Närvisüsteemiga loomad on sündinud instinktidega. Instinkt on osa organismi käitumisest. See on pärilik (kaasasündinud), mitte õpitud. Mõiste ei hõlma siiski meeleorganite toimimist ega autonoomse närvisüsteemi normaalset tööd. Instinktid on seotud nähtava lihastegevusega vastuseks vabastavatele ainetele. Vabastajad on vallandajad, mis käivitavad instinktiivse käitumise ahelad. Kuigi instinktid ei ole õpitud, saab nende toimimist mõnel juhul kogemuse ja harjutamisega parandada.
Mis on instinkt — täpsem definitsioon
Instinkt on pärilikult määratud käitumismuster, mida väljendatakse teatud tingimustel ühest või mitmest järjestikusest teost koosneva ahelana. Neid käitumisahelaid nimetatakse ka fikseeritud tegevusmustriteks (FAP) või kaasasündinud käitumisahelateks. Õige kasutusviis eeldab, et käitumise põhjuslikkus on geneetiline ja selle käivitavad konkreetsed stiimulid ehk vallandajad.
Omadused
- Pärilikkus: instinktid põhinevad geneetilisel programmil ja ilmnevad ilma eelteadliku õppe või kogemuseta.
- Sobivus vallandajatele: konkreetne välis- või sisestimulus (näiteks visuaalne, heli- või keemiline signaal) käivitab kogu instinktiivse ahela.
- Relatiivne fikseersus: kuigi tegevusmustrid on sageli üsna stabiilsed, võib nende väljendumine varieeruda liigiti, indiviiditi ja olukorrati.
- Automatism: kord käivitunud ahel jätkub tihti lõpuni isegi siis, kui vallandav signaal kaob.
Vallandajad ja sisemine mehhanism
Vallandajatena (inglise keeles sign stimuli või releasers) toimivad täpselt määratletud stiimulid, mis sobivad organismi äratundmismustriga. Ettekujutus sisemisest mehhanismist hõlmab sageli mõistet innate releasing mechanism (IRM), mis tõlgituna tähendab kaasasündinud vallandavat mehhanismi — närvivõrgustik või tunnustepuhver, mis tuvastab vallandaja ja aktiveerib vastava FAP-i.
Lisaks närvivõrkudele mõjutavad instinkte hüpotaalamus, hormoonid ja tsirkadiaansed rütmid. Mõnel juhul töötab kaasasündinud käitumine koos keskses närvisüsteemis asuvate rütmiliste või mustriliste moodustistega (nt central pattern generators), mis tekitavad rütmilisi liigutusi nagu hingamine, jooksmine või imemine.
Näited
- Lindude näide: paljude ojakoorestede isaste haaremit või pesitsemisega seotud käitumisi käivitavad kindlad visuaalsed või helilised signaalid; ümberpenemise (egg‑roll) käitumine, kus rändlind toob väljaspool pesakasti olevaid mune pesasse, on klassikaline FAP.
- Imikute ime: vastsündinu otsib ja haarab emapiima juuresolekul hüüde või lapse suunatud otsinguga — see on osa imemisinstinktist.
- Kiskja- ja ohuvastused: äkiline liikumine või konkreetne kujundikujutis võib kutsuda esile põgenemise või külmumise.
- Võrguloomade ehitus- ja püügikäitumine: mõned ämblikuliigid võtavad ette täpselt määratletud sammud võrgu ehitamisel ilma eelneva õppeta.
Erinevus refleksidest ja õppimisest
Instinktid erinevad lihtsatest refleksidest selle poolest, et need on tavaliselt keerulisemad ja koosnevad järjestikustest liigutustest (ahelast), mitte ühest lihtsast närvilisest vastusest stiimulile. Refleksid nagu silmapilk või põlvepõrutus on kiire ja piiratud tegevused.
Erinevus õppimisest: instinktid ei nõua varasemat kogemust, kuid need ei ole täielikult immuunsed keskkonna mõjule. Õppimine ja kogemused võivad instinkti väljendust modifitseerida — näiteks harjub üks lind konkreetse signaali ignoreerimisega, kui see ei too kasu.
Teaduslik käsitlus ja terminoloogia probleemid
Mõiste "instinkt" sisaldab mõningaid probleeme. Seda võib kasutada üldsõnaliselt üldise kalduvuse tähenduses, näiteks "mehe instinkt on kaitsta oma perekonda". Seda võib kasutada segase päritoluga käitumisahelate kirjeldamiseks. Õigesti kasutatakse seda ainult täpselt määratletud tegude puhul, mille põhjuslikkus on pärilik ja mida vallandavad konkreetsed stiimulid, mida nimetatakse vallandajateks.
Klassikalised etoloogid nagu Konrad Lorenz ja Niko Tinbergen rõhutasid instinktide uurimisel nii põhjuste kui ka funktsiooni tähtsust: miks see käitumine tekkis (evolutsiooniline selgitus) ja kuidas see töötab hetkeliselt (proksimaalne selgitus).
Instinkt inimese käitumises
Inimeste puhul on olukord keerulisem: paljud käitumused, mida rahvasuus nimetatakse instinktideks, on pigem bioloogilised kalduvused või kombinatsioon pärilikest eelistustest ja varajast kogemustest. Näiteks lapse imemisrefleks on kaasasündinud, kuid keerukamad sotsiaalsed või moraalsed "instinktid" kujunevad bioloogia ja kultuuri interaktsioonina.
Roll evolutsioonis
Instinktid kujunevad loodusliku valiku kaudu, kui pärilikud käitumismustrid suurendavad individuaali ellujäämist või paljunemisõnne. Kuigi geneetiliselt kindlaks määratud käitumine võib olla kasulik stabiilses keskkonnas, võib muutuv keskkond eelistada plastilisemat, õpitavat käitumist.
Kokkuvõte
Instinkt on pärilik käitumisahel, mida käivitavad konkreetsed vallandajad. Termini õige kasutus eeldab täpset eristust refleksidest ja õpitust ning teaduslikes kirjeldustes lähtutakse selle käitumise põhjuse ja funktsiooni analüüsist. Kuigi instinktid on kaasasündinud, võivad neid mõjutada hormonaalsed ja närvilised mehhanismid ning ka varasem kogemus ja sotsiaalne keskkond.


