Nahkhiired on imetajate seltsi Chiroptera kuuluvad imetajad. Nad on peamiselt ööloomad — aktiivsed öösel, hämaruses või hommikul ja magavad päeval. Enamik liike on osavad lennurid: nende esikäpad on muundunud tiibadeks, mida katab õhuke nahk.

Paljud nahkhiired kasutavad saagi leidmiseks ja orienteerumiseks kaja ehk ehholokatsiooni. See võimaldab neil navigeerida pimeduses ja tabada väikseid putukaid isegi täielikus pimeduses. Öiste loomadena väldivad nahkhiired otsest konkurentsi lindudega, kellest vähesed on öösel aktiivsed.

Liigid, levik ja elupaigad

Nahkhiirte rühm on väga mitmekesine: maailmas on üle 1200 liigi, mis teeb neist suuruselt teise imetajate seltsi. See tähendab, et umbes 20% kõigist elusatest imetajaliikidest ehk iga viies on nahkhiir. Nad elutsevad peaaegu kõikjal peale Arktikas, Antarktikas ja mõnel ookeanisaarel.

Nad pesitsevad tavaliselt koobastes, vanades hoonetes, puudes või mõnikord isegi vihmametsade varjulisel alal. Põhja-Ameerikas ja Euroopas kasutavad mõned liigid inimese ehitisi pesitsemiseks; näiteks mõnedes piirkondades on Ühendkuningriigis nahkhiired kaitsealused liikmed.

Toitumine ja liigitus

Umbes 70% nahkhiirtest on putuktoidulised, mis on selle rühma põhiline eluvorm. Sellisele elustiilile on heaks näiteks Tavaline piipistrelle, kes sööb öösel lennates suuri koguseid sääski ja muid öiseid putukaid. Enamik ülejäänud liike on puuviljasööjad (viljaloomad) või nektari imetajad, kes levitavad tolmeldades taimi.

On ka eripäraseid toitumisviise: mõned liigid imevad verd (nt vampiirnahkhiired Kesk- ja Lõuna-Ameerikas), ning vähesed suured liigid võivad olla lihasööjad või püüda väikseid selgroogseid.

Ehholokatsioon ja tajusüsteemid

Ehholokatsioon on paljude nahkhiirte peamine meeleorgan: nad tekitavad kõrge sagedusega helisignaale ja kuulevad tagasipeegeldunud kõla, mis annab täpse info saagi asukoha, kiiruse ja suuruse kohta. Sõltuvalt liigist võivad signaalid ulatuda ultrasoonini, mida inimene ei kuule, ning mõned liigid lisaks kasutavad nägemist ja haistmist toitumiseks ja paaritumiseks.

Paljunemine, areng ja eluiga

Nahkhiirte paljunevused varieeruvad liigi ja kliima järgi. Enamikel liikidel on üks või paar järglast aastas; emad hoiavad poegi kõhu all või ripuvad pesas, kuni poeg suudab iseseisvalt lennata. Paljud liigid koonduvad talveks talveunesse (hibernatsioonile) või rändavad soojemate aladele.

Eluiga võib olla üllatavalt pikk: väiksemad liigid elavad sageli 5–10 aastat, kuid mõned võivad vangistuses või kaitstud keskkonnas elada üle 20 aasta.

Ühiskond ja käitumine

Nahkhiired võivad olla üksik- või seltsivad: paljud liigid moodustavad suuri kolooniaid, kus toimib sotsiaalne suhtlus, ränded ja ühisne soojahoid. Kolooniad võivad olla dünaamilised — talveks koondutakse tihti salajastesse koopatagustesse või varjatud pööningutesse.

Kaitse, tähtsus ja väljakutsed

Nahkhiired on ökosüsteemide jaoks väga olulised: putuktoidulised liigid hoiavad kontrolli all kahjurite hulka, puuviljasööjad ja nektarisööjad soodustavad taimede tolmeldamist ja seemnete levikut. Samas on paljud liigid ohustatud elupaikade hävimise, pesakohtade kadumise, pestitsiidide kasutuse ja haiguste tõttu, näiteks valge nina sündroom Põhja-Ameerikas, mis on mõne liigi populatsiooni tugevalt vähendanud.

Inimene ja nahkhiired — müüdid ja ohud

On palju vanu müüte, näiteks seos vampiiridega või arvamus, et nahkhiired on alati ohtlikud. Tegelikult ei ole enamikul liikidel huvi inimeste veri ega inimesele otsest ohtu. Siiski kannavad mõned nahkhiired haigusi — näiteks rabiees — seetõttu ei tohiks leotatud, haavatud või haruharva päeval nähtud nahkhiirt käsitseda ilma professionaalse abita. Samas on nende roll kahjurite tõrjes ja tolmeldamises inimestele kasulik.

Kuidas aidata nahkhiireliike

  • Säilita ja kaitse pesitsuskohti: jaga infot, ära sulge koobastesse või hoonetesse pääsu.
  • Vähenda pestitsiidide kasutamist ja säilita mitmekesine elupaik.
  • Paku kunstlikke pesituskaste sobivatel kohtadel ja liigu ehituslike muudatustega ettevaatlikult, et mitte kahjustada kolooniaid.
  • Toeta teadusuuringuid ja kohalikke kaitseprogramme.

Lühidalt: nahkhiired on mitmekesine ja kasulik imetajate rühm, kelle eluviisid ja käitumine on kohastunud ööeluks ja, kuigi sageli valesti mõistetud, mängivad nad looduses tähtsat rolli.