Instinkt: tähendus, pärilik käitumine ja vallandajad
Selgita instinkt: pärilik käitumine, vallandajad ja fikseeritud tegevusmustrid — kuidas need kujundavad loomade ja inimeste reaktsioone.
Närvisüsteemiga loomad on sündinud instinktidega. Instinkt on osa organismi käitumisest. See on pärilik (kaasasündinud), mitte õpitud. Mõiste ei hõlma siiski meeleorganite toimimist ega autonoomse närvisüsteemi normaalset tööd. Instinktid on seotud nähtava lihastegevusega vastuseks vabastavatele ainetele. Vabastajad on vallandajad, mis käivitavad instinktiivse käitumise ahelad. Kuigi instinktid ei ole õpitud, saab nende toimimist mõnel juhul kogemuse ja harjutamisega parandada.
Mis on instinkt — täpsem definitsioon
Instinkt on pärilikult määratud käitumismuster, mida väljendatakse teatud tingimustel ühest või mitmest järjestikusest teost koosneva ahelana. Neid käitumisahelaid nimetatakse ka fikseeritud tegevusmustriteks (FAP) või kaasasündinud käitumisahelateks. Õige kasutusviis eeldab, et käitumise põhjuslikkus on geneetiline ja selle käivitavad konkreetsed stiimulid ehk vallandajad.
Omadused
- Pärilikkus: instinktid põhinevad geneetilisel programmil ja ilmnevad ilma eelteadliku õppe või kogemuseta.
- Sobivus vallandajatele: konkreetne välis- või sisestimulus (näiteks visuaalne, heli- või keemiline signaal) käivitab kogu instinktiivse ahela.
- Relatiivne fikseersus: kuigi tegevusmustrid on sageli üsna stabiilsed, võib nende väljendumine varieeruda liigiti, indiviiditi ja olukorrati.
- Automatism: kord käivitunud ahel jätkub tihti lõpuni isegi siis, kui vallandav signaal kaob.
Vallandajad ja sisemine mehhanism
Vallandajatena (inglise keeles sign stimuli või releasers) toimivad täpselt määratletud stiimulid, mis sobivad organismi äratundmismustriga. Ettekujutus sisemisest mehhanismist hõlmab sageli mõistet innate releasing mechanism (IRM), mis tõlgituna tähendab kaasasündinud vallandavat mehhanismi — närvivõrgustik või tunnustepuhver, mis tuvastab vallandaja ja aktiveerib vastava FAP-i.
Lisaks närvivõrkudele mõjutavad instinkte hüpotaalamus, hormoonid ja tsirkadiaansed rütmid. Mõnel juhul töötab kaasasündinud käitumine koos keskses närvisüsteemis asuvate rütmiliste või mustriliste moodustistega (nt central pattern generators), mis tekitavad rütmilisi liigutusi nagu hingamine, jooksmine või imemine.
Näited
- Lindude näide: paljude ojakoorestede isaste haaremit või pesitsemisega seotud käitumisi käivitavad kindlad visuaalsed või helilised signaalid; ümberpenemise (egg‑roll) käitumine, kus rändlind toob väljaspool pesakasti olevaid mune pesasse, on klassikaline FAP.
- Imikute ime: vastsündinu otsib ja haarab emapiima juuresolekul hüüde või lapse suunatud otsinguga — see on osa imemisinstinktist.
- Kiskja- ja ohuvastused: äkiline liikumine või konkreetne kujundikujutis võib kutsuda esile põgenemise või külmumise.
- Võrguloomade ehitus- ja püügikäitumine: mõned ämblikuliigid võtavad ette täpselt määratletud sammud võrgu ehitamisel ilma eelneva õppeta.
Erinevus refleksidest ja õppimisest
Instinktid erinevad lihtsatest refleksidest selle poolest, et need on tavaliselt keerulisemad ja koosnevad järjestikustest liigutustest (ahelast), mitte ühest lihtsast närvilisest vastusest stiimulile. Refleksid nagu silmapilk või põlvepõrutus on kiire ja piiratud tegevused.
Erinevus õppimisest: instinktid ei nõua varasemat kogemust, kuid need ei ole täielikult immuunsed keskkonna mõjule. Õppimine ja kogemused võivad instinkti väljendust modifitseerida — näiteks harjub üks lind konkreetse signaali ignoreerimisega, kui see ei too kasu.
