Vaalad: suured mereimetajad, liigid, bioloogia ja kaitse
Vaalad on suured mereimetajad, kes elavad ookeanis. Nagu teised imetajad, hingavad nad hapnikku õhust, neil on väike hulk karvu ja nad on soojaverelised. Neil on paks rasvakiht (blubber), mis aitab kehatemperatuuri säilitada, ning erijooned nagu puhkeauk (blowhole), mille kaudu nad hingavad pinnal. Vaaladel puuduvad kaladele omased lõuad ja soomused — nende keha on kohandunud sukeldumiseks ja pikaks meres viibimiseks.
Süsteemika ja liigid
Vaalad kuuluvad suuremasse rühma, keda nimetatakse vaalalisteks (Cetacea). Tavaliselt eristatakse kahte peamist rühma: raginahkadega imetajad ehk raginõelaga vaalad (baleen whales, Mysticeti) ja hammastega vaalad (Odontoceti). Viimasesse rühma kuuluvad nii suured hammasvaalad (näiteks kalmari söövad sperma‑vaalad) kui ka delfiinid ja pringlid — seetõttu ei ole piiri «vaal» vs «delfiin» alati selgelt määratletud. Kokku on maailmas ligi 90–100 liiki vaalalisi, sealhulgas suuremad liigid nagu sinivaal ja väiksemad delfiinilaadsed liigid.
Bioloogia ja kehaehitus
- Suurus: vaalad võivad olla mõnest mehest kuni maailma suurima loomani. Maailma suurim on sinivaal, kes võib kasvada üle 30 meetri ja kaaluda üle 150 tonni.
- Hingamine: vaalad hingavad kopsudega ja tõusevad pinnale regulaarselt hinge tõmbama. Enamikul on üks või kaks puhkeauku pea ülaosas.
- Sukeldumine: hammasvaalad suudavad teha sügavaid ja pikki sukeldumisi, mõnel liigil kuni tunniajaseid sukeldumisi. Nad suudavad aeglustada südametegevust ja kasutada hapnikku tõhusalt.
- Karvad ja rasv: täiskasvanud vaalad on enamasti karvadeta, kuid vastsündinutel on tihti mõned karvatuped. Paks rasvakiht aitab sooja säilitada ja varuenergia talletada.
Toitumine ja söömistehnikad
Vaaladel on erinevad toitumisviisid, mis sõltuvad rühmast:
- Baleen-vaalad (raginõelaga) filtreerivad vett läbi raginahkade, püüdes väikesi organisme nagu krill ja väiksed kalad. Humpbacki‑ ja sinivaal kasutavad suure hulga vee ja toidu filtreerimist või koondavad saakgrupid nn ookeanipükside (bubble net) meetodiga.
- Hammasvaalad jahivad üksikute saakloomadena — kalu, kalmaare ja mõnel juhul teisi imetajaid. Paljud kasutavad ekolokatsiooni (helisignaale ja kõlamist) saagi paiknemiseks ja navigeerimiseks.
Käitumine ja kommunikatsioon
Vaalad võivad olla väga sotsiaalsed. Mõned liigid elavad püsivates karjades (pods), teised on rohkem üksildased. Nad suhtlevad erinevate helide, laulude, pekslemise ja kehakeelega. Kuulsad on näiteks humpbacki laulud, mis võivad kanda üle sadade kilomeetrite. Hammasvaalad nagu sperma- ja delfiiniliigid kasutavad keerukaid klikke ja vilesid ekolokatsiooniks.
Reproduktiivne bioloogia
Vaalade paljunemine on aeglane: paljundusaeg (gestatsioon) kestab liigiti tavaliselt 10–18 kuud. Tavaliselt sünnib üks vasikas, mida ema kaitseb ja imetab pikka aega, sageli mitu kuud kuni mitu aastat, sõltuvalt liigist. Vaalade murdeiga ja paaritumine on spetsiifilised igale liigile.
Ränne
Mitu vaalaliiki rändab suurel hulgal — näiteks mõned liigivad soojematesse veekogudesse sigimiseks ja külmematesse piirkondadesse toituma. Ränded võivad olla aastased ja hõlmata tuhandeid kilomeetreid.
Ohud ja kaitse
Vaaladele ohud on tänapäeval mitmekihilised:
- Ajaloost tulenev vaalapüük: Vaalapüüdjad on tapnud vaalasid liha ja õli saamiseks. 20. sajandi ulatuslik kommertsvaalapüük vähendas paljude populatsioonide arvu kriitiliselt.
- Seadused ja rahvusvaheline regulatsioon: Paljudes riikides on kehtestatud piirangud või keelud. 1986. aastal kehtestati Rahvusvahelise vaalapüügikomisjoni (IWC) moratoorium, kuid mõningaid erandeid ja riikide tagasilööke on — näiteks mõned riigid jätkavad vaalapüüki kas «tööstuslikult» või «traditsioonilistel/teaduslikel» alustel. Kõik see on tekitanud vastuolusid ja debatte.
