Geograafia — definitsioon: maa, loodus ja inimkeskkonna uurimine

Geograafia: uurimus maa, loodus ja inimkeskkonna kohta — füüsiline ja inimgeograafia, kaardistamine ning muutuste mõistmine.

Geograafia (kreeka keelest geograafία, geographia, sõna-sõnalt "maa kirjeldus") on maa ja selle inimeste uurimine. Geograafia vaatleb nii looduse kui ka inimtegevuse paigutust, seoseid ja muutusi ruumis. Selle tunnused on sellised asjad nagu mandrid, mered, jõed ja mäed. Geograafilised mustrid ja protsessid mõjutavad igapäevaelu, majandust, kliimat ja bioloogilist mitmekesisust. Selle elanikud on kõik inimesed ja loomad, kes sellel elavad. Selle nähtused on asjad, mis toimuvad, nagu looded, tuuled ja maavärinad. Geograafia vaatleb nii praeguseid nähtusi kui ka seda, kuidas paigad ja nähtused ajas muutuvad.

Mida geograafia uurib?

Geograafia keskendub kolmele põhiküsimusele: kus asjad paiknevad, miks need just seal paiknevad ja kuidas ruumilised mustrid muutuvad ajas. Näited uurimisvaldkondadest:

• looduslikud süsteemid: kliima, hüdroloogia, geomorfoloogia ja elurikkus;
• inimtegevus: asustustihedus, linnastumine, majanduslik tegevus ja kultuurilised mustrid;
• inimese ja looduse vastastikmõju: näiteks põllumajandus, linnaplaneerimine, loodusõnnetused ja keskkonnaprobleemid.

Peamised harud

Geograafia jaguneb kaheks peamiseks osaks, mida nimetatakse füüsiliseks geograafiaks ja inimgeograafiaks. Füüsiline geograafia uurib looduskeskkonda—maapinna kujunemist, vett ja kliimat, pinnavorme ja ökosüsteeme. Näiteks geomorfoloogia vaatleb mägede ja orgude tekkimist, hüdroloogia keskendub jõgedele ja järvedele, biogeograafia jälgib taimede ja loomade levikut. Inimgeograafia uurib inimkeskkonda: kuidas inimesed kasutavad ruumi, kuidas tekivad linnad, millised on rahvastiku liikumised ja majanduslikud mustrid.

Inimkeskkonna uuringud hõlmavad selliseid asju nagu riigi elanikkond, riigi majanduse olukord ja muud sotsiaalsed ja kultuurilised nähtused. On olemas ka keskkonnageograafia, mis ühendab füüsilisi ja inimgeograafilisi lähenemisi, uurides inimtegevuse mõju looduskeskkonnale ning lahendusi jätkusuutlikkuse probleemidele.

Meetodid ja tööriistad

Geograafid kasutavad mitmesuguseid meetodeid: välitöid, laborikatsetusi, statistilist analüüsi ja ruumilisi mudelid. Tänapäeval on geograafide põhilised tööriistad:

• kaardid ja kaardistamine—ruumilise teabe visualiseerimine;
• geograafilised infosüsteemid (GIS), mis võimaldavad koguda, hallata ja analüüsida suuremahulist ruumiandmestikku;
• kaugseire ja satelliidipildid, mis annavad ülevaate maapinnast ja kliimast laiaulatuslikult;
• statistilised meetodid ja andmeanalüüs, et leida mustreid ja seoseid;
• välitööd ja kvalitatiivsed meetodid, et mõista kohalikke tingimusi ja inimeste kogemusi.

Kaardid on geograafia peamine vahend, mistõttu geograafid kulutavad palju aega nende koostamisele ja uurimisele. Kaartide valmistamist nimetatakse kartograafiaks ja inimesed, kes on spetsialiseerunud kaartide valmistamisele, on kartograafid. Kaardid võivad olla topograafilised, temaatilised (näiteks elanikkonna jaotust näitavad kaardid) või interaktiivsed digikaardid.

Rakendused ja tähtsus

Geograafia aitab lahendada praktilisi probleeme ja toetab otsustusprotsesse:

• linna- ja regiooniplaneerimine (kus rajada transpordiühendused, elamupiirkonnad ja teenused);
• loomusõnnetuste riski hindamine ja ettevalmistus (näiteks üleujutuste, tormide ja maavärinate mõju analüüs);
• looduskaitse ja ressursside juhtimine (vesivarude, metsade ja maavarade kestlik kasutus);
• majandusanalüüs ja poliitikakujundamine, kus ruumiline info aitab mõista tööstuse, põllumajanduse ja teenuste paiknemist;
• globaalsete protsesside uurimine, näiteks kliimamuutuste ruumilised mõjud.

Kes on geograaf?

Inimene, kes on geograafia asjatundja, on geograaf. Geograaf püüab mõista maailma ja selles olevaid asju, kuidas need alguse said ja kuidas nad on muutunud. Geograafid töötavad ülikoolides, uurimisinstituutides, valitsusasutustes, planeerimisbüroodes, keskkonnaorganisatsioonides ja erasektoris. Nende töö nõuab sageli oskusi andmeanalüüsis, kaarditöös ja interdistsiplinaarses koostöös.

Skala ja ajaline mõõde

Geograafia töötab eri skaaladel — lokaalse (näiteks linna kvartal), piirkondliku (maakond, riik) ja globaalse (maailma) tasandil. Samuti võtab geograafia arvesse ajatelge: paljud nähtused on ajas muutuvad, seega uuritakse nii lühiajalisi sündmusi (näiteks tormid) kui ka pikaajalisi protsesse (näiteks maastike teke, demograafilised muutused).

Kokkuvõtlikult on geograafia interdistsiplinaarne teadus, mis ühendab loodusteadused, sotsiaalteadused ja tehnoloogia, et selgitada, miks ruumilised mustrid tekivad ja kuidas neid targemalt kasutada. See aitab meil paremini mõista nii meie planeeti kui ka inimühiskonna paiknemist ning kujundada kestlikku tulevikku.

Filiaalid

Füüsiline geograafia

Füüsikaline geograafia (või füsiograafia) keskendub geograafiale kui maateadusele. Selle eesmärk on mõista litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri ning globaalse taimestiku ja loomastiku (biosfääri) füüsikalisi probleeme ja küsimusi.

Füüsilise geograafia võib jagada paljudesse laiadesse kategooriatesse, sealhulgas:

Biogeograafia	Klimatoloogia ja meteoroloogia	Ranniku geograafia	Keskkonnajuhtimine
Geodeesia	Geomorfoloogia	Glatsioloogia	Hüdroloogia ja hüdrograafia
Maastikuökoloogia	Okeanograafia	Pedoloogia	Paleogeograafia
Kvaternaari teadus

Inimese geograafia

Inimgeograafia on sotsiaalteadus, mis hõlmab inimeste ja nende kogukondade, kultuuride, majanduse ja nende suhtluse uurimist keskkonnaga. Inimkeskkonda uurivad geograafid võivad uurida:

• Rahvastik
• Maailma riigid
• Maakasutus
• Põllumajandus
• Linn
• Tööstus
• Energia
• Saaste

Rahvahulk bändi ümber.

Küsimused ja vastused

K: Mis on geograafia?

K: Kes on geograaf?

K: Kuidas jaguneb geograafia?

K: Milliseid vahendeid kasutavad geograafid?

K: Mida uurib füüsiline geograafia?

K: Mida uurib inimgeograafia?

K: Mida uurib keskkonnageograafia?

Otsing