Vaalad
Vaalad on suured mereimetajad, kes elavad ookeanis. Nagu teised imetajad, hingavad nad hapnikku õhust, neil on väike hulk karvu ja nad on soojaverelised.
On olemas kaks põhilist liiki vaalasid ja umbes 100 liiki.
Inimesed kasutavad sõna vaal erinevalt. Mõned kasutavad seda kõigi vaalaliste, sealhulgas delfiinide ja pringlite kohta. Need inimesed ütlevad, et delfiinid ja pringlid olid samuti vaalad, sest ka need on vaalad. Teised eraldavad delfiinid ja pringlid: tavalised ingliskeelsed inimesed ei ole neid kunagi nimetanud ega pidanud neid vaaladeks, välja arvatud juhul, kui nad on väga suured. Tegelikult ei ole selge piir vaalade ja delfiinide vahel.
Vaalapüüdjad on tapnud vaalasid liha ja õli saamiseks. Paljudes riikides on aga seadused, mis keelavad enam vaalade tapmise. Mõnes riigis, näiteks Islandil ja Jaapanis, neid seadusi ei ole. Teistes riikides, näiteks USAs, võivad ainult eskimod ja mõned Ameerika indiaanlased seaduslikult tappa vaala, näiteks sinivaala ja beluga vaala.
a Spermatlandi vaalade räimede
Hollandi vaalapüüdjad Spitsbergeni lähedal, Abraham Storck, 1690
Dieet
Baleenvaalad söövad planktoni ja krilli. Plankton on väga väikeste kalade pilved, mis hõljuvad vees. Vaalade suu on väga suur. Nad avavad oma suu väga laialt ja hoiavad suures suus merevett. Nende kurgud venivad väga laiaks, et ruum suus oleks veelgi suurem. Siis sulgevad nad oma suu ja pigistavad merevee välja. Toit ei pääse välja, sest hammaste asemel on neil vaaladel filtrid, mida nimetatakse paeladeks. Baleen on pikad, kõvad ribad, mis toimivad nagu sõel. Vesi liigub läbi baleeni. Vees olevad loomad ja taimed jäävad kinni ja neelavad need alla, samal ajal kui vesi läheb tagasi välja. See erineb väga palju sellest, kuidas hammasvaalad söövad.
Hammaskalad söövad suuremaid kalu või liha ja on nagu suured delfiinid. Neil on teravad hambad ja tavaliselt suur otsmik. Suure otsaesise sees on kamber, mille kaudu saab teha ja suunata helisid. Nad teevad igasuguseid helisid, sealhulgas nii valjusid, et võivad kalu šokeerida. Nad suudavad kasutada kajaotsingut, et leida asju, mida nad ei näe. Mõnda hammasvaala, näiteks siibrivalast, ei kutsuta peaaegu kunagi delfiiniks. Mõnda neist kutsutakse alati delfiinideks. Teised sarnanevad mõnes mõttes delfiinidele ja mõnes mõttes vaaladele.
Taksonoomia
Valgejalgsed jagunevad kahte alarühma:
- Suurimat alajaotust, Mysticeti (baleeni vaalad) iseloomustab baleen, keratiinist valmistatud sõelataoline struktuur ülemises lõualuuosas, mida ta kasutab planktoni filtreerimiseks veest.
- Odontocetidel (hammasvaaladel) on jahiks teravad hambad. Odontoceti hulka kuuluvad ka delfiinid ja pringlid.
Nii vaalad kui ka lülijalgsed liigitatakse praegu ülerühma Cetartiodactyla alla, kuhu kuuluvad nii vaalad kui ka jõehobud. Vaalad on jõehobude lähimad elusad sugulased.
Evolution
Kõik vaalad, sealhulgas vaalad, delfiinid ja pringlid, on maismaaloomade sugukonda Artiodactylide (paarisjalgsed kabiloomad) kuuluvate imetajate järeltulijad. Mõlemad on sugulased Indohyus'ega (väljasurev poolvee-sarnane kabiloom), kellest nad jagunesid umbes 54 miljonit aastat tagasi. Esimesed vaalad läksid tõenäoliselt merre umbes 50 miljonit aastat tagasi ja muutusid umbes 5-10 miljonit aastat hiljem täielikult vee-elustikuks. Pakicetus on oluline üleminekuliik.