- Erinevad tänapäevased ohud: kalavõrkudesse kinni jäämine (bycatch), laevade löögid (ship strikes), mereliikluse ja nafta/gaasi arenduse mürasaastest tingitud akustiline reostus, kemikaalide (nt pestitsiidid, PCBid) ja plastikute kogunemine, samuti kliimamuutustest tulenevad muutused saagikogustes ja elupaikades.
- Piiratud taastumine ja ohustatud liigid: Mitmed liigid on ohustatud või äärmiselt ohustatud — nende populatsioonid taastuvad aeglaselt, kuna vaalad paljunevad harva ja kasvavad aeglaselt.
Paljud rahvusvahelised lepingud ja organisatsioonid, välja arvatud riiklikud seadused, töötavad vaalade kaitseks (näiteks IUCN, CITES ja IWC). Lisaks teadusuuringutele kasutatakse populatsiooni seisundi hindamiseks meetodeid nagu fotoidentifitseerimine, jälgimistorud (tagid) ja akustiline monitooring.
Inimese ja vaala suhted tänapäeval
Vaalapüüdjad on tapnud vaalasid liha ja õli saamiseks. Paljudes riikides on aga seadused, mis keelavad enam vaalade tapmise. Mõnes riigis, näiteks Islandil ja Jaapanis, neid seadusi ei ole. Teistes riikides, näiteks USAs, võivad ainult eskimod ja mõned Ameerika indiaanlased seaduslikult tappa vaala, näiteks sinivaala ja beluga vaala.
Kuidas aidata vaalasid
- Toeta ja järgi vastutustundlikku vaalavaatlust ning ärge häiriige loomi nende toitumise, paaritumise või poegimise ajal.
- Vähenda plastikasutust ja õnnetusse sattunud jäätmeid — plastiku ja muu reostuse vähendamine parandab merede tervist.
- Tugevda teadlikkust ja toeta organisatsioone, mis töötavad vaalade kaitse ja taastamise heaks.
- Toeta poliitikaid, mis vähendavad müra meres, piiravad kahjulike kemikaalide sissevoolu ja tagavad merealade kaitse.
Vaalad on meres olulised liikmed, kellel on nii ökoloogiline kui ka kultuuriline väärtus. Nende kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd, teadusuuringuid ja vastutustundlikke inimtegevusi, et tagada nende olemasolu ka tulevastele põlvedele.
a Spermatlandi vaalade räimede
Hollandi vaalapüüdjad Spitsbergeni lähedal, Abraham Storck, 1690
Dieet
Baleenvaalad söövad planktoni ja krilli. Plankton on väga väikeste kalade pilved, mis hõljuvad vees. Vaalade suu on väga suur. Nad avavad oma suu väga laialt ja hoiavad suures suus merevett. Nende kurgud venivad väga laiaks, et ruum suus oleks veelgi suurem. Siis sulgevad nad oma suu ja pigistavad merevee välja. Toit ei pääse välja, sest hammaste asemel on neil vaaladel filtrid, mida nimetatakse paeladeks. Baleen on pikad, kõvad ribad, mis toimivad nagu sõel. Vesi liigub läbi baleeni. Vees olevad loomad ja taimed jäävad kinni ja neelavad need alla, samal ajal kui vesi läheb tagasi välja. See erineb väga palju sellest, kuidas hammasvaalad söövad.
Hammaskalad söövad suuremaid kalu või liha ja on nagu suured delfiinid. Neil on teravad hambad ja tavaliselt suur otsmik. Suure otsaesise sees on kamber, mille kaudu saab teha ja suunata helisid. Nad teevad igasuguseid helisid, sealhulgas nii valjusid, et võivad kalu šokeerida. Nad suudavad kasutada kajaotsingut, et leida asju, mida nad ei näe. Mõnda hammasvaala, näiteks siibrivalast, ei kutsuta peaaegu kunagi delfiiniks. Mõnda neist kutsutakse alati delfiinideks. Teised sarnanevad mõnes mõttes delfiinidele ja mõnes mõttes vaaladele.
Taksonoomia
Valgejalgsed jagunevad kahte alarühma:
- Suurimat alajaotust, Mysticeti (baleeni vaalad) iseloomustab baleen, keratiinist valmistatud sõelataoline struktuur ülemises lõualuuosas, mida ta kasutab planktoni filtreerimiseks veest.
- Odontocetidel (hammasvaaladel) on jahiks teravad hambad. Odontoceti hulka kuuluvad ka delfiinid ja pringlid.
Nii vaalad kui ka lülijalgsed liigitatakse praegu ülerühma Cetartiodactyla alla, kuhu kuuluvad nii vaalad kui ka jõehobud. Vaalad on jõehobude lähimad elusad sugulased.
