Placozoa
Placozoa on loomade sugukond, selgrootute primitiivne vorm. Nad on kõigist metasoomadest kõige lihtsama struktuuriga.
Placozoa't peetakse tavaliselt ainult üheks liigiks, Trichoplax adhaerens, kuid geneetiline mitmekesisus on piisav, et on võimalik, et on olemas mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Kuigi nad avastati esmakordselt 1883. aastal, ei ole taksonil üldnimetust. Teaduslik nimi tähendab sõna-sõnalt "lamedad loomad".
Trichoplax on väike, lapik, umbes millimeetri läbimõõduga loom. Sarnaselt amööbale ei ole tal korrapäraseid piirjooni, kuigi ülemine pind on alati lapik. Keha koosneb lihtsast epiteeli väliskihist, mis ümbritseb lahtist rakukihti. Epiteelirakkudel on lipikud, mida loom kasutab, et aidata tal mööda merepõhja roomata. Nende kihtide vahel on kiudsüntsüüt, vedelikuga täidetud õõnsus, mida avavad tähekujulised kiud.
Trichoplaxid toituvad, absorbeerides oma aluspoolega toiduosakesi - peamiselt mikroobe. Nad paljunevad tavaliselt suguta, jagunemise või pungade moodustamise teel, kuid võivad paljuneda ka suguliselt. Kuigi Trichoplaxil on teiste loomadega võrreldes väike genoom, on peaaegu 87% tema 11 514 valku kodeerivast geenist sarnane teiste loomade teadaolevate geenidega.
1960. ja 1970. aastatel tekkis teadlaste uus huvi, mille tulemusena avastati, et loomad, keda inimesed olid uurinud, on täiskasvanud loomad, mitte vastsed. See uus huvi hõlmas ka organismi uurimist looduses (erinevalt akvaariumidest).
Küsimused ja vastused
K: Mis on Placozoa teaduslik nimetus?
V: Placozoa teaduslik nimi on Trichoplax adhaerens.
K: Kuidas Trichoplax liigub?
V: Trichoplax liigub, kasutades oma epiteelirakkudel olevaid lipikuid, et mööda merepõhja roomata.
K: Mida teeb Trichoplax'i kiudsünkaine?
V: Trichoplax'i kiudsüntsüütikum toimib kui vedelikuga täidetud õõnsus, mida hoiavad avatuna tähekujulised kiud.
K: Kuidas Trichoplax toitub?
V: Trichoplax toitub, absorbeerides oma aluspinnaga toiduosakesi, peamiselt mikroobe.
K: Kuidas Trichoplax paljuneb?
V: Trichoplax paljuneb tavaliselt suguta, jagunemise või pungade abil, kuid võib paljuneda ka suguliselt.
K: Kui suur protsent tema 11 514 valku kodeerivast geenist on sarnane teiste loomade teadaolevate geenidega?
V: Ligikaudu 87% tema 11 514 valku kodeerivast geenist on sarnased teiste loomade teadaolevate geenidega.
K: Millal avastati teadlaste uus huvi Placozoa suhtes?
V: Placozoa suhtes tekkis teadlaste uus huvi 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel.
