Miotseen
Miotseen on kainosoikumi neogeeni perioodi esimene ajastu. See algas umbes 23 miljonit aastat tagasi ja lõppes umbes 5,33 miljonit aastat tagasi. Ajastu algust ja lõppu tähistavad kivimikihid on hästi teada, kuid perioodi alguse ja lõpu täpsed kuupäevad on ebaselged. Elustik muutub "kaasaegseks".
Miotseeni nimetas Sir Charles Lyell. Selle nimi tuleneb kreeka sõnadest μείων (meiōn, "vähem") jaνός (kainos, "uus") ja tähendab "vähem hiljutine", sest selles on 18% vähem tänapäevaseid mereselgrootuid kui pliotseenis.
Maa jahtudes läks ta oligotseenist läbi miotseeni ja pliotseeni. Miotseeni piirid ei ole kindlaks määratud ühegi konkreetse ülemaailmse sündmuse juures. Need on seatud piirkondlikel piiridel soojema olgotseeni ja jahedama pliotseeni epohhi vahel.
Miotseeni taimed ja loomad olid küllaltki kaasaegsed, kuid tuttavad tänapäevased liigid ei olnud veel välja kujunenud. Olid olemas kaasaegsed imetajate ja lindude perekonnad. Levinud olid vaalad, hülged ja merivetikad. Tekkisid kaasaegsed haid, sealhulgas tohutu suur megalodon. Rohumaad muutusid levinumaks. Imetajaid-nahkhiirte levik vähenes ja karjakasvatajad muutusid levinumaks. Sel ajal elas umbes 100 ahviliiki ja meredes olid väga levinud vaalalised. Hiiglaslik hai Carcharodon megalodon võis neid röövida.
Kliima
Miotseenis oli kliima soe, eriti selle esimesel poolel. Diagramm näitab, et kogu oligotseeni ja miotseeni esimese poole jooksul püsis kliima soe.
See tähendas, et Aafrikas (ja mujalgi) oli palju rohkem metsa kui tänapäeval ja et taimtoidulised imetajad olid peamiselt pigem sööjad kui karjatajad. Miotseeni teisel poolel langes temperatuur ja rohumaad hakkasid laienema.
Vahemere piirkonna
Teine suur sündmus, mis kahtlemata mõjutas kliimat, oli Vahemere basseini täitumine. Arvatakse, et nn Zancleani üleujutus täitis Vahemere uuesti 5,33 miljonit aastat tagasi. See ühendas Vahemere uuesti Atlandi ookeaniga. On võimalik, et juba enne üleujutust oli osaline ühendus Atlandi ookeaniga.
Selle mudeli kohaselt täitis vesi Atlandi ookeanist uuesti kuivanud basseini läbi tänapäevase Gibraltari väina. See protsess kestis kuni kaks aastat.
Üleujutus võis mõjutada globaalset kliimat, arvestades, et Agassiz'i järve tühjendamisel vallandunud palju väiksem üleujutus põhjustas külma perioodi.
Oluline langus nii temperatuuris kui ka ookeani sügavamere temperatuuris, mõõdetuna delta 18O järgi, pärast keskmist miotseeni klimaatilist optimaalset aega.
Seotud leheküljed
- Inimese ajaskaala
Küsimused ja vastused
K: Mis on miocene?
V: Miotseen on neogeeni esimene ja kainosoikumi neljas epohhi. See algas umbes 23 miljonit aastat tagasi ja lõppes umbes 5,33 miljonit aastat tagasi.
K: Kes andis miotseenile nime?
V: Charles Lyell nimetas miotseeni.
K: Mida tähendab "miotseen"?
V: Nimi tuleneb kreeka sõnadest ىهكùي (meiōn, "vähem") ja êلéيüٍ (kainos, "uus") ja tähendab "vähem hiljutine", sest selles on 18% vähem tänapäevaseid mereselgrootuid kui pliotseenis.
K: Kuidas mõjutasid kliimamuutused selle perioodi elustikku?
V: Kliimamuutus põhjustas biota muutumise "kaasaegsemaks", kuna see muutus rohkem tänapäeva kliima sarnaseks.
K: Millised loomad eksisteerisid sel ajal?
V: Sel ajal elas Aafrikas, Aasias ja Euroopas umbes 100 ahviliiki. Meredes olid väga levinud vaalalised, sealhulgas hiiglaslik hai nimega Carcharodon megalodon, mis võis neid röövida. Imetajaid oli vähem, kuid karjatajad muutusid levinumaks, samal ajal kui vaalad, hülged ja merivetikad levisid kogu ookeanides. Sel perioodil ilmusid ka tänapäevased haid, samuti muutusid levinumaks rohumaad.
Küsimus: Milline sündmus tähistas selle perioodi algust või lõppu?
V: Kaljupõhjad, mis tähistavad, millal see periood algas või lõppes, on hästi teada, kuid täpsed kuupäevad on ebaselged, kuna need ei ole määratud ühegi konkreetse ülemaailmse sündmuse, vaid pigem piirkondlike piiride vahel soojemate oligotseeni ja jahedamate pliotseeni ajastute vahel.
