Geoloogia

Geoloogia on Maa eluta asjade uurimine. Geoloogia on maakoores olevate kivimite uurimine. Geoloogiat uurivaid inimesi nimetatakse geoloogideks. Mõned geoloogid uurivad mineraale ja kasulikke aineid, mida kivimid sisaldavad, näiteks maagid ja fossiilsed kütused. Geoloogid uurivad ka Maa ajalugu.

Mõned olulised sündmused Maa ajaloos on üleujutused, vulkaanipursked, maavärinad, orogenees (mägede teke) ja tektoonika (mandrite liikumine).

Geoloogia jaguneb eriaineteks, mis uurivad geoloogia üht osa. Mõned neist õppeainetest on järgmised:

Foto ordoviitsiumi-siluri piirist. Kaledoonia mäeaheliku voldimise tõttu on kihid ümberpööratud (ümberpööratud). Nii jäi varasem ordoviitsiumi lubjakivi hilisema siluri pruunikas mudakivi peale.

Kivimitüübid

Kivimid võivad olla üksteisest väga erinevad. Mõned on väga kõvad ja mõned pehmed. Mõned kivimid on väga tavalised, teised aga haruldased. Kuid kõik erinevad kivimid kuuluvad kolme kategooriasse või liiki, mis on maavara, settekivimid ja metamorfsed kivimid.

Vulkaaniline kivim on kivim, mis on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Vulkaaniline kivim tekib, kui laava (sulanud kivim Maa pinnal) või magma (sulanud kivim Maa pinna all) jahtub ja muutub kõvaks.

Setteline kivim on kivim, mis on tekkinud setetest. Sete on tahked tükid, mida tuul, vesi või liustikud liigutavad ja mis on kuhugi maha langenud. Sete võib olla valmistatud savist, liivast, kruusast ning loomade kehadest ja kestadest. Sete langeb kihtidena tavaliselt jõe või mere põhjas asuvasse vette. Kui sete kuhjub, surutakse alumised kihid kokku. Aeglaselt muutuvad need kivimiks.

Metamorfne kivim on kivim, mis on muutunud. Mõnikord kuumutatakse või surutakse maapealset kivimit või settekivimit, nii et see muutub. Metamorfne kivim on sageli kõvem kui kivim, mis ta oli enne muutumist. Marmor ja kiltkivi kuuluvad metamorfsete kivimite hulka, mida inimesed kasutavad esemete valmistamiseks.

Vead

Kõiki kolme liiki kivimeid saab muuta, kui neid kuumutatakse ja surutakse kokku maas olevate jõudude poolt. Kui see juhtub, võivad kivimisse tekkida lõhed (praod). Geoloogid saavad palju teada kivimite ajaloo kohta, uurides murdepunktide mustreid. Maavärinad tekivad siis, kui mõra äkki puruneb.

Pinnas

Muld on pinnas, mis koosneb paljudest osakestest (või pisikestest tükkidest). Mulla osakesed pärinevad lagunenud kivimitest, mädanenud lehtedest ja loomade kehadest. Muld katab suure osa Maa pinnast. Mullas kasvavad kõikvõimalikud taimed.

Lisateavet kivimitüüpide kohta leiate artiklist kivimid (geoloogia). Lisateavet pinnase kohta leiate artiklist pinnas.

Stratigraafia põhimõtted

Geoloogid kasutavad mõningaid lihtsaid ideid, mis aitavad neil mõista uuritavaid kivimeid. Järgmised ideed töötasid välja stratigraafia algusaegadel sellised inimesed nagu Nicolaus Steno, James Hutton ja William Smith:

