Kainosoikum (Kainoosikum) — geoloogiline ajastu: perioodid ja etapid

Kainosoikum — praegune geoloogiline ajastu: perioodid ja etapid (paleogeen, neogeen, kvaternaar), mandrite liikumine, kliimamuutused ja jääajad. Lugege ajajoont ja selgitusi.

Autor: Leandro Alegsa

Kainosoik (kinoosoik) on praegune geoloogiline ajastu. See algas umbes 66 miljonit aastat tagasi, pärast suuret massimisevääsimist (K–Pg sündmus), ja kestab tänapäevani. Enne kainosoikumi oli mesosoik. Kainosoikumi algust tähistab maakeral toimunud suur liigikadu, mis hävitas dinosaurused (v.a linnulaadsed järeltulijad) ja avas ruumi imetajate kiireks mitmekesistumiseks.

Perioodid ja etapid

Sõna "kainoosoik" tuleneb kreeka keelest kainos = "uus" ja zoe = "elu". Kainosoikumi võib kirjutada ka "kinoosoikumi". Sellel on kolm suuremat perioodi, mis omakorda jagunevad mitmeks etappideks (epohhideks):

  • Paleogeen
    • Paleotseen (≈66–56 Ma)
    • Eotseen (≈56–33.9 Ma)
    • Oligotseen (≈33.9–23.03 Ma)
  • Neogeen
    • Miotseen (≈23.03–5.333 Ma)
    • Pliotseen (≈5.333–2.58 Ma)
  • Kvaternaari
    • Pleistotseen (≈2.58 Ma–11.7 ka)
    • Holotseen (≈11.7 ka–tänapäev)

Kliima ja maastiku areng

Kainosoikum algas soojana: varases paleogeenis olid paljud piirkonnad troopilised või paratroopilised. Aja jooksul toimus üldine jahenemine ja kliimast muutusid järjest külmemaks ja kuivemaks suundumusteks, eriti alates eotsooni lõpu-olitoseeni suunast. Alates pliotseeni ja eriti pleistotseeni jooksul tekkisid korduvalt glatsiaalsed (jääaegade) tsüklid, mis kujundasid maastikke, lõid suured liustikuväljad ja mõjutasid ookeanide taset.

Maakoore ja mandrite liikumine

Painosoikumi jooksul liikusid mandrid järjest oma praeguse asendi lähedale: Lõuna-Ameerika ja Aafrika eraldumine, India liikumine põhja ja kokkupõrge Aasiaga, Atlandi ookeani laienemine ning Vaikse ookeani ja teised tektoonilised protsessid kujundasid tänapäevase mandri- ja mäestikusüsteemid. Need protsessid mõjutasid kliimat ja elu levikut.

Elustiku areng

Kainosoikum on teadaolevalt imetajate ja kõrgemate lindude ajastu: pärast K–Pg massimassioksu hakkasid imetajad kiiresti mitmekesistuma ja vallutama paljusid ökosüsteeme. Arenesid kaasaegsed imetajate rühmad (näiteks närilised, pärispärlased, rohusööjad ja kiskjad), samuti mitmekesised linnud, roomajad ja taimede rühmad. Päevakorda tuli ka õistaimede (angiospermide) laialdasem levik ja koos sellega ka tolmeldajate (mesilaste jt) mitmekesistumine.

Inimese teke ja antropogeensed mõjud

Homo suguvõsa tekkis pliotseeni lõpus-miotseeni/pleistotseeni piirialadel; tänapäevased inimesed (Homo sapiens) ilmnesid pleistotseeni lõpus ja holotseenis levisid nad üle kogu maailma. Holotseen on ka aeg, mil inimtegevus hakkas järjest enam mõjutama maastikku, kliimat ja liike (nt maakasutuse muutused, põllumajandus, tööstus). On tehtud ettepanek nimetada uus geoloogiline etapp "antropotseeeniks", kuid selle ametlik tunnustamine on veel teadusliku arutelu teema.

Terminoloogia ja ajalugu

Varem jagati see, mis praegu on kainosoikumi, kaheks perioodiks: tertsiaariks ja kvaternaarseks. Tertsiaar vastas ligikaudu paleogeenile+neogeenile. Tänapäeval ei kasutata terminit "tertsiaar" teaduslikus stratigraafias ning see on ametlikult vananenud (deprecated) terminina. Ka nomenklatuur ja täpsed ajapiirid võivad ajas korrigeeruda, kui uued dateerimismeetodid ja leidud avastatakse.

Olulised sündmused kainosoikumis (lühidalt)

  • K–Pg massiline väljasuremine (≈66 Ma) — paleogeen algab.
  • Igat tüüpi imetajate ja lindude kiire mitmekesistumine.
  • Suured kliimamuutused: eotseeni soojus, järkjärguline jahenemine, oligotseenist pleistotseni glatsiaalsed tsüklid.
  • Mandrite liikuvus ja mäestike (nt Himaalaja) tõus.
  • Homo suguvõsa teke ja inimtegevuse kasv holotseenis.

See kokkuvõte annab ülevaate kainosoikumist, selle perioodidest, kliimast, elustikust ja olulisematest sündmustest. Iga nimetatud periood ja etapp sisaldab palju üksikasjalikke saavutusi ja muutusi — uurimiseks sobivad täiendavad allikad ja artikkelile viidatud lingid.

K/T piir. Vahepealne savikivikiht sisaldab 1000 korda rohkem iriidiumi kui ülemine ja alumine kiht. See on piir kriidi- ja tertsiaarperioodi vahel. Kivim on pärit Wyomingist, USAst.Zoom
K/T piir. Vahepealne savikivikiht sisaldab 1000 korda rohkem iriidiumi kui ülemine ja alumine kiht. See on piir kriidi- ja tertsiaarperioodi vahel. Kivim on pärit Wyomingist, USAst.

Biota

Maismaal on kainosoikumi ajastu imetajate, lindude ja õistaimede ajastu. Rohumaad muutusid peamiseks elupaigaks. Vees elavad imetajad võtsid üle röövloomade, nagu mosasaurused ja plesiosaurused, rolli. Selle tulemusena muutus kainosoikumi ökoloogiline maastik mesosoikumist üsna erinevaks.

Küsimused ja vastused

K: Milline on praegune geoloogiline ajastu?


V: Praegune geoloogiline ajastu on kainosoik (kirjutatakse ka kinoosoik).

K: Millal algas kainosoikumi ajastu?


V: Kainosoikumi ajastu algas 66 miljonit aastat tagasi.

K: Milline ajastu eelnes kainosoikumi ajastule?


V: Kainosoikumi eelnenud ajastu oli mesosoikumi ajastu.

K: Mis toimus kainosoikumi ajastul mandrite liikumise ja kliimamuutuste osas?


V: Kainosoikumi ajal liikusid mandrid oma praegusesse asendisse ja kliima hakkas soojenema, kuid jahtus pidevalt, mis viis jääaegade tekkimiseni.

K: Mida tähendab sõna "kainosoik"?


V: Sõna "kainosoik" tähendab kreeka keeles "uut elu".

K: Mitu perioodi on kainosoikumis?


V: Kainosoikumis on kolm perioodi.

K: Mis oli tertsiaarne periood ja miks seda enam ei kasutata?


V: Tertsiaarne periood vastas paleogeen+neogeenile ja seda ei kasutata enam ametlikult ja seda peetakse "amortiseerunuks".


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3