Väljaandja
Väljaandja on ühe looma poolt teisele loomale antud stiimul, mis põhjustab teatud reaktsiooni. Vabastaja ehk märguandev stiimul vallandab vastuvõtjas loomupärase vabastamismehhanismi. Vastuvõtja teeb seejärel oma vastuse, fikseeritud tegevusmustri (FAP).
Selline süsteem on pärilik mõlemale loomale. Näide: linnupoeg teeb oma vabastamist, ütleme, et ta karjub ja avab oma noka laialt, näidates kurgu sisemuse erksavärvilist punast värvi. See käivitab täiskasvanud lindu köhima välja oma söögitorusse talletatud toitu. Mõlemad "partnerid" käituvad instinktiivselt päritud käitumisviisidega: neid ei õpita elu jooksul. FAP võib tõesti öelda, et see on "kõvasti juhtmestatud": konkreetne stiimul toob peaaegu alati kaasa sama käitumisreaktsiooni.
Teine käitumuslik süsteem on veelindude, nagu näiteks hariliku tuhkru, "tantsud". Nad moodustavad eluaegse paari ja "tantsivad" iga kord, kui paar kohtub pärast eemalolekut, ja muudel juhtudel. Tantsud on üsna keerulised ja neid kirjeldas esimest korda täielikult Julian Huxley. Siinkohal on kohtumine vabastav ja mõlemad partnerid sooritavad fikseeritud tegevusmustrit. Süsteemi funktsioon on pisut ebaselge, kuid see on seotud millegagi, mis tugevdab paari sidet.
Ei ole vaja, et mõlemad partnerid saaksid kasu, samuti ei ole vaja, et nad oleksid samast liigist. Mõned koid voldivad koheselt oma tiivad kokku ja langevad maapinnale, kui nad puutuvad kokku nahkhiirte ultrahelisignaalidega. See aitab koid, kuid ilmselt mitte nahkhiiri. Mõned nahkhiired omakorda lülitavad helisignaalid välja, kui nad kuulevad koi, ja libisevad viimaste meetrite kaugusel. Ka see on pärilik käitumine. Seda näidet võib paremini kirjeldada kui refleksitegevust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on eraldaja?
V: Vabastusvahend on ühe looma poolt teisele looma antud stiimul, mis põhjustab teatud reaktsiooni. See vallandab vastuvõtjas kaasasündinud vabastamismehhanismi, mille tulemusel vastuvõtja teeb oma vastuse, mida nimetatakse fikseeritud tegevusmustriks (FAP).
K: Kuidas need käitumisviisid päranduvad?
V: Need käitumisviisid on päritud ja mitte elu jooksul õpitud. FAPi võib öelda, et see on "kõvasti sisse programmeeritud", sest selle tulemuseks on sama käitumisreaktsioon, kui seda vallandab konkreetne stiimul.
K: Mis on näide selle käitumise kohta?
V: Üks näide sellisest käitumisest on see, kui noorlind kräunib ja avab oma noka laiaks, näidates seestpoolt erkpunast kurgu, mis kutsub täiskasvanud lindu üles köhima oma söögitorusse talletatud toitu.
K: Mida teevad sellised veelinnud nagu suur-konnakotkad?
V: Veelinnud, nagu näiteks harilikud tuhkrud, tantsivad "tantsu", kui nad pärast eemalolekut või muudel puhkudel kokku saavad. Need tantsud on üsna keerulised ja neid kirjeldas esimest korda täielikult Julian Huxley. Kohtumine toimib mõlema partneri jaoks vabastajana, kes seejärel sooritavad oma fikseeritud tegevusmustrit.
K: Mis on selle süsteemi eesmärk?
V: Arvatakse, et see süsteem aitab tugevdada paari sidet, kuid see ei pruugi kasu tuua mõlemale partnerile ega pea olema samast liigist.
K: Kas te oskate tuua veel ühe näite päriliku käitumise kohta?
V: Teine näide päriliku käitumise kohta on see, kui koid klapivad koheselt oma tiivad kokku ja langevad maapinnale, kui nad puutuvad kokku nahkhiirte ultrahelisignaalidega; see aitab neid, kuid ilmselt ei ole kasulik nahkhiirtele, kes lülitavad helisignaalid välja, kui nad kuulevad koid ja libisevad viimastel meetritel - seda võib paremini kirjeldada kui refleksitegevust.
