Õunapuu (Malus domestica): ajalugu, sordid, kasvatamine ja kasutus
Õunapuu (Malus domestica) — ajalugu, 7500+ sortide ülevaade, kasvatamise nipid, haiguste tõrje ja kasutus (tooraine, küpsetus, siider). Praktiline juhend aiandushuvilisele.
Õunapuu (Malus domestica) on roosiliste sugukonda kuuluv puu, mis kasvatab puuvilju (näiteks õunu), mis on kõige paremini tuntud oma mahlaste ja maitsvate viljade poolest. Seda kasvatatakse puuviljapuudena kogu maailmas. Seda peetakse odavaks puuviljaks, mida saab korjata kogu maailmas.
Puu on pärit Kesk-Aasiast. Aasias ja Euroopas on õunu kasvatatud tuhandeid aastaid. Põhja-Ameerikasse tõid neid Euroopa asunikud. Paljudes kultuurides on õunadel religioosne ja mütoloogiline tähendus — neid mainitakse kirjanduses, usundites ja rahvapärimustes ning neid kasutatakse nii sümbolina kui toiduna.
Õunu paljundatakse tavaliselt pookimise teel, kuigi metsikud õunad kasvavad kergesti seemnest. Seemnest kasvatatud õunapuud on tavaliselt suurekasvulised ja pikaealised; kui aga taimed pookitakse väikestele juurtele (pookealustele), jäävad nad madalamaks ja viljade tootmine algab varem. On teada üle 7500 õunasordi, millel on mitmesuguseid soovitud omadusi. Erinevad sordid on aretatud erinevate maitsete ja kasutusviiside jaoks: kõige levinumad kasutusviisid on toiduvalmistamine, toorsöömine ja siidri tootmine.
Puid ja puuvilju ründavad seened, bakterid ja kahjurid. 2010. aastal sekveneeriti puuviljade genoom, et uurida haiguste tõrjet ja selektiivset aretust õunakasvatuses.
2013. aastal toodeti maailmas 90,8 miljonit tonni õunu. Hiina kasvatas 49% kogutoodangust.
Morfoloogia ja eluiga
Õunapuu on lehtpuu, mille kõrgus varieerub sõltuvalt sordist ja pookealusest: metsikud või seemnest kasvatatud puud võivad kasvada kõrgeks ja laiaks, samas kui madala kasvuga pookealused piiravad puu suurust. Lehed on hambulised, õied enamasti roosaka või valkja kroonlehega ja ilmuvad kevadel enne või samal ajal lehtedega. Viljad on mitmekesise suuruse, värvi ja maitsega: rohelised, kollased, punased või triibulised õunad on tavalised.
Sordid ja aretus
- Levinud lauamarjad ja toiduvalmistamiseks sobivad sordid: 'Golden Delicious', 'Red Delicious', 'Granny Smith', 'Gala', 'Fuji', 'Honeycrisp' jpt.
- Sordivalik: sordid valitakse maitse, tekstuuri, säilivusaja, haiguskindluse ja saagi algusaega järgi.
- Kultivaride mitmekesisus: maailmas on registreeritud tuhandeid sorte; aretuses kasutatakse ristamisi ja valikut, et parandada maitseomadusi ning haiguskindlust.
Paljundamine, pookimine ja tolmlemine
Pookimine (pookimise) on kõige levinum paljundusmeetod, sest see säilitab sordile omased viljaomadused ja kontrollib puu suurust pookealuse abil. Tavalised pookealused jagunevad suurteks (seemnealus), poolpõõsasteks ja madalateks (nt M.9), mis mõjutavad puu kujunemist ja saagikust. Hea pookealuse valik aitab ka pinnase- ja külmakindlust parandada.
Enamik õunasorte on osaliselt või täielikult iseebatõuksed (self-incompatible) — see tähendab, et head õunasaaki saavutatakse paremini, kui aias on mitu sordirühma, mis õitsevad samal ajal ja võimaldavad risttolmlemist. Mesilased ja teised tolmeldajad mängivad tolmeldamisel olulist rolli; seetõttu tasub kasutada mesitaru lähedust või soodustada looduslike tolmeldajate olemasolu.
Kasvatus ja hooldus
Peamised kasvatustingimused:
- Pinnas: viljakas, hästi kuivendatud muld — õunapuud ei talu liigniiskust pikalt.
- Asukoht: päikeseline, tuulekaitstud koht annab kõige parema vilja kvaliteedi ja värvuse.
- Kastmine: noored puud vajavad regulaarset kastmist; vanemad puud vähem, kuid püsiv niiskus on saagikuse jaoks oluline.
