Pinnipedid (loivalised) — hülged: definitsioon, liigid ja elupaik
Pinnipedid on hülged ja nende sugulased, poolveeliste mereimetajate rühm. Pinnipedid kuuluvad lihaloomade seltsi Carnivora. Hüljeste perekondi on kolm: Odobenidae (merihülged), Otariidae (kõrvahülged, sealhulgas merilõvid ja karvahülged) ja Phocidae (harilikud hülged).
Hülgedel on klantsjas keha ja tünnikujuline kuju. Nende keha on hästi kohanenud vee-elupaigaga, kus nad veedavad suurema osa oma elust. Pinnipedidel on käte asemel uimed, massiivne keha, koerakujuline nägu ja suured silmad, mis aitavad neile nägemist nii vee all kui pinnal. Erinevalt vaalaliste omadest on uivaliste näol nina, mille mõlemad ninasõõrmed sulguvad, kui uivaline läheb vee alla. Nagu vaalaliste puhul, on ka pinnipedidel paks rasvakiht (rasvkude) otse naha all: see rasvkude hoiab neid külmades vetes soojana ja varuenergiana, kui toitu ei ole kerge leida.
Toitumine ja saak
Pinnipedid on lihasööjad. Nad toituvad peamiselt kaladest, kalmaaridest ja teistest mereloomadest, vahel võtavad väiksemaid selgroogseid või koorikloomi. Mõned liigid, näiteks suuremad merilõvid, võivad jahti pidada ka imetajatel (nt meriguuradel). Samas on pinnipedidel oma vaenlased — jääkarud, haid ja tapja vaalad (orkad) võivad hülgeid rünnata ja neid saagiks pidada.
Käitumine ja eluviis
Pinnipedid veedavad suure osa ajast vees, kuid tulevad maale või jääl pesitsemiseks, poegimiseks, puhkemiseks ja karvavahetuseks. Paljud liigid on sotsiaalsed ning moodustavad suuremaid kolooniaid. Nad kasutavad vees ja maal liikumiseks erinevat tüüpi uimestamist: kõrvahülged liiguvad maal kolistades ja vees ujudes kiiresti, harilikud hülged (Phocidae) liiguvad maal vähem osavalt, kuid vees on nad väga vilkad.
Paljunemine
Pinnipedid paljunevad tavaliselt kord aastas. Emashülged sünnitavad ühe poja, kes on sündides juba karvase ja suhteliselt arenenud — see võimaldab emal poega kiiresti toita ja vajadusel merele tagasi minna. Paljude liikide juures on iseloomulik intensiivne periood, mille jooksul emad toidavad poegi rasvarikka piimaga, mille kiirelt koguneb poegade rasvakiht.
Levik ja elupaigad
Pinnipedid elavad peamiselt külmades ja mõõduka kliimaga rannikuvetes, jäätunud meredes, aga ka troopilistes rannikutes (näiteks teatud merilõvide populatsioonid). Nad eelistavad kohti, kus on ligipääs toidule ja sobivad alused pesitsemiseks — liivased rannad, kivised kaldad või merejää.
Säilitamine ja ohud
Paljude pinnipedi liikide populatsioonid on inimtegevuse tõttu ohustatud: ülekalapüük vähendab toidukoguseid, saastatus (õli, kemikaalid) kahjustab tervist ja elupaiku, ning kliimamuutused mõjutavad jääkaant ja pesitsusalasid eriti Arktikas ja Antarktikas. Lisaks on mõned liigid ajalooliselt kütitud karvade ja rasva pärast. Kaitsemeetmed hõlmavad jahikeeldu, kaitsealasid ja rahvusvahelisi lepinguid.
Suhted inimestega
Hülgeaaretused ja akvaariumid kasutavad perekoolitust ja loomade hooldust hariduse ning teadusuuringute eesmärgil. Samas tekitab hüljeste treenimine ja esinemine ka eetilisi arutelusid. Huvitaval kombel on mõned riigid selliseid trikke piiravad või keelavad: hülgeid treenitakse sageli loomaaedades või akvaariumides näituste korraldamiseks. Rootsis on aga ebaseaduslik hüljeste treenimine, et nad tasakaalustaksid palli oma nina peal.
Näited liikidest
- Odobenidae: humbakala ehk murmurimerehüljes (nt walrus) — tuntud suurte kihvade ja suunurga poolest.
- Otariidae: merilõvid ja karvahülged — kõrvahülged, kes võivad liikuda maal ka neljal käpal.
- Phocidae: harilikud hülged — nn tõelised hülged, väga head ujujad, maismaal vähem osavad.
