Looded on Maa ookeanipinna perioodiline tõus ja langus, mis on põhjustatud peamiselt Kuu gravitatsioonijõududest, mis mõjutavad ookeane. Loodete tõttu muutub mere- ja jõesuudme (jõesuudme) vee sügavus. Loodete tõttu tekivad ka kõikuvad hoovused, mida tuntakse loodevooludena (~"tõusu ja mõõna"). See tähendab, et tõusu- ja mõõnaperioodi prognoosimine on oluline rannikuvee navigatsiooni jaoks. Mere rannariba, mis on tõusu ja mõõna ajal vee all ja tõusu ajal avatud, mida nimetatakse loodete vaheliseks vööndiks, on oluline loodete ökoloogiline toode.

Loodete kõrgus varieerub mõnevõrra vastavalt Kuu faasidele. Uuskuu ja täiskuu ajal on looded kõrgemad, sest Päikese loodete jõud lisandub Kuu omale. Seda nimetatakse "kevadiseks tõusulaine". Samas, kui Kuu ja Päike on omavahel 90° nurga all (esimene ja kolmas veerandkuu), siis nende mõju osaliselt tühistab ning looded on madalamad — neid nimetatakse sageli nõrgemateks loodeteks (ingl. neap tides).

Põhjused lühidalt

  • Gravitatsioon: Kuu gravitatsioon tõmbab vett enda poole, põhjustades meretaseme lokaalset kõrgendamist.
  • Päikese mõju: Päikese gravitatsioon mõjutab ka loodeid — selle mõju lisandub või vähendab Kuu oma sõltuvalt faasist.
  • Tsentrifugaalne jõud ja Maa pöörlemine: Maa‑Kuu süsteemi pöörlemisel tekivad täiendavad jõud, mis aitavad moodustada kahe tipu‑tõusu süsteemi suures osas ookeanides.
  • Geomeetria ja batümeetria: Ranniku kuju, lahede kuju, merepõhja sügavus ja takistused võivad tõusu‑ ja mõõnadu mustreid tugevalt muuta — tekivad võimendused, amortisatsioonid ja kohalikumad voolud.

Tüübid ja mustrid

  • Semidiurnaalne — tavaliselt kaks peamist tõusu ja kaks mõõna iga 24 tunni kohta (palju Atlandi ookeani piirkondades).
  • Diurnaalne — üks tõus ja üks mõõn päevas (mõnel merel ja lahel).
  • Miksitud — ühe ja kahe tõusu kombinatsioon, kus kõrgused võivad varieeruda.
  • Amfidroomsed punktid — piirkonnad ookeanis, kus tõusu‑mõõna amplituud on null ja ümberringi tekivad ringikujulised tõuse (amfidroomilised süsteemid).

Mõjud

  • Ökoloogilised: loodetevaheline (intertidal) vöönd on elurikkuse seisukohast tähtis — paljud organismid on kohanenud vahelduva vee allolemisega.
  • Setete transport ja ranniku kujunemine: tõusu‑mõõna ning nendega seotud voolud kannavad ja ladestavad setet, kujundades rannikuid, luiteid ja suudmeid.
  • Laevandus ja sadamad: ligipääs kai äärde sõltub sageli tõusust — madalal vees ei saa suured laevad silda või sadamat lähedale tulla.
  • Kliima- ja ilmastikunähtused: tormilainega koos esinev kõrge loode võib põhjustada üleujutusi ja märkimisväärset kahju rannikualadel.
  • Energia: loodeenergia ehk tõusude ja mõõnade energia kasutamine (tõuketurbinaadid, tõusu–mõõna elektrijaamad) on taastuvenergia allikas.

Prognoosimine ja mõõtmine

Täpset loodeprognoosi tehakse kombineerides mitut lähenemist:

  • Harmoniline analüüs — loodeid kirjeldatakse mitme perioodilise komponendiga (tuntud samuti kui loode‑konstituendid, nt M2, S2, O1, K1), mis võimaldab välja arvutada tulevasi tasemeid ajalooliste andmete alusel.
  • Mere‑ ja atmosfäärimudelid — arvestavad tuult, õhurõhku ja ranniku geomeetriat ning suudavad prognoosida tormilainete ja loodekoostoimeid (näiteks tormijõud + loode = suurem veetase).
  • Reaalajas mõõtmised — mõõteandmed veetaseme mõõturitest (tide gauges) ja satelliitaltimeetriast aitavad kontrollida ja korrigeerida mudeleid.

Kuidas lugeda tõusu‑ ja mõõnatabeleid

  • Tavaliselt annavad tabelid iga päeva kohta kellaajad ja veetaseme suhtes referentspunkti (loodetase nullist või sadama referentsist).
  • Arvesta, et tabeleid tuleb kombineerida ilmaprognoosidega: tugev tuul ja madal õhurõhk võivad tõsta või alandada oodatud taset.
  • Sadama‑ või kohalike ametkondade antud prognoosid on parim valik laevanduseks või kaldal liikudes, kuna need arvestavad kohalikke tingimusi.

Praktilised soovitused ja ohutus

  • Kui liigud rannikul või suudmes, kontrolli tõusu‑ja mõõnatabeleid ning kohalikke hoiatusteateid.
  • Rannavöötmes liikudes arvestage, et madala veega lõigud võivad kiiresti täituda — ära jäta sõidukeid ega jalgrattaid lahemadalatele aladele pikkadeks perioodideks.
  • professionaalset laevandust ja tööstust mõjutavad muutused — sadamad ja laevad kasutavad täpseid prognoose laadimis‑tühjendustööde planeerimiseks.

Kokkuvõttes on looded komplekstne nähtus, mille taga on gravitatsioon, Maa‑Kuu‑Päike‑süsteemi dünaamika ning kohalikud meregeograafilised tingimused. Nende prognoosimine on eluliselt tähtis nii looduskaitse, rannikukaitse kui ka mere‑ ja sadamategevuste jaoks.