Ookean on suur veeala mandrite vahel. Ookeanid on väga suured ja ühendavad väiksemaid meresid. Koos moodustavad ookeanid peaaegu ühe terviku, sest kõik "ookeanid" on omavahel ühendatud. Ookeanid (või mereelupaigad) katavad ligikaudu 72% meie planeedist. Suurim ookean on Vaikne ookean, mis katab umbes kolmandiku Maa pinnast. Ookeanides elab väga mitmekesine elustik: eri liiki suured ja väikesed kalad, krabid, meritähed, haid, vaalad jt.
Suurimad ookeanid ja geograafia
Maailma ookeanid jagunevad tavapäraselt viieks peamiseks piirkonnaks: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookeanist, Põhja-Jäämeri (Arktika) ja lõunapoolset ookeani ehk Antarktika ookeaniks nimetatud ala. Mõned vanemad kaardid ega viited ei pruugi eristada Põhja-Jäämert ja Lõunaookeani selgelt, kuid tänapäevases mereteaduses käsitletakse neid sageli eraldi piirkondadena.
Ookeani sügavused ja tingimused
Kõige sügavam ookean on Vaikne ookean. Selle kõige sügavam punkt on Mariana kraav, mis ulatub umbes 11 000 meetri (35–36 000 jala) sügavusele. Sügavustes valitsevad väga madalad temperatuurid, väga kõrge rõhk ja täielik pimedus — tingimused, mis on inimelule otseselt ohtlikud. Sellistes oludes elavad spetsialiseerunud organismid, kelle bioloogia on kohanenud survet ja toidupuudust taluma.
Ookeani sügavamates piirkondades (nt Kraavides ja mõnedes ookeanipõhja basseinides) leiab ka erilisi elupaiku, kus elu ei sõltu päikesevalgusest. Need organismid kasutavad energiaallikana keemilisi aineid, mis tulevad Maa sisemusest — vt. hüdrotermiline luuk — ja protsess, mida nimetatakse kemosünteesiks, toetab kohalikke toiduahelaid.
Ookeani tsoonid
- Epipelagiline tsoon (valgusalus) — umbes 0–200 m: päikesevalgus jõuab siia ja toimub fotosüntees; siin elab enamik nähtavat mereelu ja püütakse suur osa kalavarudest.
- Mesopelagiline tsoon — umbes 200–1000 m: valgus taandub, temperatuur langeb; leidub loomakesi, kes teevad päevaseid rändeid pinnale toitumiseks.
- Bathüpelagiline ja abüsopelagiline tsoonid — umbes 1000–6000 m: pime, külm ja kõrge rõhk; kohandunud organismid on sageli aeglased ja energiatõhusad.
- Hadal tsoon — sügavamad kraavid: ekstreme tingimused ja eripärane elustik.
Elustik ja ökosüsteemid
Ookeanid sisaldavad palju erinevaid ökosüsteeme: rannikualasid, mangroove, korallrahusid, vetikavagusid, avamere pelagilisi süsteeme ja süvamere ökosüsteeme. Korallrahud on eriti liigirikkad ja olulised kalade elupaigana, kuid on tundlikud soojeneva vee ja happe taseme muutuste suhtes. Ookeanide plankton (üherakulised taimed ja loomad) toodab suure osa Maal tekkivast hapnikust ning osaleb süsiniku tsüklis, toimides olulise süsinikuvarustajana.
Vee liikumine ja kliimamõju
Ookeanide voolud (pinna- ja süvavoolud) stabiliseerivad maailma kliimat, transpordivad soojust ja mõjutavad ilma. Näiteks tugevad hoovused nagu Golfi hoovus viivad soojust Põhja-Atlandi piirkonda. Süvikooldumine ja termohaliinne ringlus aitavad ookeanidel siduda ja transportida soojust ning süsinikku, muutes ookeanid olulisteks globaalsete kliimamehhanismide osadeks.
Magusus, soolsus ja keemiline koosseis
Ookeanivesi on peamiselt soolane (keskmine soolsus ~35‰ ehk 3,5%), kuid soolsus varieerub piirkonniti sõltuvalt aurustumisest, sadest ja magevee lisandumisest. Vee temperatuur, soolsus ja survet mõjutavad mereorgani- nimed, biokeemilised protsessid ning elu levikut.
Inimese mõju ja kaitse
Inimesed mõjutavad ookeane mitmel viisil: ülepüük vähendab kalavarusid, saastatus (sealhulgas plastprügi) ohustab mereelust, kliimamuutus soojeneb ja põhjustab meretaseme tõusu ning ookeani happesuse suurenemist. Ka nafta- ja kemikaalilekked ning meresüvendite häirimine kahjustavad elukeskkonda.
Kaitsemeetmed hõlmavad merealade kaitset (MPA-d), jätkusuutlikku kalandust, saaste vähendamist ja rahvusvahelisi kokkuleppeid kliimamuutuste piiramiseks. Teadusuuringud ja seire aitavad paremini mõista ookeanide toimimist ning kavandada tõhusaid kaitse- ja taastamismeetmeid.
Ookeanid on eluks, ilmastikuks ja globaalseks biokeemiliseks tasakaaluks üliolulised. Nende mõistmine ja kaitsmine on oluline nii loodusele kui ka inimestele.