Kokkuvõtlikult on pinnipedid hästi vee-eluks kohastunud lihasööjad, kelle bioloogia ja eluviisid on tihedalt seotud meresüsteemidega. Nende kaitse sõltub nii kohalikust kaitsetööst kui ka rahvusvahelisest koostööst, et vähendada saastamist, kaitsta pesitsusalasid ja säilitada eluringe toimimist mereökosüsteemides.
Harilik hüljes (Phoca vitulina)
Sleep
Pinnipedid magavad vees. Nad võivad magada ka maismaal. Mõlemas keskkonnas on oht. Vähemalt põhjapoolkeral on maal oht jääkarude poolt ja vees on oht haide poolt. Vees magades läbivad loomad erinevaid unefaase. Nad teevad une ajal mõningaid käitumisviise: nad tulevad aeg-ajalt pinnale hingama ja avavad aeg-ajalt silmi. Erinevatel liikidel või rühmadel on üksikasjad erinevad. Sarnaseid kohandusi leidub ka vaalaliste, näiteks delfiinide puhul.
Taksonoomia
- Perekond Phocidae (kõrvata hülged või tõelised hülged)
- Monachinae alamperekond
- Hõim Monachini
- Sugukond Monachus
- Hõim Mirungaini
- Sugukond Mirounga: Elevandihülged
- Lobodontini hõim
- Sugukond Ommatophoca
- Ross'i hüljes (Ommatophoca rossii)
- Sugukond Lobodon
- Hülge (Lobodon carcinophagus)
- Sugukond Hydrurga
- Leopardhüljes (Hydrurga leptonyx)
- Sugukond Leptonychotes
- Weddellhüljes (Leptonychotes weddellii)
- Phocinae alamperekond
- (paigutatud siia)
- Sugukond Cystophora
- Kapuutsihüljes (Cystophora cristata)
- Sugukond Erignathus
- Habemetsa hüljes (Erignathus barbatus)
- Sugukond Phocini
- Sugukond Histriophoca
- Linthüljes (Histriophoca fasciata)
- Sugukond Phoca
- Täpikhüljes (Phoca largha)
- Harilik hüljes (Phoca vitulina)
- Harfihüljes (Phoca groenlandica, varem Pagophilus groenlandicus)
- Sugukond Pusa
- Rõngahüljes (Pusa hispida, varem Phoca hispida)
- Kaspia hüljes (Pusa caspica, varem Phoca caspica)
- Nerpa ehk Baikali hüljes (Pusa sibirica, varem Phoca sibirica)
- Sugukond Halichoerus
- Hallhüljes (Halichoerus grypus)
- Perekond Otariidae (kõrvahülged)
- Sugukond Arctocephalus (karusloomad)
- Sugukond Callorhinus
- Põhjarootsi hüljes (Callorhinus ursinus)
- Sugukond Eumetopias
- Steller Sea Lion või Põhjalõvi (Eumetopias jubatus)
- Sugukond Neophoca
- Austraalia merilõvi (Neophoca cinerea)
- Sugukond Otaria
- Lõuna-Ameerika merilõvi või lõunapoolne merilõvi (Otaria flavescens, varem Otaria byronia)
- Sugukond Phocarctos
- Uus-Meremaa merilõvi (Phocarctos hookeri)
- Sugukond Zalophus
- California merilõvi (Zalophus californianus)
- Perekond Odobenidae (Walrussi perekond)
- Morsus (Odobenus rosmarus)
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Pinniped?
V: Pinniped on poolvee-merinimetaja, näiteks hülged ja nende sugulased.
K: Kui palju on hüljeste perekondi?
V: Hüljeste perekondi on kolm: Odobenidae (merihülged), Otariidae (kõrvahülged, sealhulgas merilõvid ja karvahülged) ja Phocidae (harilikud hülged).
K: Milline on hülge keha?
V: Hüljestel on klantsjas ja tünnikujuline keha, mis on hästi kohanenud vee-elupaigaga, kus nad veedavad suurema osa oma elust. Neil on ka käte asemel uimed, suur mahukas keha, koerakujuline nägu ja suured silmad.
K: Kuidas hingavad uimejalgsed vee all?
V: Pinnipedidel on näol ninasõõrmed, mis sulguvad vee alla minnes, et nad saaksid pikemat aega hinge kinni hoida.
K: Millist toitu söövad loivalised?
V: Pinnipedid on lihasööjad, mis tähendab, et nad söövad ainult liha, näiteks kala või kalmaari, kuid mitte taimi.
K: Kas loivalised on looduses kiskjate suhtes haavatavad?
V: Jah, peaaegu kõiki loivalisi võivad looduses süüa jääkarud, haid ja mõõkvaalad.
K: Kas hülgeid treenitakse loomaaedades või akvaariumides show'deks ? V: Jah, hülgeid treenitakse sageli loomaaedades või akvaariumides näituste korraldamiseks. Rootsis on siiski ebaseaduslik koolitada hülgeid tasakaalustama palli nina peal.
