Xenarthra (ksenartrad) — Ameerikapärased imetajate ülerühm

Xenarthra (ksenartrad) — Ameerikapärased imetajate ülerühm: avasta nende unikaalsed liigendid, Lõuna-Ameerika päritolu, paleogeeni ajalugu ja eripärane evolutsioon.

Xenarthra on imetajate ülerühm. See kuulub platsentaalloomade infraklassi Eutheria). Xenarthra liikmed elavad praegu vaid Ameerikas ja tuntumad rühmad on sipelgapesad, puuloomad ja sipelgad. Neisse kuuluvad nii maapinnal kui ka puudel elavad liigid: sipelgakütid (anteaters), laiskloomad (sloths) ning vöökilpkonnataolised armadillod (armadillos).

Päritolu ja levik

Nende päritolu ulatub tagasi paleogeeni perioodi (umbes 60–65 miljonit aastat tagasi), vahetult pärast mesosoikumi. Xenartrased arenesid ja mitmekesistusid pikka aega peaaegu täielikus isoleerituses Lõuna-Ameerikas. Mõned rühmad tungisid Antillidele juba miotseeni alguseks (miotseeni), ning hiljem levis osa liike Kesk-- ja Põhja-Ameerikasse suure Ameerika vahetuse käigus.

Suurte megafauna väljasuremine

Paljud kunagi arvukad ja suured ksenartrilised olid osa Pleistotseeni megafaunast. Peaaegu kõik suured vormid — näiteks maaslutid, glüptodontid ja pampatherid — surid pleistotseeni lõpus välja. Nende väljasuremise põhjusteks peetakse kliimamuutuseid, inimtekkelisi mõjusid ja ökosüsteemide muutusi.

Omadused ja kohastumused

• Eriline luustruktuur: nimi Xenarthra tähendab "kummalisi liigeseid" — nende selgroolülidel on täiendavad liigesekannused (xenarthrous processes), mis muudavad selgroo jäigemaks ja annavad tuge lihaste kinnitusele.
• Suguelundite asend: isastel puuduvad välised munandid, sest need paiknevad kehast sees, tavaliselt põie ja pärasoole lähedal.
• Hambad ja toitumine: osa xenarthranitest (nt sipelgakütid) on praktiliselt hambatud ja toituvad peamiselt putukatest (sipelgad, termiidid). Teistel on lihtsad, väheldased hambad ilma emailita või harvemini emailiga kaetud hambad (armadillodel ja laiskloomadel). Paljudel on pika kujuga lõuad, jõulised küünised või tugev kaitsev armatuur.
• Ainevahetus: xenartraanide ainevahetuse kiirus on paljude teiste platsentaalsete imetajatega võrreldes madal — nende eluviis on sageli aeglasem ja energiavajadus väiksem.
• Kohastumised: sipelgakütid on spetsialiseerunud pika kitsa keele ja vastupidavate lõuaskonstruktsioonide abil sipelgate ja termiitide söömisele; laiskloomadel on aeglane ainevahetus, talitsemine harva liikuvates puudeokstes ja spetsialiseerunud seedesüsteem lehtede lagundamiseks; armadillodel on kaitseks selja- ja külgmised kehamis tarnitud kilpnahkne soomus.

Roll ökosüsteemis ja kaitse

Xenarthrad mängivad olulist rolli: sipelgakütid kontrollivad putukapopulatsioone ning kaevamisel rikastavad armadillod pinnast ja soodustavad mullaõhutust; laiskloomad mõjutavad metsaökosüsteeme, sh samblike ja putukate koosseisu ning on olulised mõnede putukate ja röövloomade toiduahelas. Paljud tänapäeva xenarthra-liigid on ohustatud elupaikade kadumise, jahipidamise ja liikuvuse tõttu. Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade säilitamist, uurimistööd ja teavitustööd.

Kokkuvõte

Xenarthra on Ameerikapärane ja eripärane imetajate ülerühm, mille eripärad — lisaliigesed selgroolülidel, sisemised munandid, mitmesugused hambastruktuurid ning kohastumised erinevatele toitumisviisidele — eristavad teda teistest platsentaalsetest imetajatest. Kuigi osa suurest paleoloolisest mitmekesisusest on väljasuremise tõttu kadunud, eksisteerivad tänapäeval mitmed olulised liigid, kelle kaitse ning ökoloogiline uurimine on tähtsad.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Xenarthra?

K: Kus nad elavad?

K: Kui kaugele tagasi on võimalik nende päritolu jälgida?

K: Kuidas levisid nad Kesk- ja Põhja-Ameerikasse?

K: Mida tähendab nimi Xenarthra?

K: Kus asuvad ksenartraanidel isaste munandid?

Otsing