Ookean

Color

Kuigi paljud inimesed usuvad, et ookeanid on sinised, sest vesi peegeldab sinist taevast, ei ole see tegelikult tõsi. Veel on väga kerge sinine värvus, mida võib näha ainult siis, kui vett on palju. Ookeanide sinise või sinirohelise värvi peamine põhjus on aga see, et vesi neelab sissetuleva valguse punase osa ja peegeldab rohelise ja sinise osa valgusest. Seejärel näeme peegeldunud valgust vee värvina.

Taimed ja loomad

Ookeanides elavad organismid võivad elada soolases vees. Neid mõjutavad päikesevalgus, temperatuur, veesurve ja vee liikumine. Erinevad ookeani organismid elavad pinnalähedases, madalas ja sügavas vees. Väikseid taimseid organisme, mis elavad pinna lähedal ja kasutavad päikesevalgust toidu tootmiseks, nimetatakse fütoplanktoniks. Peaaegu kõik ookeaniloomad sõltuvad otseselt või kaudselt nendest taimedest. Madalas vees võib leida homaare ja krabisid. Sügavamates vetes ujuvad ookeanis mitmesuguse kuju ja suurusega mereelukad. Nende hulka kuuluvad paljud kalaliigid, näiteks tuunikala, mõõkkala ja mereimetajad, nagu delfiinid ja vaalad. Taevas avatud ookeani kohal elavad suured merelinnud, näiteks albatrossid.

Ookeani saagikoristus

Sellistel riikidel nagu Venemaa ja Jaapan on palju suuri laevu, mis käivad mitu kuud mõnes maailma parimas püügipiirkonnas. Nendel suurtel laevadel on raamatukogud, haiglad, koolid, remonditöökojad ja muud asjad, mida kalurid ja nende pered vajavad.

Paljud inimesed näevad merd kui toidu-, mineraalide- ja energiaallikat.

Kalapüük

FishBase.org veebisaidi andmetel on teadaolevalt 33 200 kalaliiki ja paljud neist elavad ookeanides. Paljud neist kaladest on suurepärased valguallikad, mistõttu paljud inimesed söövad neid. Kalandustööstus on väga oluline, sest see loob töökohti ja annab toitu miljonitele inimestele. Tänapäeval annab ookean tavaliselt tänu ookeanipüügile umbes 2% inimeste vajaminevatest kaloritest. Tuunikala, anšoovise ja heeringa püük toimub ookeani pinna lähedal. Kammeljat, lesta ja turska püütakse merepõhja lähedal. Igal aastal püütakse Vaikse ookeani põhjaosas ja Atlandi ookeani põhjaosas rohkem kui miljon tonni heeringat ning peaaegu kaheksa kala kümnest süüakse toiduks inimestele. Ülejäänud kalu kasutatakse väetisena, liimina ning lemmikloomade ja muude loomade toiduks.

Ookeani temperatuurid

Avameres on palju erinevaid ookeanitemperatuure, nii vertikaalselt (ülevalt alla) kui ka horisontaalselt. Jäämäed tekivad mõlemal poolusel väga külma vee kohal, samas kui ekvaatoril on vesi üsna soe. Vesi jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui maismaa, mistõttu ookeanist mõjutatud maal on hilisemad ja leebemad aastaajad kui ookeanist kaugemal asuval maal.

Ookeani pinnaosa, mida nimetatakse ka segukihiks, ei ole palju külmem isegi siis, kui läheme sügavamale. Selle pinnavööndi all on järsu temperatuurierinevusega kiht, mida nimetatakse termokliiniks. See on keskmine kiht, mis ulatub pinnavööndist umbes 800 meetri sügavusele (2 600 jalga). Termokliinid võivad esineda ainult aastaaegadel või pidevalt ning võivad muutuda sõltuvalt sellest, kus ja kui sügaval see asub. Kui toimub aurustumine, hakkab see jahtuma ja kui vesi aurustub väga kiiresti, muutub vesi soolasemaks. Soolane, külm vesi on tihedam, mistõttu see vajub. Seetõttu ei segune soe ja külm vesi kergesti. Enamik loomi ja taimi elab soojas ülemises kihis. Termokliinist allpool on temperatuur sügavamal tsoonis nii külm, et see on napilt üle külma - vahemikus 32-37,4 °F (0-3 °C).