Xenarthra
Xenarthra on imetajate ülerühm. See on platsentaalloomade rühm (infraklass Eutheria). Nad elavad praegu ainult Ameerikas ja on sipelgapesad, puuloomad ja sipelgad.
Nende päritolu on võimalik tagasi viia kuni paleogeeni (umbes 60-65 miljonit aastat tagasi (mya), vahetult pärast mesosoikumi) Lõuna-Ameerikas. Xenartrased arenesid ja mitmekesistusid Lõuna-Ameerikas selle pika isoleerituse perioodi jooksul, tungisid antillide piirkonda miotseeni alguseks ning levisid seejärel Kesk- ja Põhja-Ameerikasse suure Ameerika vahetuse käigus.
Peaaegu kõik kunagi arvukad suured ksenartrilised, nagu näiteks maaslutid, glüptodontid ja pampatherid, surid pleistotseeni lõpus välja.
Xenarthranid erinevad teistest platsentaarsetest imetajatest mitmeti. Nimi Xenarthra tähendab "kummalisi liigeseid" ja valiti sellepärast, et nende selgroolülidel on lisaliigeseid, mis ei ole sarnased teiste imetajate omadega. Isastel puuduvad välised munandid, mis asuvad hoopis põie ja pärasoole vahel. Samuti on ksenartraanide ainevahetuskiirus teriitide seas kõige madalam.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Xenarthra?
V: Xenarthra on platsentaalloomade ülerühm (infraklass Eutheria), kuhu kuuluvad sipelgapesad, puulõhed ja sipelgadillod.
K: Kus nad elavad?
V: Praegu elavad nad ainult Ameerikas.
K: Kui kaugele tagasi on võimalik nende päritolu jälgida?
V: Nende päritolu on võimalik jälgida kuni paleogeeni ajani, umbes 60-65 miljonit aastat tagasi (mya).
K: Kuidas levisid nad Kesk- ja Põhja-Ameerikasse?
V: Nad levisid Kesk- ja Põhja-Ameerikasse suure Ameerika vahetuse käigus.
K: Mida tähendab nimi Xenarthra?
V: Nimi Xenarthra tähendab "kummalisi liigeseid", viidates nende selgroolülidele, millel on lisaliigeseid, mis ei ole sarnased teiste imetajate omadega.
K: Kus asuvad ksenartraanidel isaste munandid?
V: Ksenartraanidel asuvad isaste munandid põie ja pärasoole vahel.
K: Mis on ksenarthrani ainevahetus võrreldes teiste teriitidega ainulaadne? V: Ksenartransil on ainevahetuse kiirus kõigi teriitide seas kõige madalam.
