Aretus
Kunstlik valik on taimede või loomade tahtlik aretamine. See tähendab sama asja nagu selektiivne aretus ja on iidne geenitehnoloogiline meetod.
Selektiivne aretus on tehnika, mida kasutatakse koduloomade, näiteks koerte, tuvide või veiste aretamisel. Mõnel neist loomadest võib olla omadusi, mida aretaja soovib edasi kanda järgmisele põlvkonnale. Seetõttu valib kasvataja aretamiseks pigem neid loomi, kellel on see omadus, kui neid, kellel seda ei ole.
Inbriiding on teatud liiki selektiivne aretus, mille eesmärk on luua geneetiliselt praktiliselt identne populatsioon. Sellised populatsioonid on väljaspool laborit harva elujõulised. Nad kaotavad viljakuse. Selle kontrollimiseks ristatakse enamik tõugusid välja või ristatakse tagasi metsikut tüüpi isenditega või vähemalt vähem inbriidiga. Üksikasjad on tõugude lõikes erinevad. Paranemist ristamise korral nimetatakse hübriidvägivaks.
Charles Darwin kasutas kunstliku valiku näidet, et tutvustada oma ideed looduslikust valikust. Tehisvalikut võib vastandada loodusliku valiku protsessile. Loodusliku valiku puhul toimub teatud tunnustega organismide erinev paljunemine. Selle põhjuseks on see, et mõned variatsioonid aitavad organismil paremini ellu jääda ja paljuneda. See protsess säilitab või suurendab populatsiooni sobivust selle loomulikus elupaigas.
Kunstlik valik võib mõnikord olla tahtmatu; arvatakse, et varajaste inimeste poolt põllukultuuride kodustamine oli suures osas tahtmatu.
See segatõugu chihuahua ja dogi näitavad kunstliku selektsiooni tulemusel saadud koerasuuruste vahemikku
Selektiivne aretus muutis teosinte vähesed viljakarbid (vasakul) tänapäeva maisi paljastatud tuumade ridadeks (paremal).
Küsimused ja vastused
K: Mis on kunstlik valik?
V: Kunstlik valik on taimede või loomade tahtlik aretamine, mida nimetatakse ka selektiivseks aretuseks. See on iidne geenitehnoloogia meetod.
K: Kuidas selektiivne aretus toimib?
V: Selektiivne aretus tähendab, et valitakse soovitud omadustega loomad, keda aretada, ja antakse need omadused edasi järgmisele põlvkonnale. Sisearetus on valikulise aretuse eriline liik, mis annab geneetiliselt peaaegu identse populatsiooni.
K: Mis juhtub, kui inbriidipopulatsioonid viiakse laborist välja?
V: Kui inbriidipopulatsioonid viiakse laborist välja, kaotavad nad viljakuse ja neid tuleb nende elujõulisuse säilitamiseks ristata või tagasi ristata metsikut tüüpi isenditega või vähem inbriidipopulatsioonidega. Seda paranemist ristamise korral nimetatakse hübriidide elujõulisuseks.
K: Kuidas kasutas Charles Darwin kunstlikku selektsiooni?
V: Charles Darwin kasutas kunstlikku valikut näitena, et tutvustada oma ideed looduslikust valikust. Ta kasutas seda kunstlike ja looduslike protsesside vastandamiseks, et valida teatud omadustega organisme parema ellujäämise ja paljunemise eesmärgil.
K: Kas kunstlik valik on alati tahtlik?
V: Ei, mõnikord võib see olla tahtmatu; arvatakse, et varased inimesed kodustasid põllukultuure, ilma et nad seda tahtlikult oleks teinud.
K: Mis toimub loomuliku valiku käigus?
V: Loodusliku valiku käigus aitavad mõned variatsioonid organismidel paremini ellu jääda ja paljuneda, mille tulemuseks on teatud tunnustega organismide erinev paljunemine populatsioonis, mis säilitab või suurendab nende sobivust oma loomulikus elupaigas.
