Looded

Loode on Maa ookeanipinna perioodiline tõus ja langus, mis on põhjustatud peamiselt Kuu gravitatsioonijõududest, mis mõjutavad ookeane. Loodete tõttu muutub mere- ja jõesuudme (jõesuudme) vee sügavus. Loodete tõttu tekivad ka kõikuvad hoovused, mida tuntakse loodevooludena (~"tõusu ja mõõna"). See tähendab, et tõusu- ja mõõnaperioodi prognoosimine on oluline rannikuvee navigatsiooni jaoks. Mere rannariba, mis on tõusu ja mõõna ajal vee all ja tõusu ajal avatud, mida nimetatakse loodete vaheliseks vööndiks, on oluline loodete ökoloogiline toode.

Loodete kõrgus varieerub mõnevõrra vastavalt Kuu faasidele. Uuskuu ja täiskuu ajal on looded kõrgemad, sest Päikese loodete jõud lisandub Kuu omale. Seda nimetatakse "kevadiseks tõusulaine".

Fundy laht tõusu ja mõõna ajal

Joonis tõusude ja mõõnade skeem, mis näitab (liialdatud) tõusu ja mõõna.

Kaks loodet päevas

Enamikus kohtades on päevas kaks tõusu ja mõõna. Mõlemal neist on kõrgpunkt (tõusuvesi) ja madalpunkt (tõusuvesi). Me räägime "üleujutusest", mis saabub tõusu ja mõõnast, mis väljub madalseisu suunas.

Loodete periood on umbes 12 tundi ja 25,2 minutit, mis on täpselt pool loodete kuu päeva.

Kuu tiirleb ümber Maa samas suunas, milles Maa pöörleb oma telje ümber, seega kulub Kuu tagasipöördumiseks samasse kohta taevas veidi rohkem kui üks päev - umbes 24 tundi ja 50 minutit. Selle aja jooksul on ta kord ülevalt ja kord altpoolt möödunud, nii et paljudes kohtades on tugevaima loodete mõju periood eespool nimetatud umbes 12 tundi ja 25 minutit. See on analoogne sellega, et kellaaja minutinäidik ületab kell 12:00 ja seejärel uuesti umbes kell 1:05½ (mitte kell 1:00) tunninäidiku.

Kuna gravitatsiooniväli nõrgeneb kauguse kasvades, avaldab Kuu gravitatsioon veidi tugevamat tõmbejõudu Maa Kuu poole jääval küljel ja veidi nõrgemat jõudu vastasküljel. Seega kipub Kuu "venitama" Maad veidi piki neid kahte keha ühendavat joont. Tahke Maa deformeerub veidi, kuid ookeanivesi, mis on vedel, võib loodete mõjul palju rohkem liikuda, eriti horisontaalselt. Kuna Maa pöörleb, muutub loodete mõju suurus ja suund Maa pinna igas konkreetses punktis pidevalt; kuigi ookean ei jõua kunagi tasakaalu - vedelikul ei ole kunagi aega "järele jõuda" sellesse seisundisse, milleni ta jõuaks, kui loodete mõju oleks konstantne -, põhjustab muutuv loodete mõju siiski merepinna kõrguse rütmilisi muutusi.

Muud asjad, nagu õhurõhk ja Päikese gravitatsioon, mõjutavad samuti loodete teket, kuid enamikus kohtades on nende mõju palju väiksem kui Kuu gravitatsioonil.

Seotud leheküljed

Vesiviljelus
Püüdeenergia

Küsimused ja vastused

K: Mis on tõusulaine?

V: Loode on Maa ookeanipinna perioodiline tõus ja langus, mis on põhjustatud peamiselt Kuu gravitatsioonijõu mõjul ookeanidele.

K: Milliseid muutusi põhjustavad looded mere- ja suudmealade vee sügavuses?

V: Paisjärved põhjustavad muutusi mere- ja suudmealade (jõesuudmed) vee sügavuses.

K: Mis on tõusu- ja mõõnavoolud?

V: Loodevoolud on võnkuvad hoovused, mida tuntakse kui tõusu ja mõõna.

K: Miks on tõusu ja mõõna prognoosimine oluline rannikuvee navigatsiooni jaoks?

V: Paisulainete prognoosimine on rannikulaevanduse jaoks oluline, sest see võib mõjutada vee sügavust ja loodete voolu.

K: Mis on loodete vaheline vöönd?

V: Pinnavöönd on rannavöönd, mis on tõusu ja mõõna ajal vee all ja tõusu ajal avatud.

K: Miks on loodetevaheline vöönd oluline ookeanide loodete ökoloogiline toode?

V: Pinnavöönd on oluline loodete ökoloogiline toode, sest see pakub elupaika paljudele erinevatele taime- ja loomaliikidele.

K: Kuidas muutub loodete kõrgus vastavalt Kuu faasidele?

V: Loodete kõrgus varieerub mõnevõrra vastavalt Kuu faasidele. Uuskuu ja täiskuu ajal on looded kõrgemad, sest Päikese loodete jõud lisandub Kuu omale. Seda nimetatakse "kevadiseks tõusulaine".