- Väetamine: tasakaalustatud väetamine (lämmastik, fosfor, kaalium) kohandatakse mulla analüüsi ning puu kasvutabeli järgi.
- Lõikamine ja kujundamine: kevadine või suvine lõikus aitab hoida õunaokste läbipääsetavust, hingavust ja viljuvate vartede arengut; korralik lõikus parandab valgustust ja vähendab haiguste riski.
- Talve- ja kevadkaitse: õitsemisaegne hiline külm võib kahjustada saaki — näiteks kasutatakse veidi hajutavaid külmakahjustuse vastaseid meetmeid ning sobivaid sorte vastavalt kliimale.
Koristus ja säilitamine
Õunte koristamine sõltub sordist ja kasutusotstarbest: lauamarju korjatakse tavaliselt täisküpsuses, hoidmiseks sobivad sordid korjatakse veidi varem. Õunad säilivad paremini, kui neid hoida jahedas ja niiskes keskkonnas; kommertsilises tootmises kasutatakse kontrollitud atmosfääri laoruume, kus hapniku ja süsihappegaasi taset juhitakse, et pikendada säilivusaega ja vähendada kõdunemist.
Haigused ja kahjurid
Levinumad probleemid:
- Seened: näiteks õuna puukõrvetus (Venturia inaequalis), hallitus ja kõdud — link: seened.
- Bakteriaalsed haigused: näiteks bakteriaalne langetõbi — link: bakterid.
- Kahjurid: õunakärbes, lehepööri, villalestad ja muud putukad — link: kahjurid.
Haiguste ja kahjurite tõrje hõlmab integreeritud taimekaitset: kultuurihooldus, resistentsete sortide kasutamine, bioloogiline tõrje ning vajaduse korral keemilised tõrjevahendid vastavalt kohalikele regulatsioonidele.
Toidus ja toitumine
Õunad on kaalult enamasti madala kalorsusega, kuid sisaldavad süsivesikuid (peamiselt fruktoos), kiudaineid (eriti pektiin), C-vitamiini ja mitmeid antioksüdante. Nad aitavad seedimist toetada ning on osa tervislikust toitumisest. Õunu kasutatakse värskelt sööduna, salatites, pirukates, moosides, õunasiidris ja kuivatatult.
Genoom ja aretustehnoloogiad
Tänapäeval toetuvad aretajad nii klassikalisele ristamisele kui ka genoomika teadusele. 2010. aastal sekveneeriti puuviljade genoom, mis aitas tuvastada geene, mis on seotud haiguskindluse, viljakvaliteedi ja säilivusajaga. See teaduslik taust kiirendab resistentsete ja kvaliteetsete sortide väljatöötamist ning võimaldab täpsemaid aretusvalikuid (selektiivne aretus).
Kultuuriline ja majanduslik tähtsus
Õunapuud on olnud inimkultuuris olulised aastatuhandeid: neid mainitakse müütides (nt Aadam ja Eeva loos) ning nad on sümboliseerinud tervist, rikkust ja teadmist. Majanduslikult on õunatööstus oluline paljudes riikides, alates aiandusest ja töötlemisest kuni ekspordi ja turismini.
Praktilised näpunäited harrastajaile
- Vali aeda sobivad sordid vastavalt kliimale ja pinnasele ning arvestades tolmelduspartnerite olemasolu.
- Pookealuse valik mõjutab puu suurust ja saagikust—huvilistel tasub uurida kohalikke soovitusi (nt madalad vs seemnepõhised pookealused).
- Hoolitse õige lõikamise ja väetamise eest ning jälgi haiguste märke varakult, et rakendada sobivaid tõrjemeetmeid.
Õunapuu on mitmekülgne ja suhteliselt hoolitsetav viljapuu, mille sobiv valik ja õige hooldus tagavad nii koduaia rõõmu kui ka tööstuslikku saaki. Tänu suurtele sordivariatsioonidele ja arenevale teadusele jätkub õunte aretus ja tootmine ka edaspidi.
Granny Smithi rohelised õunad
Botaaniline teave
Õunapuu on väike, lehte heiskav puu, mis kasvab kuni 3-12 meetri kõrguseks (9,8-39,4 jalga). Õunapuul on lai kroon, millel on paksud oksad. Lehed on vaheldumisi paigutatud lihtsad ovaalsed. Need on 5-12 sentimeetrit pikad ja 3-6 sentimeetrit laiad. Ta on terava ülaosaga, mille alumine osa on pehme. Õied ilmuvad kevadel samal ajal, kui lehed hakkavad pungima. Õied on valged. Nad on ka kergelt roosa värvi. Nad on viie kroonlehega ja 2,5-3,5 sentimeetri (0,98-1,4 tolli) läbimõõduga. Viljad valmivad sügisel. Selle läbimõõt on tavaliselt 5-9 sentimeetrit. Vilja keskel on viis tähtedeks paigutatud viljakest. Igas viljakestas on üks kuni kolm seemet.