Evolution
Kõik vaalad, sealhulgas vaalad, delfiinid ja pringlid, on maismaaloomade sugukonda Artiodactylide (paarisjalgsed kabiloomad) kuuluvate imetajate järeltulijad. Mõlemad on sugulased Indohyus'ega (väljasurev poolvee-sarnane kabiloom), kellest nad jagunesid umbes 54 miljonit aastat tagasi. Esimesed vaalad läksid tõenäoliselt merre umbes 50 miljonit aastat tagasi ja muutusid umbes 5-10 miljonit aastat hiljem täielikult vee-elustikuks. Pakicetus on oluline üleminekuliik.
Füsioloogia
Kuna nad elavad seal (ja erinevalt paljudest loomadest), on vaalad teadlikud hingajad: nad otsustavad, millal hingata. Vaalad hingavad läbi puhumisavade. Baleenvaaladel on kaks ja hammasvaaladel üks. Need asuvad pea ülaosas: loom hingab, kui suurem osa tema kehast on vee all. Hingamisel paiskub kõigepealt puhumisavast lisavesi välja, tehes õhku joa, millele järgneb õhu sissehingamine kopsudesse.
Kõik imetajad, sealhulgas vaalad, magavad, kuid nad ei saa jääda teadvuseta olekusse liiga kauaks, sest nad peavad hingamiseks olema teadvusel. Arvatakse, et ainult üks ajupoolkera (pool) nende ajust magab korraga, nii et vaalad ei maga kunagi täielikult, kuid saavad siiski vajaliku puhkuse. Arvatakse, et vaalad magavad umbes kaheksa tundi päevas.
Vaalapoega nimetatakse "vasikaks". Üks vasikas sünnib iga kahe või kolme aasta tagant. Tiinus kestab kuni aasta. Paljudel liikidel kestab imetamine üle aasta; ema ja vasika vahel on tugev side. Suguküpsus saabub seitsme kuni kümne aasta vanuselt. Selline paljunemisviis annab vähe järeltulijaid, kuid suurendab nende ellujäämisvõimalusi. Küttimise mõju on nendele loomadele tõsine, sest nende arvukus taastub aeglaselt.
Vaalade käitumine
Sotsialiseerimine
Valased on tuntud kui õpetajad, õppijad, koostööpartnerid, skeemitajad ja isegi kurvameelsed.
Rikkumine
Breaking on see, mis juhtub, kui vaal hüppab õhku ja seejärel laskub sihikindlalt ja suure plaksatusega vette. Mõnikord keerleb ta seda tehes õhus. Teadlased ei ole kindlad, kas breikimine toimub mängimiseks, et puhastada vaala nahka külge kleepunud asjadest või selleks, et teistele vaaladele midagi öelda.
Pinnal on mitmeid teisi käitumisviise, mis ei ole hästi mõistetavad. "Logimine" on see, kui vaal ujub aeglaselt ookeani pinnal väga väheste liikumistega. Kui vaal seda teeb, näeb ta välja nagu palk vees. Mõned teadlased arvavad, et see on vaalade jaoks omamoodi puhkus või uni. "Spyhopping" on see, kui vaal istub vees sirgelt ülespoole, pea sirgelt ülespoole ja veest välja. Mõnikord keerab ta spyhopsimise ajal ringi. Mõned teadlased arvavad, et see võib olla tingitud sellest, et vaalad püüavad näha, mis toimub vee kohal. "Lobtailing" toimub siis, kui vaal vaatab vees näoga allapoole. Seejärel lööb ta vee peale müriseva häälega. Teadlased arvavad, et seda võidakse teha, et hoiatada teisi vaalaid ohu eest, või et kasutada seda toitumismeetodina.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on vaalad?
V: Vaalad on laialt levinud ja mitmekesine rühm vaalaliste kabiloomade rühma, kes elavad ookeanis.
K: Mitu liiki vaalasid on olemas?
V: Vaalasid on umbes 100 liiki.
K: Kas delfiinid ja pringlid loetakse vaaladeks?
V: Mõned inimesed peavad delfiine ja pringleid vaaladeks, sest nad kuuluvad samasse perekonda, vaalaliste perekonda. Teised eraldavad delfiinid ja pringlid vaaladest, sest tavalised ingliskeelsed inimesed ei ole neid kunagi vaaladeks nimetanud ega pidanud neid vaaladeks, kui nad ei ole väga suured.
K: Kas kõikides riikides on vaalade tapmise vastu seadused?
V: Ei, mitte kõigis riikides ei ole vaalade tapmise vastu seadusi. Sellistes riikides nagu Island ja Jaapan ei ole neid seadusi, samas kui teistes riikides, näiteks USAs, võivad seaduslikult tappa ainult eskimod ja mõned Ameerika indiaanlased teatud tüüpi vaala, näiteks sinivaala ja beluga vaala.
K: Milleks kasutavad inimesed vaala?
V: Inimesed kasutavad vaala liha ja õli saamiseks.
K: Kas vaalad on soojaverelised loomad?
V: Jah, nagu teisedki imetajad, hingavad nad hapnikku õhust, neil on väike hulk karvu ja nad on soojaverelised.