Teaduslik käsitlus ja terminoloogia probleemid
Mõiste "instinkt" sisaldab mõningaid probleeme. Seda võib kasutada üldsõnaliselt üldise kalduvuse tähenduses, näiteks "mehe instinkt on kaitsta oma perekonda". Seda võib kasutada segase päritoluga käitumisahelate kirjeldamiseks. Õigesti kasutatakse seda ainult täpselt määratletud tegude puhul, mille põhjuslikkus on pärilik ja mida vallandavad konkreetsed stiimulid, mida nimetatakse vallandajateks.
Klassikalised etoloogid nagu Konrad Lorenz ja Niko Tinbergen rõhutasid instinktide uurimisel nii põhjuste kui ka funktsiooni tähtsust: miks see käitumine tekkis (evolutsiooniline selgitus) ja kuidas see töötab hetkeliselt (proksimaalne selgitus).
Instinkt inimese käitumises
Inimeste puhul on olukord keerulisem: paljud käitumused, mida rahvasuus nimetatakse instinktideks, on pigem bioloogilised kalduvused või kombinatsioon pärilikest eelistustest ja varajast kogemustest. Näiteks lapse imemisrefleks on kaasasündinud, kuid keerukamad sotsiaalsed või moraalsed "instinktid" kujunevad bioloogia ja kultuuri interaktsioonina.
Roll evolutsioonis
Instinktid kujunevad loodusliku valiku kaudu, kui pärilikud käitumismustrid suurendavad individuaali ellujäämist või paljunemisõnne. Kuigi geneetiliselt kindlaks määratud käitumine võib olla kasulik stabiilses keskkonnas, võib muutuv keskkond eelistada plastilisemat, õpitavat käitumist.
Kokkuvõte
Instinkt on pärilik käitumisahel, mida käivitavad konkreetsed vallandajad. Termini õige kasutus eeldab täpset eristust refleksidest ja õpitust ning teaduslikes kirjeldustes lähtutakse selle käitumise põhjuse ja funktsiooni analüüsist. Kuigi instinktid on kaasasündinud, võivad neid mõjutada hormonaalsed ja närvilised mehhanismid ning ka varasem kogemus ja sotsiaalne keskkond.
Suurem osa nende iidsete roomajate käitumisest on instinktiivne. Rohelise kilpkonna ujumine
Ülevaade
Instinktiivne käitumine võib olla muutlik ja reageerida keskkonnale. Mis tahes käitumine on instinktiivne, kui see toimub ilma eelneva kogemuse põhjal, st õppimise puudumisel. Värskelt rannas koorunud merikilpkonnad liiguvad automaatselt ookeani poole ja ujuvad automaatselt, kui nad on vees. Jänes ronib sündides oma ema kotti. Mesilased suhtlevad ilma ametliku juhendamiseta toiduallika suunas tantsides. Muud näited hõlmavad loomade võitlust, loomade kurameerimiskäitumist, sisemisi põgenemisfunktsioone ja pesade ehitamist.
Refleksid kui instinktid
Reflektoritegevused on erijuhtum. Tõelist refleksi eristab teistest käitumistest mehhanism; see ei käi läbi aju. Pigem jõuab stiimul seljaaju ja seejärel edastatakse sõnum tagasi läbi keha, läbides tee, mida nimetatakse refleksikaareks. Refleksid on sarnased fikseeritud tegevusmustritega, kuid ka fikseeritud tegevusmustrit saab ajus töödelda. Isaskala instinktiivne agressiivsus kõige punase suhtes paaritumisperioodil on selline näide. Inimeste instinktiivsete käitumisviiside näidete hulka kuuluvad paljud primitiivsed refleksid, nagu juurdevõtmine ja imemine, käitumisviisid, mis on olemas enamikul imetajatel.
Küpsusinstinktid
Mõne instinktiivse käitumise ilmnemine sõltub küpsemisprotsessidest. Näiteks räägime tavaliselt lindudest, kes "õpivad" lendama, sest nad ei oska alguses lennata, kuid nädal või kaks hiljem oskavad. Siiski on noori linde eksperimentaalselt kasvatatud seadmetes, mis ei lase neil oma tiibu liigutada, kuni nad on jõudnud sellesse vanusesse, kus nende kaaslased lendasid. Need linnud lendasid kohe ja normaalselt, kui nad vabastati, mis näitab, et nende paranemine tulenes neuromuskulaarsest küpsemisest, mitte tõelisest õppimisest.
