Laiskamees
Lutsud on Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärit Xenarthrani imetajad. Nad kuuluvad seltsi Pilosa. Laiskjalgseid on kaks perekonda: kahe varbaga ja kolme varbaga laiskjalgne. Enamik teadlasi nimetab neid kahte perekonda Folivora, mõned aga Phyllophaga.
Pilosa biogeograafiline päritolu on siiani ebaselge, kuid neid võib jälgida Lõuna-Ameerikas kuni varase tertsiaari ajani, umbes 60 miljonit aastat tagasi. Nende loomade esinemine Kesk-Ameerikas on seletatav suure Ameerika vahetusega.
Füüsiline kirjeldus
Enamik laiskloomi on umbes väikese koera suurused ja neil on lühikesed, lamedad pead. Nende karvad on hallikaspruunid, kuid mõnikord näevad nad välja hallikasrohelise värvusega, sest nad liiguvad nii aeglaselt, et nende karvkattele kasvavad tillukesed peitevetikad. Neil on käte ja jalgade küljes konksukujulised küünised, mis hoiavad neid puude küljes kinni.
Life
Lutsud on öösel aktiivsed ja magavad kokku kerituna, pea käte vahele asetatud ja jalad tihedalt kokku tõmmatud, või ripuvad tagurpidi oma konksu sarnaste küüniste abil. See maskeerib nad puu osaks, nii et nende vaenlased, nagu jaaguar, ei näe neid. Lutsud ronivad harva puudelt alla ja kui nad on maas, siis suudavad nad ainult kohmakalt roomata. Metsatulva korral on nad aga väga head ujujad. Lutsud võivad elada kuni 30 aastat. Enamasti söövad nad ainult lehti ja lilli, mille seedimine võtab väga kaua aega.
Seotud leheküljed
- Megatherium
- Maapealne laiskus