Mineviku mõistmine: Geoloog James Hutton ütles: "Praegune on mineviku võti". Ta pidas silmas, et sellised muutused, mis praegu Maa pinnal toimuvad, on samad, mis toimusid ka minevikus. Geoloogid saavad mõista miljoneid aastaid tagasi toimunud asju, vaadeldes praegu toimuvaid muutusi.
Horisontaalsed kihid: Kihid settekivimites peavad olema ladestumise (ladestumise) ajal olnud horisontaalsed (tasased).
Kihtide vanus: Alumised kihid peavad olema vanemad kui ülemised kihid, välja arvatud juhul, kui kõik kivimid on ümber pööratud.
Liivast või kruusast koosnevate settekivimite puhul peab liiv või kruus olema pärit vanemast kivimist.
Vigade ajastu: Kui kivis on pragu või viga, siis on viga noorem kui kivim. Kivimid on kihistunud (palju kihte). Geoloog saab näha, kas vead läbivad kogu kihti või ainult osa sellest. See aitab öelda kivimite vanust.
Kivimi vanus, mis lõikab läbi teiste kivimite: Kui vulkaaniline kivim lõikab läbi settekihi, peab see olema noorem kui settekivim.
Fossiilide suhteline vanus: Fossiil ühes kivimitüübis peab olema umbes sama vana kui sama tüüpi fossiil sama kivimitüübi kivimites teises kohas. Samamoodi peab fossiil alumisel kivimikihil olema varasem kui fossiil kõrgemal asuvas kivimikihis.

Galerii

Setteliste kivimite kihid

Vanemaid settekivimeid läbiv viga

Konglomeraat: vanemate kivimite valgetest tükkidest koosnev settekivim, mis on purustatud ja segunenud punase liivaga jõe põhjas.

Zimbabwe suur tamm: Suur magmakivide riba lõikab settekivide vahele. See pilt on tehtud satelliidilt.

Rannad on huvitavad kohad geoloogia uurimiseks,

....so on koopad.

See Prantsusmaal asuv kivim sisaldab mineraali Mica.

Lihtne ja oluline tööriist geoloogi jaoks

Geoloog David Johnston St. Helensi mäe küljel.

Noor lihuniku lind seisab kastis, kus on maa alt välja puuritud kivimituumad.

Geoloogid vaatavad mõningaid kivimiproove, et leida kaevandamiseks vajalikke mineraale.

Kagu-Inglismaa geoloogiat kajastav kaart. Seda piirkonda on uuritud sadu aastaid.

Kaart, mis näitab erinevaid pinnaseid ja kivimeid Lõuna-Ookeani all. Geoloogid leiavad selle piirkonna kohta uut teavet.

Sellel kaardil on näidatud Maa pinna peamised "plaadid" ja nende liikumissuund.

See diagramm näitab keemilist liikumist ookeani põhjas asuvas süvamereavaatoris.

Seotud leheküljed

Geograafia on Maa ja selle omaduste, elanike ja nähtuste uurimine.
Zooloogia on loomade uurimine
Botaanika on taimede ja seente uurimine.

Küsimused ja vastused

K: Mis on geoloogia?

V: Geoloogia uurib Maa mitteelusaid asju, millest Maa koosneb, näiteks maakoores olevaid kivimeid.

K: Kes uurib geoloogiat?

V: Inimesi, kes uurivad geoloogiat, nimetatakse geoloogideks.

K: Mida uurivad mineraloogid?

V: Mineraloogid uurivad mineraale ja kasulikke aineid, mis sisalduvad kivimites, näiteks maagid ja fossiilsed kütused.

K: Milliseid sündmusi uurib geoloog?

V: Geoloogid uurivad ka Maa ajalugu, sealhulgas üleujutusi, vulkaanipurskeid, maavärinaid, orogeneesi (mägede teket) ja tektoonikat (mandrite liikumist).

K: Kuidas saab geoloog kasutada oma teadmisi ühiskonna hüvanguks?

V: Geoloogid saavad oma teadmisi kasutada selleks, et aidata tuvastada võimalikke energiaallikaid või ressursse, mida ühiskond võiks kasutada, näiteks nafta- või maagaasimaardlaid. Samuti võivad nad aidata ennustada looduskatastroofe, näiteks maavärinaid või vulkaanipurskeid, et inimesed saaksid nendeks paremini valmistuda.

K: Millised teised valdkonnad on geoloogiaga seotud?

V: Geoloogiaga seotud muud valdkonnad on geograafia, okeanograafia, paleontoloogia, meteoroloogia ja seismoloogia.

K: Kuidas on meie arusaam Maast aja jooksul muutunud?

V: Meie arusaam Maast on aja jooksul muutunud, sest pidevalt tehakse uusi avastusi selle koostise ja ajaloo kohta. Uued tehnoloogiad on võimaldanud meil paremini mõista, kuidas meie planeet toimib ja kuidas ta on miljonite aastate jooksul muutunud.