Instinktide komponendid
Kuigi fikseeritud tegevusmustrid ja refleksid on selged näited peaaegu täielikult instinktiivsest käitumisest, on enamik käitumistest keerulised ja koosnevad nii instinktiivsetest kui ka õpitud komponentidest. Näiteks on linnul jäljendamisel tundlik periood, mille jooksul ta õpib, kes on tema ema. Konrad Lorenzil oli kuulsasti hanede jäljend oma saabastel. Seejärel järgnes hani sellele, kes neid saapaid kandis. Hanede ema identiteet oli õpitud, kuid hanede käitumine saapa suhtes oli instinktiivne. Samamoodi on ka inimeste magamine instinktiivne, kuid see, kui palju ja millal inimene magab, sõltub selgelt keskkonnateguritest. See, kas käitumine on instinktiivne või õpitud, on tavaline teema looduse ja kasvatuse vahelistes aruteludes.
Ümberpaigutamistegevused
Olukorras, kus kaks instinkti on omavahel vastuolus, võib loom kasutada väljatõrjumistegevust.
Bioloogiline funktsioon
Instinkt on sisseehitatud vajadus midagi teha. Loom ei mõtle selle peale, vaid teeb seda automaatselt. Linnupoeg viskab automaatselt pea tagasi, avab suu laiaks ja karjub toidu järele. See on instinkt. Nahkhiirte beebid klammerduvad automaatselt koopaseina külge. Rohutirtsud sülitavad loomulikult oma kõhus olevad asjad välja röövloomadele, kes neid süüa püüavad. Mesilased töötavad loomulikult, et hoolitseda taru eest ja teha mett. Liblikad pärivad eelistusi muneda oma munad teatud taimedele. taimede, mida nende noored vajavad toiduks, ja sinna nad munevadki oma munad. Loomad sünnivad nende instinktidega ja nad järgivad oma instinkte ilma teadliku mõtlemiseta.
Organismidel on kaks võimalust, kuidas nad saavad käitumisviise. Üks viis on õppida, jälgides ja kordades asju, millel on meeldiv tulemus. Teine viis on pärandada käitumismuster pärilikkuse kaudu.
Mõisted 'instinkt'
- fikseeritud tegevusmuster, mille puhul viiakse selgelt määratletud stiimulile reageerides läbi väga lühike või keskmise pikkusega tegevuste jada ilma variatsioonita. Karl Lorenz.
- kalduvus enne kogemust ja sõltumata juhistest. William Paley.
- pime kalduvus mingile tegevusviisile, mis ei sõltu sellest, kas tegija arvestab eesmärki, milleni tegevus viib. Whately.
- agent, kes täidab pimesi ja teadmatusest intelligentset ja teadmistega seotud tööd. Sir W. Hamilton.
- Sarnasus selle vahel, mis algselt oli harjumus, ja instinkti vahel muutub nii lähedaseks, et seda ei ole võimalik eristada. Charles Darwin.
- loomulik, ebamõistlik impulss, millest loom juhindub mingi tegevuse sooritamiseks, ilma meetodi täiustamata.
Muu lehekülg
- Libido
Küsimused ja vastused
K: Mis on instinkt?
V: Instinkt on organismi käitumise osa, mis on pärilik (kaasasündinud) ja mitte õpitud.
K: Kas meeleorganid ja autonoomne närvisüsteem on osa instinktidest?
V: Ei, meeleorganid ja autonoomne närvisüsteem ei ole osa instinktidest.
K: Mis on vabastajad?
V: Vabastajad on vallandajad, mis käivitavad närvisüsteemiga loomadel instinktiivse käitumise ahelad.
K: Kas instinkte saab kogemuse ja harjutamise kaudu parandada?
V: Kuigi instinktid ei ole õpitud, saab nende toimimist mõnel juhul kogemuse ja harjutamise abil parandada.
K: Millised on probleemid mõistega "instinkt"?
V: Mõistet "instinkt" võib kasutada vabalt üldise kalduvuse all ja seda võib kasutada ka segase päritoluga käitumisahelate kirjeldamiseks.
K: Milline on termini "instinkt" õige kasutusviis?
V: Õigesti kasutatakse mõistet "instinkt" ainult täpselt määratletud tegude puhul, mille põhjuslikkus on pärilik ja mida vallandavad konkreetsed stiimulid, mida nimetatakse vallandajateks.
K: Milliseid teisi mõisteid kasutatakse instinktide kohta?
V: Instinkti muud terminid on fikseeritud tegevusmustrid (FAP) ja kaasasündinud käitumisahelad.
Otsige