Geoloogia — kivimite, mineraalide ja Maa ajaloo teadus

Avasta geoloogia: kivimid, mineraalid ja Maa ajalugu selgelt ja kaasahaaravalt — õpi protsesse ja sündmusi nagu vulkaanid, maavärinad, fossiilid ja mägede teke.

Geoloogia on Maa eluta asjade uurimine. Geoloogia on maakoores olevate kivimite uurimine. Geoloogiat uurivaid inimesi nimetatakse geoloogideks. Mõned geoloogid uurivad mineraale ja kasulikke aineid, mida kivimid sisaldavad, näiteks maagid ja fossiilsed kütused. Geoloogid uurivad ka Maa ajalugu.

Mõned olulised sündmused Maa ajaloos on üleujutused, vulkaanipursked, maavärinad, orogenees (mägede teke) ja tektoonika (mandrite liikumine).

Geoloogia jaguneb eriaineteks, mis uurivad geoloogia üht osa. Mõned neist õppeainetest on järgmised:

Mis geoloogia hõlmab ja miks see on oluline

Geoloogia selgitab, kuidas tekivad ja muutuvad kivimid ja mineraalid, kuidas kujuneb maapinna reljeef, millised protsessid juhivad mägede ja orude teket ning kuidas on muutunud Maa kliima ja elustik läbi aja. Geoloogiat kasutatakse ka praktiliselt: kaardistamisel, maavarade otsingul, põhjavee uurimisel, ehituskoha hindamisel ning loodusõnnetuste (nt maavärinad, vulkaanipursked, liustikuliustikud, üleujutused) riski vähendamisel.

Kivimite tüübid ja kivimiring

Kivimid jagunevad laias laastus kolmeks: magmakivimid (tekivad magma tardumisel), settekivimid (tekivad setetest, mis koonduvad ja kivistuvad) ning metamorfkivimid (tekivad olemasolevate kivimite muutumisel kõrge rõhu ja temperatuuri all). Kivimiring kirjeldab, kuidas kivimid võivad aja jooksul muutuda ühest tüübist teiseks läbi setete settimise, mäestiku tekkimise, erosiooni ja sulamise protsesside.

Geoloogid ja töömeetodid

Geoloogid kasutavad nii välitöid kui labori- ja kaugseiremeetodeid. Levinumad meetodid:

• Välitöö ja geoloogiline kaardistamine – kivimite ja kivimkihistiku vaatlus, proovide võtmine.
• Seismika ja geofüüsika – Maa sisemuse uurimine lainete, magnetvälja ja gravitatsiooni abil.
• Laboriuuringud – mineraalanalüüsid, keemilised koostised, mikrostruktuuride uurimine, õhukeste tahvlite mikroskoopia.
• Geokeemia ja radiomeetriline dateerimine – kivimite ja fossiilide vanuse määramine ning protsesside ajalugu.
• Toru puurimine ja prooviuuringud – maa-aluste kihtide ja põhjavee uurimine süvamaterjalide abil.
• Kaugseire ja GIS – satelliidipildid, digitaalne reljeef ja ruumiline analüüs maastiku muutuste jälgimiseks.

Peamised geoloogiaharud

• Mineralooria (mineralogy) – mineraalide koostise, struktuuri ja omaduste uurimine.
• Petroloogia (petrology) – kivimite teke, koostis ja klassifikatsioon.
• Settekivimiõpetus (sedimentology) – setete tekkimine, ladestumine ja settekivimite tõlgendamine.
• Stratigraafia – kivimikihtide järjestus ja Maa ajaloo kronoloogia rekonstrueerimine.
• Paleontoloogia – fossiilide uurimine, mis aitab mõista elu ajalugu ja vanuseid.
• Struktuurne geoloogia – kividel toimuvad pinged, murdumine, voltumine ja nende roll maavärinate ning mägede tekke protsessides.
• Tektoonika ja geodünaamika – mandrite liikumine, laamade piirid ja selle tagajärjed maapinna kujunemisele.
• Vulkanoloogia – vulkaanide, magma ja seotud ohtude uurimine.
• Seismoloogia – maavärinate tekke ja leviku uurimine ning seismiliste riskide hindamine.
• Geokeemia – keemiliste elementide ja isotoopide kasutamine maapinna ja kivimite ajaloo tõlgendamisel.
• Geofüüsika – Maa füüsikaliste omaduste (seismilised, gravitatsioonilised, magnetilised) mõõtmine.
• Hüdrogeoloogia – põhjavee liikumine, varud ja kaitse.
• Majandusgeoloogia (economic geology) – maavarade, mineraalide ja energiaressursside leidmine ja majandamine.
• Insenergeoloogia – geotehniline hindamine ehitiste ja infrastruktuuri jaoks (tunne maapinna kandevõimet, mägistus, varinguriskid).
• Keskkonnageoloogia – inimtekkeline mõju maapõuele, reostuse levik ja taastamise võimalused.
• Planeetaargeoloogia – teiste taevakehade (nt Kuu, Mars) geoloogiliste protsesside uurimine.

Geoloogia roll ühiskonnas

Geoloogia annab teadmise, mis on vajalik maavarade säästlikuks kasutamiseks, ohutuks ehitamiseks ja loodusõnnetuste ennetamiseks. Kivimite ja mineraalide uurimine toetab tööstust ja energiatootmist; hüdrogeoloogia aitab tagada puhast joogivett; paleontoloogia ja stratigraafia annavad ülevaate kliimamuutustest ja bioloogilisest arengust läbi aja. Seetõttu on geoloogia oluline nii teaduse, majanduse kui ka ühiskonna turvalisuse seisukohalt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on geoloogia?

K: Kes uurib geoloogiat?

K: Mida uurivad mineraloogid?

K: Milliseid sündmusi uurib geoloog?

K: Kuidas saab geoloog kasutada oma teadmisi ühiskonna hüvanguks?

K: Millised teised valdkonnad on geoloogiaga seotud?

K: Kuidas on meie arusaam Maast aja jooksul muutunud?

Otsing