Metsikud esivanemad
Õunapuude looduslik esivanem on Malus sieversii. Nad kasvavad metsikult Kesk-Aasia mägedes Põhja-Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Tadžikistanis ja Hiinas Xinjiangis, ning võimalik, et ka Malus sylvestris. Erinevalt kodustatud õuntest muutuvad nende lehed sügisel punaseks. Hiljuti on neid kasutatud Malus domestica arendamiseks, et nad saaksid kasvada külmemas kliimas.
Metsik õun Malus sieversii Kasahstanis
Ajalugu
Õunapuu oli tõenäoliselt kõige varem kasvatatud puu. Selle viljad on aastatuhandete jooksul muutunud paremaks. Räägitakse, et Aleksander Suur avastas kääbusõunad Väike-Aasias 300. aastal eKr. Aasias ja Euroopas on taliõunu kasutatud olulise toiduainena juba tuhandeid aastaid. Alates eurooplaste saabumisest on õunu toiduks kasutatud ka Argentinas ja Ameerika Ühendriikides. Põhja-Ameerikasse toodi õunad 1600. aastatel. Esimene õunaaed Põhja-Ameerika mandril olevat olnud 1625. aastal Bostoni lähedal. 1900. aastatel hakkasid arenema kulukad puuviljatööstused, kus õun oli väga oluline liik.
Kultuuris
Paganlus
Põhjamaade mütoloogias annab jumalanna Iðunn Prosa Edda (kirjutatud 13. sajandil Snorri Sturlusoni poolt) jumalatele õunu, mis muudavad nad igavesti nooreks. Inglise teadlane H. R. Ellis Davidson oletab, et õunad olid seotud germaani paganluse religioossete tavadega. Sealt, väidab ta, arenes välja põhjamaine paganlus. Ta juhib tähelepanu sellele, et Norras Osebergi laeva matmispaigast leiti õunte ämbreid. Samuti märgib ta, et Inglismaal on germaani rahvaste varajastest haudadest leitud puuvilju ja pähkleid (Iðunn on kirjeldatud Skáldskaparmális pähkliks muutununa). Neid on leitud ka mujal Euroopa mandril. Ta oletab, et sellel võis olla sümboolne tähendus. Pähklid on Edela-Inglismaal ikka veel viljakuse sümboliks.
Carl Larssoni "Brita kui Iduna" (1901)
Cooking
Mõnikord süüakse õunu pärast nende keetmist. Sageli süüakse õunu keetmata. Õuntest saab valmistada ka jooke. Õunamahl ja õunasiider on õunajoogid.
Viljaliha on kõva ja maitse varieerub hapu ja magusa vahel. Toiduvalmistamiseks kasutatavad õunad on hapud ja neid tuleb keeta suhkruga, samas kui teised õunad on magusad ja ei vaja keetmist. Tuumal on mõned seemned, mida saab eemaldada südamiku eemaldamiseks mõeldud tööriistaga või ettevaatlikult noaga.
Õunapuude perekonna teaduslik nimi ladina keeles on Malus. Enamik õunu, mida inimesed kasvatavad, kuuluvad liiki Malus domestica.
Enamikku õunu on hea süüa toorelt (mitte keedetud) ja neid kasutatakse ka paljudes küpsetatud toitudes, näiteks õunapirukas. Õunu keedetakse pehmeks, et valmistada õunakastet.
Õuntest valmistatakse ka õunamahla ja õunasiidrit. Tavaliselt sisaldab siider veidi alkoholi, umbes sama palju kui õlu. Prantsusmaa Bretagne'i ja Inglismaa Cornwalli piirkonnad on tuntud oma õunasiidrite poolest.
Õunasordid
Kui tahetakse kasvatada teatavat õunasorti, ei ole seda võimalik teha soovitud tüübi seemnete istutamisega. Seemnes on DNA sellest õunast, millest seemned pärinevad, kuid selles on ka DNA sellest õunapuu õiest, mis tolmeldas seemned, mis võib olla ka teist tüüpi. See tähendab, et puu, mis istutamisest kasvaks, oleks segu kahest. Teatava õunatüübi kasvatamiseks lõigatakse soovitud õunatüüpi kasvatavast puust väike okas ehk pookealune, mis lisatakse spetsiaalselt kasvatatud kännule, mida nimetatakse pookealuseks. Kasvav puu toodab ainult soovitud tüüpi õunu.
