Geograafia
Geograafia (kreeka keelest geograafία, geographia, sõna-sõnalt "maa kirjeldus") on maa ja selle inimeste uurimine. Selle tunnused on sellised asjad nagu mandrid, mered, jõed ja mäed. Selle elanikud on kõik inimesed ja loomad, kes sellel elavad. Selle nähtused on asjad, mis toimuvad, nagu looded, tuuled ja maavärinad.
Inimene, kes on geograafia asjatundja, on geograaf. Geograaf püüab mõista maailma ja selles olevaid asju, kuidas need alguse said ja kuidas nad on muutunud.
Geograafia jaguneb kaheks peamiseks osaks, mida nimetatakse füüsiliseks geograafiaks ja inimgeograafiaks. Füüsiline geograafia uurib looduskeskkonda ja inimgeograafia uurib inimkeskkonda. Inimkeskkonna uuringud hõlmavad selliseid asju nagu riigi elanikkond, riigi majanduse olukord ja muud. On olemas ka keskkonnageograafia.
Kaardid on geograafia peamine vahend, mistõttu geograafid kulutavad palju aega nende koostamisele ja uurimisele. Kaartide valmistamist nimetatakse kartograafiaks ja inimesed, kes on spetsialiseerunud kaartide valmistamisele, on kartograafid.
Maa kaart koos riigipiiride ja suurlinnade kujutisega
Filiaalid
Füüsiline geograafia
Füüsikaline geograafia (või füsiograafia) keskendub geograafiale kui maateadusele. Selle eesmärk on mõista litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri ning globaalse taimestiku ja loomastiku (biosfääri) füüsikalisi probleeme ja küsimusi.
Füüsilise geograafia võib jagada paljudesse laiadesse kategooriatesse, sealhulgas:
|
|
|
|
|
| Klimatoloogia ja meteoroloogia | Ranniku geograafia | Keskkonnajuhtimine | |
|
|
|
|
|
| Geodeesia | Geomorfoloogia | Glatsioloogia | |
|
|
|
|
|
| Maastikuökoloogia | Okeanograafia | Pedoloogia | Paleogeograafia |
|
| |||
| Kvaternaari teadus |
Inimese geograafia
Inimgeograafia on sotsiaalteadus, mis hõlmab inimeste ja nende kogukondade, kultuuride, majanduse ja nende suhtluse uurimist keskkonnaga. Inimkeskkonda uurivad geograafid võivad uurida:
- Rahvastik
- Maailma riigid
- Maakasutus
- Põllumajandus
- Linn
- Tööstus
- Energia
- Saaste
Rahvahulk bändi ümber.
Ajalugu
Vanim teadaolev maailmakaart pärineb 9. sajandist eKr pärit Vana-Babülonist. Kõige tuntum Babüloonia maailmakaart on Imago Mundi aastast 600 eKr. Tähekaardid (taevakaardid) on sarnase vanusega.
Keskajal koostasid inimesed Euroopas vähem kaarte. Islamimaailma inimesed tegid rohkem. Abū Zayd al-Balkhī lõi Bagdadis Balkhī kaardistamise kooli.
Vt ka
- Geograaf
- Geograafiline ümbernimetamine
- Rahvusvaheline Geograafiline Liit
- Maavorm
- Kaart
- Navigator
Küsimused ja vastused
K: Mis on geograafia?
V: Geograafia on maa ja selle elanike, sealhulgas selle eripärade, elanike ja nähtuste uurimine.
K: Kes on geograaf?
V: Geograaf on inimene, kes on geograafia asjatundja ja püüab mõista maailma ja selles olevaid asju.
K: Kuidas jaguneb geograafia?
V: Geograafia jaguneb kaheks peamiseks osaks, mida nimetatakse füüsiliseks geograafiaks ja inimgeograafiaks. Füüsiline geograafia uurib looduskeskkonda, inimgeograafia aga inimkeskkonda.
K: Milliseid vahendeid kasutavad geograafid?
V: Kaardid on geograafia peamine vahend, mistõttu geograafid kulutavad palju aega nende koostamisele ja uurimisele. Kaartide valmistamist nimetatakse kartograafiaks ja inimesed, kes on spetsialiseerunud kaartide valmistamisele, on kartograafid.
K: Mida uurib füüsiline geograafia?
V: Füüsiline geograafia uurib looduskeskkonda.
K: Mida uurib inimgeograafia?
V: Inimgeograafia uurib inimkeskkonda, näiteks riigi elanikkonda, riigi majanduse olukorda jne.
K: Mida uurib keskkonnageograafia?
V: Keskkonnageograafia uurib inimeste ja looduskeskkonna vastastikmõju, näiteks kliimamuutusi või saastetaset piirkonnas.
