Inbriiding
Inbriiding on termin geneetikas, mis tähendab lähedalt suguluses olevate loomade või taimede ristamist (paaritumist). Taimede eneseviljastamine on kõige äärmuslikum inbriiding. See on üsna laialt levinud taimedel, mis kannavad samal taimel nii isaseid kui ka emaseid õisi. Inbriiding on vastandiks outcrossingile, mis on sama liigi mittesugulaste paaritumine. Sise- ja ristamise kombinatsioon on kunstliku valiku standardmeetod.
Teised terminid on inbriidne tüvi - organismide rühm, mis on nii inbriidne, et neil on vähe või üldse mitte geneetilist varieeruvust, ja inbriidne depressioon - inbriidse sobivuse vähenemine (tavaliselt viljakuse puudumine ja varajane haigestumine ja surm), mille põhjustab inbriidne.
Intseratsioon on inimeste jaoks hävitav ja peaaegu kõigis kultuurides on intsest tabu. Näiteks on paljudes kultuurides keelatud abielu esimeste sugulaste vahel ja enamik keelab selle lähemate pereliikmete puhul.
Geneetilise variatsiooni kadumine
Geneetilise varieeruvuse kadumine tähendab, et paljud geenilokid, mis olid heterosügootsed, on nüüd homosügootsed. Kui mõlemad geenid ühes lokaalis on mutantsed, võib see olla tõsine tulemus.
Inbriidingu kõige intensiivsem vorm on hermafrodiidi eneseviljastamine, mille puhul heterosügootide osakaal väheneb igas põlvkonnas poole võrra.p139 Aa x Aa (100%) annab 1 AA: 2 Aa; 1 aa (50%) jne. Sarnane efekt võtab kaks korda kauem aega vendade-õdede paaritamisel ja veel kauem väga väikestes isoleeritud rühmades paaritamisel. Viimane olukord on kuulus, sest Sewall Wright tegi oma arvutused just selliste rühmade kohta ja nimetas protsessi geneetiliseks triiviks. Geneetiline triiv ja inbriiding on omavahel tihedalt seotud mõisted.
Inbriidingu astet saab mõõta mitmel viisil. Imetajate puhul on lihtsaks testiks nahatransplantaatide vahetus. Kui transplantaate ei lükata tagasi, peavad loomad olema geneetiliselt peaaegu identsed. Naha siirdamisi saab edukalt vahetada rottide vahel standardsetes laboritüvedes ja loodusest püütud gepardide vahel.
Arutelu
Miks on nii, et inbriiding toob kaasa elujõulisuse vähenemise? Sellele on kaks vastust ja mõlemad näivad olevat tõesed. Esimene on see, et vähese geneetilise varieeruvusega rühm on haavatav keskkonnaprobleemide suhtes: nakkused, äkilised kliimasündmused, röövloomad. Väikesed rühmad on juhuslike sündmuste suhtes niikuinii haavatavad, kuid ilma päriliku varieeruvuse puudumisel on nad veelgi haavatavamad.
Teine seletus on geneetiline. Mõned homosügootsed geenid on kahjulikud retsessiivsed geenid, mida tavaliselt kaitseks dominantsed alleelid. Samuti on mõned lokaatorid, kus heterosügoot on loomupäraselt sobivam kui kumbki homosügoot. Kui see on nii, siis põhjustab inbriiding automaatselt elujõulisuse vähenemist. p103
Paljud taimeliigid viljuvad looduses isetolmlemise teel, kuid suurel enamusel on aeg-ajalt ka ristumine. See tagab neile ellujäämiseks piisava mitmekesisuse.
Seotud leheküljed
- Tõu
Küsimused ja vastused
K: Mis on inbriiding?
V: Inbriiding on termin geneetikas, mis viitab lähedalt suguluses olevate loomade või taimede paaritamisele.
K: Mis on taimede puhul eneseviljastamine?
V: Eneseviljastamine taimedes on kõige äärmuslikum inbriiding, mille puhul taimed kannavad samal taimel nii isaseid kui ka emaseid õisi.
K: Mis on ristamine?
V: Ümberk ristamine on sama liigi mittesugulaste paaritumine.
K: Milleks kasutatakse inbriidingu ja outcrossingu kombinatsiooni?
V: Inbriidingu ja ristamise kombinatsioon on kunstliku valiku standardmeetod.
K: Mis on inbriiditüvi?
V: Inbriitsetüvi on organismide rühm, mis on niivõrd inbriidne, et neil on vähe geneetilist varieeruvust või puudub see üldse.
K: Mis on inbriidingdepressioon?
V: Inbriidingdepressioon on inbriidingust tingitud vähenenud sobivus, tavaliselt viljakuse puudumine ning varajane haigestumine ja surm, mis on tingitud inbriidingust.
K: Miks on peaaegu kõigis kultuurides inimeste puhul kasutusel intsestitabu?
V: Peaaegu kõigis kultuurides on intsestitabu inimeste suhtes kehtestatud, sest sisemine aretus on hävitav.
