Inuitid on üks paljudest esimese rahva rühmadest, kes elavad väga külmades piirkondades nagu Põhja-Kanadas, Gröönimaal, Arktikas ja Alaskal. Nende igapäevaelu, teadmised ja kultuur on tihedalt seotud jää, mere ja rannikualade ökosüsteemidega.

Nimi ja enesemääramine

Välise nime eskimo päritolu on vastuoluline; seda sõna seostatakse sageli algonkini keeltega ja seda on tõlgendatud erinevalt (näiteks kui "toorest liha sööja"). Paljud inuitid peavad seda sõna sobimatuks või solvavaks ja eelistavad enesemääratlemisel omaenda nimetusi—üldiselt Inuit (mitmus) või konkreetset hõimunime. Inuk tähendab inukt keeles üht inimest ja Inuit mitut inimest. Eriti Kanadas ja Gröönimaal eelistatakse sageli oma keeles põhinevaid nimetusi; sama kehtib kohalike hõimunimede kohta Ameerika Ühendriikides Alaskas.

Keel ja murded

Inuute keel(t)e rühm kuulub eskimo-aaleuti keelkonda. Inuuttide keel on sageli nimetatud üldmõistega inuktitut, kuid tegelikult hõlmab see mitmeid õeskeeli ja murdeid, näiteks Inupiaq (Alaska), Kalaallisut ehk grööniakeel (Gröönimaa) ning erinevad kanadalikud variantid. Mõnes piirkonnas kasutatakse inuktituti häälikusüsteemi ja sillabaarset kirja (süllabograafiat), teistes kasutatakse latinitsat. Nunavuti ja Loodeterritooriumide omavalitsused on viinud sisse poliitikaid, mis tunnustavad inuktituti ja teisi inuitikeeli kui ametlikke keeli ja toetavad nende õpetamist koolides.

Elustiil, toit ja kultuur

Traditsiooniline eluviis põhineb jahil, kalapüügial ja loodusressursside oskuslikul kasutamisel. Olulised toidud ja varustus hõlmavad hülge- ja vaalaliha, karibut (tuntud ka karibu või metsik põhjapõder), kalu ning meresaadusi. Inuitid on ehitanud spetsiaalseid paate nagu qajaq (ingl. kayak) ja umiak ning kasutanud koertega kelguid liiklemiseks jää- ja talveoludes.

  • Rõivad ja ehitus: karusnahast parakad, kummipaeladest saapad ja teised külmakindlad rõivad; ajutised jääkonstruktsioonid (iguud) on tuntud ajaloolised eluasemed.
  • Kunst ja käsitöö: kujud (luu, sarv ja kivist skulptuurid), trükised, tekstiilitööd ja käeline meisterlikkus on tuntud üle maailma.
  • Teadmised: traditsiooniline keskkonnateadvus ehk Inuit Qaujimajatuqangit hõlmab teadmisi liikumisest jääoludes, ilmastikusignaalidest ja elusloodusest.
  • Muusika ja rituaalid: hõlmavad laulmist, rütmiküllast tantsu ning näiteks naiste vahel tekkivat nn inuk-sugereeritud hääletõmblemist ehk erikõlalist laulumängu (throat singing) teatud piirkondades.

Tänapäevased väljakutsed ja õigused

Inuute kogukonnad seisavad silmitsi mitmete kaasaegsete probleemidega, mis mõjutavad nii traditsioonilist eluviisi kui ka tervist ja majanduslikku heaolu. Näited:

  • Keskkonnamuutused: kliima soojenemine ja jää vähenemine muudavad jahipidamistingimusi, ohustavad elupaiku ja tekitavad turvariske merel ning rannikul.
  • Ressursside kasutus ja infrastruktuur: Alaska inuitidel on muresid seoses näiteks karibu ja muude liikide kaitsega ning naftajuhtmete ja kaevanduste mõjudega elukeskkonnale.
  • Inimõigused ja kultuuripoliitika: vaidlused tekivad ka väliste kampaaniate üle, näiteks hülgeküttimise vastased kampaaniad, mida paljud inuitid kirjeldavad kui kultuuri ja toiduturvalisuse ohustamist, kuna hülgeküttimine on nende jaoks traditsioonilise toiduga varustamise ja kultuuripraktika osa.
  • Poliitiline enesemääramine: paljud inuitikogukonnad on läbinud maaklauslite ja omavalitsuse reforme (näiteks Nunavuti loomine) ning nõudnud suuremat kontrolli maa- ja ressursikasutuse üle.

Inuitide kultuur ja keel on elusad ja mitmekesised. Austus ning õige enesemääramise terminoloogia (kasutada eelistatult Inuit või kohalikke hõimunimesid) on oluline osa suhtlemisest ja koostööst nende kogukondadega.