On teada üle 7500 õunasordi. Erinevad sordid on saadaval parasvöötme ja subtroopilise kliima jaoks. Üks suur kollektsioon, mis sisaldab üle 2100 õunasordi, asub Inglismaal asuvas riiklikus puuviljakogus (National Fruit Collection). Enamikku neist sortidest kasvatatakse värskelt söömiseks (magustoiduõunad). Mõnda neist kasvatatakse aga lihtsalt toiduvalmistamiseks või siidri valmistamiseks. Siidriõunad on tavaliselt liiga hapukad, et neid kohe süüa. Siiski annavad nad siidrile rikkaliku maitse, mida magustoiduõunad ei suuda anda.
Enamik populaarseid õunasorte on pehmed, kuid krõbedad. Vajalik on ka värviline koor, lihtne transport, haiguskindlus, "Red Delicious" õunakuju ja populaarne maitse. Kaasaegsed õunad on tavaliselt magusamad kui vanemad sordid. Selle põhjuseks on see, et populaarsed maitsed õunte puhul on muutunud. Enamik põhjaameeriklasi ja eurooplasi naudib magusaid õunu. Äärmiselt magusad õunad, millel ei ole peaaegu üldse happelist maitset, on populaarsed Aasias ja Indias.
Ühendkuningriigis
Ühendkuningriigis on umbes 3000 erinevat õunasorti. Kõige levinum Inglismaal kasvatatav õunaliik on "Bramley seemneõun", mis on populaarne köögiõun.
Õunapuuaiad ei ole enam nii levinud kui 1900. aastate alguses, kui õunu toodi harva teistest riikidest. Sellised organisatsioonid nagu Common Ground õpetavad inimestele haruldaste ja kohalike puuviljasortide tähtsust. Paljudes riikides tähistatakse iga aasta 21. oktoobril õunapäeva.
Põhja-Ameerikas
Paljusid õunu kasvatatakse Ameerika Ühendriikide ja Kanada parasvöötme piirkondades. Paljudes piirkondades, kus õunakasvatus on oluline, tähistavad inimesed suuri pidusid:
- Annapolis Valley Apple Blossom Festival - toimub igal kevadel (mai-juuni) viis päeva Nova Scotias.
- Shenandoah Apple Blossom Festival - toimub igal kevadel kuus päeva Winchesteris, Virginia osariigis.
- Washington State Apple Blossom Festival - toimub igal kevadel (aprillis-mais) kaks nädalat Wenatchee'is, Washingtonis.
Õunasordid
On palju erinevaid õunasorte, sealhulgas:
- Fuji (õun)
- Gala
- Golden Delicious (mõnikord nimetatakse ka Green Delicious õunaks)
- Granny Smith
- Jonagold
- McIntosh
- Pink Lady
- Red Delicious
- Winesap
- Cox's Orange Pippin
Kuldne maitsev õun.
Perekond
Õunad kuuluvad rühma Maloideae. See on perekonna Rosaceae alamperekond. Nad kuuluvad samasse alamperekonda kui pirnid. Selle perekonna moodustavad roosilaadsete taimede perekond ja roosid kuuluvad perekonda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on õun?
V: Õun on mitmete puude söödav vili, mis on tuntud oma mahlaste, roheliste või punaste viljade poolest.
K: Kust pärineb õunapuu?
V: Õunapuu on pärit Lõuna-Kasahstanist, Kõrgõzstanist, Usbekistanist ja Hiina loodeosast.
K: Kui kaua on õunu kasvatatud?
V: Õunu on Aasias ja Euroopas kasvatatud tuhandeid aastaid. Põhja-Ameerikasse tõid neid Euroopa asunikud.
K: Kuidas õunu üldiselt kasvatatakse?
V: Õunu kasvatatakse tavaliselt pookimise teel, kuigi metsikud õunad kasvavad kergesti seemnest. Õunapuud on suured, kui neid kasvatatakse seemnest, kuid väikesed, kui neid pookitakse juurtele (pookealustele).
K: Millised on õunte kasutusviisid?
V: On teada üle 10000 õunavariandi, millel on mitmesuguseid soovitud omadusi. Erinevaid variante aretatakse erinevate maitsete ja kasutusviiside jaoks, näiteks toiduvalmistamiseks, toorsöögiks ja siidri tootmiseks.
K: Millist puitu saadakse õunapuust?
V: Õunapuu on puuliik, mis pärineb sellest puust.
K: Kui palju toodeti 2013. aastal maailmas õunu?
V: 2013. aastal toodeti kogu maailmas 90,8 miljonit tonni õunu, millest 49% toodeti Hiinas.
Otsige