Füsioloogia
Kuna nad elavad seal (ja erinevalt paljudest loomadest), on vaalad teadlikud hingajad: nad otsustavad, millal hingata. Vaalad hingavad läbi puhumisavade. Baleenvaaladel on kaks ja hammasvaaladel üks. Need asuvad pea ülaosas: loom hingab, kui suurem osa tema kehast on vee all. Hingamisel paiskub kõigepealt puhumisavast lisavesi välja, tehes õhku joa, millele järgneb õhu sissehingamine kopsudesse.
Kõik imetajad, sealhulgas vaalad, magavad, kuid nad ei saa jääda teadvuseta olekusse liiga kauaks, sest nad peavad hingamiseks olema teadvusel. Arvatakse, et ainult üks ajupoolkera (pool) nende ajust magab korraga, nii et vaalad ei maga kunagi täielikult, kuid saavad siiski vajaliku puhkuse. Arvatakse, et vaalad magavad umbes kaheksa tundi päevas.
Vaalapoega nimetatakse "vasikaks". Üks vasikas sünnib iga kahe või kolme aasta tagant. Tiinus kestab kuni aasta. Paljudel liikidel kestab imetamine üle aasta; ema ja vasika vahel on tugev side. Suguküpsus saabub seitsme kuni kümne aasta vanuselt. Selline paljunemisviis annab vähe järeltulijaid, kuid suurendab nende ellujäämisvõimalusi. Küttimise mõju on nendele loomadele tõsine, sest nende arvukus taastub aeglaselt.
Vaalade käitumine
Sotsialiseerimine
Valased on tuntud kui õpetajad, õppijad, koostööpartnerid, skeemitajad ja isegi kurvameelsed.
Rikkumine
Breaking on see, mis juhtub, kui vaal hüppab õhku ja seejärel laskub sihikindlalt ja suure plaksatusega vette. Mõnikord keerleb ta seda tehes õhus. Teadlased ei ole kindlad, kas breikimine toimub mängimiseks, et puhastada vaala nahka külge kleepunud asjadest või selleks, et teistele vaaladele midagi öelda.
Pinnal on mitmeid teisi käitumisviise, mis ei ole hästi mõistetavad. "Logimine" on see, kui vaal ujub aeglaselt ookeani pinnal väga väheste liikumistega. Kui vaal seda teeb, näeb ta välja nagu palk vees. Mõned teadlased arvavad, et see on vaalade jaoks omamoodi puhkus või uni. "Spyhopping" on see, kui vaal istub vees sirgelt ülespoole, pea sirgelt ülespoole ja veest välja. Mõnikord keerab ta spyhopsimise ajal ringi. Mõned teadlased arvavad, et see võib olla tingitud sellest, et vaalad püüavad näha, mis toimub vee kohal. "Lobtailing" toimub siis, kui vaal vaatab vees näoga allapoole. Seejärel lööb ta vee peale müriseva häälega. Teadlased arvavad, et seda võidakse teha, et hoiatada teisi vaalaid ohu eest, või et kasutada seda toitumismeetodina.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on vaalad?
V: Vaalad on laialt levinud ja mitmekesine rühm vaalaliste kabiloomade rühma, kes elavad ookeanis.
K: Mitu liiki vaalasid on olemas?
V: Vaalasid on umbes 100 liiki.
K: Kas delfiinid ja pringlid loetakse vaaladeks?
V: Mõned inimesed peavad delfiine ja pringleid vaaladeks, sest nad kuuluvad samasse perekonda, vaalaliste perekonda. Teised eraldavad delfiinid ja pringlid vaaladest, sest tavalised ingliskeelsed inimesed ei ole neid kunagi vaaladeks nimetanud ega pidanud neid vaaladeks, kui nad ei ole väga suured.
K: Kas kõikides riikides on vaalade tapmise vastu seadused?
V: Ei, mitte kõigis riikides ei ole vaalade tapmise vastu seadusi. Sellistes riikides nagu Island ja Jaapan ei ole neid seadusi, samas kui teistes riikides, näiteks USAs, võivad seaduslikult tappa ainult eskimod ja mõned Ameerika indiaanlased teatud tüüpi vaala, näiteks sinivaala ja beluga vaala.
K: Milleks kasutavad inimesed vaala?
V: Inimesed kasutavad vaala liha ja õli saamiseks.
K: Kas vaalad on soojaverelised loomad?
V: Jah, nagu teisedki imetajad, hingavad nad hapnikku õhust, neil on väike hulk karvu ja nad on soojaverelised.
