundlikumad kukkuma tuulestormide ajal või mille osad võivad kukkuda.

Puude ohtlikkuse leidmine põhineb protsessil, mida nimetatakse kvantifitseeritud puuohu hindamiseks.

Puud on inimestega sarnased. Mõlemad võivad teatud liiki kahjustusi taluda ja ellu jääda, kuid isegi väikesed vigastused võivad põhjustada surma. Arboristid on väga teadlikud sellest, et väljakujunenud puud ei talu juursüsteemi märkimisväärset häirimist. Kuigi see on tõsi, ei mõista enamik inimesi ja ehitusspetsialiste, kui kergesti võib puu surma saada.

Üks põhjus, miks puude ehituskahjustuste osas segadust tekitavad, on puude talvine puhkeperiood. Teine tegur on see, et puud võivad näidata kahjustuse sümptomeid alles 24 kuud või kauem pärast kahjustuse tekkimist. Seetõttu ei pruugi isikud, kes ei tea, kuidas puude eest hoolitseda, seostada tegelikku põhjust hilisema kahjustuse tagajärjega.

Erinevad organisatsioonid on juba ammu tunnistanud puude tervist mõjutavate ehitustegevuste tähtsust. Mõju on oluline, sest see võib põhjustada rahalist kahju puude kahjustamise ja sellest tulenevate taastamis- või asenduskulude tõttu, samuti valitsuse määruste või kogukonna või allüksuse piirangute rikkumise tõttu.

Selle tulemusena on puude majandamise protokollid (standardmeetodid) enne ehitustegevust, selle ajal ja pärast ehitustegevust hästi kehtestatud, katsetatud ja täiustatud (muudetud). Tegemist on järgmiste põhietappidega:

• Ehitusplaanide läbivaatamine
• Asjaomase puistuinventuuri koostamine
• Ehituspuude standardprotokollide kohaldamine
• Oodatavate puude kahjustuste potentsiaali hindamine
• Puude kaitsekava koostamine (mis näeb ette ehitusele eelnevad, samaaegsed ja järgnevad meetmed kahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks).
• Puude kaitsekava väljatöötamine
• Parandusmeetmete kava väljatöötamine
• Puude kaitsevööndite (TPZ) rakendamine
• Ehituspuude kahjustuste hindamine, ehitusjärgne hindamine
• Parandamiskava rakendamine

El Grande , umbes 280 jalga kõrge, kõige massiivsem (kuigi mitte kõrgeim) Eucalyptus regnans tapeti kogemata metsameeste poolt, kes põletasid ära selle ümber raiutud seaduslikult raiutavate puude (alla 280 jala) jäänused.

Puud kultuuris

Puu on alati olnud kultuuriline sümbol. Levinud sümbolid on maailmapuu, näiteks Yggdrasil, ja elupuu. Puud kasutatakse sageli looduse või keskkonna enda sümboliseerimiseks. Levinud viga (vale asi) on see, et puud saavad suurema osa oma massist maapinnast. Tegelikult tuleb 99% puu massist õhust.

Soovipuud

Soovipuu (või soovipuu) on üksik puu, mida tavaliselt eristatakse liigi, asukoha või välimuse järgi ja mida kasutatakse soovide ja annetuste objektina. Sellistele puudele omistatakse eriline religioosne või vaimne väärtus. Traditsiooni kohaselt teevad usklikud ohvripuid, et saada sellelt loodusvaimult, pühakult või jumalannalt soovide täitmist.

Puude kummardamine

Puude kummardamine viitab paljude ühiskondade kalduvusele kogu ajaloo jooksul puid kummardada või muul viisil mütologiseerida. Puudel on olnud väga oluline roll paljudes maailma mütoloogiates ja religioonides ning neile on läbi aegade omistatud sügavaid ja pühasid tähendusi. Inimesed, nähes puude kasvu ja surma, nende okste elastsust, tundlikkust ning nende lehtede iga-aastast (igal aastal) lagunemist ja taaselustamist, näevad neis võimsaid kasvu, lagunemise ja taaselustamise sümboleid. Kõige vanem kultuurideülene sümboolne universumi ülesehituse kujutis on "maailmapuu".

Maailma puu

Puu, mille oksad ulatuvad taevasse ja mille juured ulatuvad sügavale maa sisse, võib näha, et ta elab kolmes maailmas - taeva, maa ja allilma vahel, ühendades ülal ja all. See on ka nii naiselik sümbol, mis kannab elatist, kui ka mehelik, falloslik sümbol - veel üks ühendus.

Seetõttu on paljudes maailma mütoloogiates kasutusel mõiste maailmapuu, suur puu, mis toimib kui Axis mundi, mis hoiab üleval kosmose ja on ühenduslüliks taeva, maa ja allmaailma vahel. Euroopa mütoloogias on kõige tuntum näide põhjamaade mütoloogiast pärit puu Yggdrasil.

Maailmapuu on oluline osa ka mesoameerika mütoloogias, kus see esindab nelja kardinaalsuunda (põhja, lõuna, ida ja lääne). Maailmapuu mõiste on tihedalt seotud ka elupuu motiiviga.

Kirjanduses

Kirjanduses arendas mütoloogiat eelkõige J. R. R. Tolkien, kelle 1964. aasta teoses "Kaks Valinori puud ja lehed" mängivad keskset rolli. William Butler Yeats kirjeldab "püha puud" oma luuletuses "Kaks puud" (1893).

Yggdrasil, maailmatuhk (norra)

Puude nimekiri

On olemas palju erinevaid puuliike. Siin on nimekiri mõnest neist:

• Õunapuu
• Kookospalmi
• Cottonwood
• Eukalüpt
• Kuusk
• Hobukastan
• Mangrovi
• Maple
• Tamm
• Palm
• Mänd
• Redwood
• Kummipuu
• Paju
• Paju
• Birch

Seotud leheküljed

• Wattezia on varaseim puu fossiilsetes andmetes.